Mats Traat - Tants aurukatla ümber (9)

Mats  Traat
„Tants  aurukatla  ümber“
Lühikokkuvõte
Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus 
toimub  Aiaste   talus  viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla 
toomisega  ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema 
jätmisega.
    
Esimeses  tantsus  toodi külla uus  aurukatel  ning algas rehepeks 
nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk 
Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus 
alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats 
Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri  nimele . 
Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud 
paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel 
pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees. Ta küsis pojalt, 
kelle ta ka  naiseks  võtta tahab ning ise mõtles samal ajal, et oleks hea,
kui saaks kellegi rikkast perest . Jüri tahtis aga võtta karjatüdrukut 
naiseks. See mõte ei meeldinud isale kohe üldse ning ta tahtis linna 
tagasi minna ja talu uuesti enda nimele kirjutada. Nende juurde tuli 
aga üks mees, kes andis Jürile sõjaväekutse. Jüri hukkus sõjas.
 
Teises tantsus näidati põhiliselt Taavetit, Aiaste talu uut 
peremeest . Ta ei olnud peremehena just kõige  targem  ning ta tegi 
palju rumalaid otsuseid. Selles peatükis kukkus sulane Eesner 
aurukatla trumlisse ning ta kaotas oma käe. Talus korraldati ka  oksjon , 
et saada raha võlgade kinni maksmiseks. Oksjonil tahtis naabrimees 
Paul näidata ära oma üleolekut ning ta ostis kõik oksjonil müüdavad 
kaubad ära ning tahtis need Taavetile tasuta tagasi anda. Taavet ei 
tahtnud selles kemplemises kaotajaks jääda ning ta lükkas pakkumise 
tagasi.
 
Kolmandas tantsus puhkes  armulugu   Jaanuse  ja  Vilma  vahel. 
Nende armuloost ei tulnud aga midagi välja, sest Jaanus  pidi sõtta 
minema, kus ta ka suri. Jaanus ajas Edgariga  juttu . Edgar oli Taaveti 
ainus poeg ning ta sarnanes loomult pigem oma vanaisaga. Nad 
tuletasid oma lapsepõlve meelde ja jutuks tuli ka see, et äkki peaksid 
nad sõtta minemisest kõrvale hoidma. Juhtus ka  seik  ühe mustlasega. 
Kõik  mustlased  tuli hävitada ning ka nende külas käis üks ringi. Talle 
korraldati inimjaht. Selles loos teda siiski kätte ei saadud, edaspidi 
temast enam juttu polnud. Nii Jaanus kui ka Edgar läksid sõtta.
Ka neljandas tantsus tuli tegemist noorte vahelise armastusega. 
Seekordseks paariks oli kolhoosi esimeheks valitud Arvo Saaremägi 
ning Vilma. Jaanus, Vilma endine armastus hukkus sõjas. Kuid ka nüüd 
tuli nende vahele sõttaminek. Selle peatükis tuli Aadam peksma  oma 
viljanatukest, mis tal tegemata oli. Tegelikult ei oleks tohtinud 
Saaremägi lasta tal seda selle aurukatlaga teha, sest Aadam ei olnud 
kolhoosi  astunud . Kohale tuli ka Eesner, endine sulane, kes õnnetuses 
oma käe kaotas. Ta pidas maha koosoleku, kus ta  kiitis  Nõukogude 
võimu.
Viiendas tantsus tuli Taavet peale kaheksat aastat võõrsil olekut 
viimaks oma kodutallu tagasi. Kõik oli vananenud ning  aurumasin  oli 
lõpuks lagunema ja  roostetama  jäetud, tema abi enam töödel ei 
vajatud. Taaveti eemalolekus oli süüdi Eesner, kes tahtis, et Taavet 
kindlapeale ärasaadetavate nimekirja lisataks. Talu eest hoolitses 
endiselt Miili. Taavetil tekkis tüli oinaga ja ta tahtis, et oinas ära 
viidaks. Selles tantsus tuleb ka välja, et Saaremägi jäi siiski sõjas ellu 
ning ta sai Vilma endale naiseks võtta. Eesnerist oli saanud 
kindlustusagent.   
Tegelased
Teoses tuleb juttu väga paljudest tegelastest. Iga peatükk toob 
kaasa uue  generatsiooni  ja sellega ka uued inimesed. Seetõttu 
otsustasin kirjeldada vaid minu jaoks tähtsamaid isikuid.
Mats Aniluik oli väga töökas talu peremees. Tema ehitatud olid 
talu kõik lisahooned, ainult  elumaja  ehitas tema isa. Ta tänas igakord 
jumalat, et too tal jälle viljapeksu näha lasi. 
Karl oli  Matsi  vanim poeg, kes õppis Tartus. Tema pidavat isa 
sõnade järgi  tooma  talule au. Kahjuks ei tulnud tal õpingutest midagi 
järgi - õpingud jäid pooleli. Sõjaajal läks Rootsi elama.
Jüri oli Aiaste talu keskmine perepoeg. Talle ei meeldinud, et 
tema peab talus tööd tegema, aga tema vanem vend küsib  koguaeg  
raha Tartus õppimiseks ja noorem vend on töö jaoks liiga noor veel. Jüri
oli tõsise  iseloomuga . 
Taavet oli Matsi noorim poeg, kellele jäi ka talu. Ta oli kerglasete 
kommetega ning ta ei tulnud talu rahaasjadega just kõige paremini 
toime. Erinevalt Jürist oli ta väga elav ja elurõõmus.
Käo  Paulil  oli pidev võitlus Taavetiga selle üle, kumma talu 
uhkem  ja võimsam on. Tema arvates on siin ilmas kõige tähtsamateks 
teemadeks mehe ramm ja talu vägevus. Paulile ei meeldinud naer 
sõjaväes juhtunud intsidendi tõttu.
Edgar oli Taaveti poeg. Oma iseloomult sarnanes ta Mats 
Aniluigega. Ta oli tõsine ning karske meelega. Ta sai hästi läbi sulasest 
Jaanusega.
Põhiprobleem
Minu arvates oli teose põhiprobleemiks eri aegade mõju eri 
generatsioonidele. Kuidas mõjus ja mõjutas mingi periood noori ning 
kuidas vanu. Lõpuks ei jäänud külast enam eriti midagi järgi. Aasta-
aastalt jäi külas inimesi aina vähemaks. 
Minu arvamus
Mulle see raamat meeldis. Mulle meeldis, et raamatu peatükid 
olid kõik omavahel seotud - sama talu, sama küla ning rehepeks. 
Ainsana  muutusid aeg ja tegelased. Vanad surid ja uued põlvkonnad 
tulid peale. Aurumasin oli koguaeg sama, kuid ka tema väsis ja 
vananes koos  teistega . Raamatu alguses toodi ta alles külla, ta oli uus 
ja uhke. Raamatu lõppedes oli temast saanud roostes rauk, kes lihtsalt 
vedelema jäi. Teoses leidsin ka  sarnasusi  „Tõe ja õigusega“. Mõlemas 
teoses oli tegu kahe talu omavahelise kemplemisega (Taaveti ja Pauli 
soov üksteist üle trumbata) ning ka võitlus maaga (selles teoses oli 
vaenlaseks savi). Raamatus oli ka naljakaid sõnamänge, näiteks 
„Taavet laskis  paar aastat tagasi ühe jutuka sulase, Kirepi  poisi , 
pikema jututa lahti ja maksis talle kahe nädala palga ette“ (lk 43).