Mats Traat "Tants Aurukatla Ümber" sisukokkuvõte (0)

Mats Traat
„Tants aurukatla ümber“
Lühikokkuvõte
Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega.
Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele . Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees . Ta küsis pojalt, kelle ta ka naiseks võtta tahab ning ise mõtles samal ajal, et oleks hea, kui saaks kellegi rikkast perest. Jüri tahtis aga võtta karjatüdrukut naiseks. See mõte ei meeldinud isale kohe üldse ning ta tahtis linna tagasi minna ja talu uuesti enda nimele kirjutada. Nende juurde tuli aga üks mees, kes andis Jürile sõjaväekutse. Jüri hukkus sõjas.
Teises tantsus näidati põhiliselt Taavetit, Aiaste talu uut peremeest . Ta ei olnud peremehena just kõige targem ning ta tegi palju rumalaid otsuseid. Selles peatükis kukkus sulane Eesner aurukatla trumlisse ning ta kaotas oma käe. Talus korraldati ka oksjon, et saada raha võlgade kinni maksmiseks. Oksjonil tahtis naabrimees Paul näidata ära oma üleolekut ning ta ostis kõik oksjonil müüdavad kaubad ära ning tahtis need Taavetile tasuta tagasi anda. Taavet ei tahtnud selles kemplemises kaotajaks jääda ning ta lükkas pakkumise tagasi.
Kolmandas tantsus puhkes armulugu Jaanuse ja Vilma vahel. Nende armuloost ei tulnud aga midagi välja, sest Jaanus pidi sõtta minema, kus ta ka suri. Jaanus ajas Edgariga juttu . Edgar oli Taaveti ainus poeg ning ta sarnanes loomult pigem oma vanaisaga. Nad tuletasid oma lapsepõlve meelde ja jutuks tuli ka see, et äkki peaksid nad sõtta minemisest kõrvale hoidma. Juhtus ka seik ühe mustlasega. Kõik mustlased tuli hävitada ning ka nende külas käis üks ringi. Talle korraldati inimjaht . Selles loos teda siiski kätte ei saadud, edaspidi temast enam juttu polnud. Nii Jaanus kui ka Edgar läksid sõtta.
Ka neljandas tantsus tuli tegemist noorte vahelise armastusega. Seekordseks paariks oli kolhoosi esimeheks valitud Arvo Saaremägi ning Vilma. Jaanus, Vilma endine armastus hukkus sõjas. Kuid ka nüüd tuli nende vahele sõttaminek. Selle peatükis tuli Aadam peksma oma viljanatukest, mis tal tegemata oli. Tegelikult ei oleks tohtinud Saaremägi lasta tal seda selle aurukatlaga teha, sest Aadam ei olnud kolhoosi astunud . Kohale tuli ka Eesner, endine sulane, kes õnnetuses oma käe kaotas. Ta pidas maha koosoleku, kus ta kiitis Nõukogude võimu.
Viiendas tantsus tuli Taavet peale kaheksat aastat võõrsil olekut viimaks oma kodutallu tagasi. Kõik oli vananenud ning aurumasin oli lõpuks lagunema ja roostetama jäetud, tema abi enam töödel ei vajatud. Taaveti eemalolekus oli süüdi Eesner, kes tahtis, et Taavet kindlapeale ärasaadetavate nimekirja lisataks. Talu eest hoolitses endiselt Miili. Taavetil tekkis tüli oinaga ja ta tahtis, et oinas ära viidaks. Selles tantsus tuleb ka välja, et Saaremägi jäi siiski sõjas ellu ning ta sai Vilma endale naiseks võtta. Eesnerist oli saanud kindlustusagent.
Tegelased
Teoses tuleb juttu väga paljudest tegelastest. Iga peatükk toob kaasa uue generatsiooni ja sellega ka uued inimesed. Seetõttu otsustasin kirjeldada vaid minu jaoks tähtsamaid isikuid.
Mats Aniluik oli väga töökas talu peremees. Tema ehitatud olid talu kõik lisahooned, ainult elumaja ehitas tema isa. Ta tänas igakord jumalat, et too tal jälle viljapeksu näha lasi.
Karl oli Matsi vanim poeg, kes õppis Tartus. Tema pidavat isa sõnade järgi tooma talule au. Kahjuks ei tulnud tal õpingutest midagi järgi - õpingud jäid pooleli . Sõjaajal läks Rootsi elama.
Jüri oli Aiaste talu keskmine perepoeg. Talle ei meeldinud, et tema peab talus tööd tegema, aga tema vanem vend küsib koguaeg raha Tartus õppimiseks ja noorem vend on töö jaoks liiga noor veel. Jüri oli tõsise iseloomuga .
Taavet oli Matsi noorim poeg, kellele jäi ka talu. Ta oli kerglasete kommetega ning ta ei tulnud talu rahaasjadega just kõige paremini toime. Erinevalt Jürist oli ta väga elav ja elurõõmus.
Käo Paulil oli pidev võitlus Taavetiga selle üle, kumma talu uhkem ja võimsam on. Tema arvates on siin ilmas kõige tähtsamateks teemadeks mehe ramm ja talu vägevus. Paulile ei meeldinud naer sõjaväes juhtunud intsidendi tõttu.
Edgar oli Taaveti poeg. Oma iseloomult sarnanes ta Mats Aniluigega. Ta oli tõsine ning karske meelega. Ta sai hästi läbi sulasest Jaanusega.
Põhiprobleem
Minu arvates oli teose põhiprobleemiks eri aegade mõju eri generatsioonidele. Kuidas mõjus ja mõjutas mingi periood noori ning kuidas vanu. Lõpuks ei jäänud külast enam eriti midagi järgi. Aasta-aastalt jäi külas inimesi aina vähemaks .
Minu arvamus
Mulle see raamat meeldis. Mulle meeldis, et raamatu peatükid olid kõik omavahel seotud - sama talu, sama küla ning rehepeks. Ainsana muutusid aeg ja tegelased. Vanad surid ja uued põlvkonnad tulid peale. Aurumasin oli koguaeg sama, kuid ka tema väsis ja vananes koos teistega . Raamatu alguses toodi ta alles külla, ta oli uus ja uhke. Raamatu lõppedes oli temast saanud roostes rauk , kes lihtsalt vedelema jäi. Teoses leidsin ka sarnasusi „Tõe ja õigusega“. Mõlemas teoses oli tegu kahe talu omavahelise kemplemisega (Taaveti ja Pauli soov üksteist üle trumbata) ning ka võitlus maaga (selles teoses oli vaenlaseks savi). Raamatus oli ka naljakaid sõnamänge, näiteks „Taavet laskis paar aastat tagasi ühe jutuka sulase, Kirepi poisi , pikema jututa lahti ja maksis talle kahe nädala palga ette“ (lk 43).