25341 pidev ja hajutatuni 127 viis hulga 331 saarlasi ja hiidlasi, aga ka teisi Eesti Kokku 1-4 ümberasumine, millega täiendati juba tekkinud elanikke Põhja-Kaukaasiasse. Kubani ja eesti asundusi või otsiti töövõimalusi Venemaa Kalmõkkia stepialadele ning Kaukasuse linnadest. Selline oli just Eesti eelmäestiku nõlvadele rajati suuri ja õitsvaid lähipiirkondadesse - Peterburi ja Pihkva eesti asundusi. kubermangu suundunud ränne. Eriti popu- 1880. aastate keskpaiku tekkis hulk eesti
stiihiline lähiränne kuni 19. sajandi keskpaigani; 2) massiline väljaränne 1855-1905; 3) Stolõpinlik organiseeritud väljaränne 1906-1914/1917. Kuni 19. sajandini elas eestlasi väljaspool Eesti ala väga vähe. Needki olid enamasti Eesti lähistele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest ehk olid feodaalisanda poolt ümber asustatud sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Ilmselt nii on tekkinud mitmeid väiksemaid kompaktseid eesti asundusi - keelesaari nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas Pihkvamaal ja Luuküla eestlased Peipsi idakaldal. Taoliste eesti asunike arvu on hinnatud 18. sajandi algul ca 6000-le, 18. sajandi lõpul ca 20 000-le ja veel 19.sajandi keskpaiku 30 000-le inimesele. See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle, suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud.
Tsiili vallutas Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tsiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tsiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tsiili sai osaks Peruu asekuningriigist. Eurooplased ei hõivanud Tsiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputsed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598 ja 1655. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputsedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputsede vastupanu kaasa orjanduse keelustamisele Tsiilis Hispaania kuninga poolt 1683. Sellest hoolimata jäid hispaanlaste ja maputsede suhted pingelisteks. Tsiili iseseisvumisele aitas kaasa see, et Napoleoni vend Joseph Bonaparte usurpeeris 1808 Hispaania trooni. 18
sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktruuris. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähematki elurõõmu avaldust. Ta pidas sobimatuks naeru, laulmist ja muusikat, rääkimata lõbutsemisest, sest kõik see viitas kergemeelsusele, oli patt ja Saatana kiusatus
Koormuseid oli palju, kuid need olid mõõdukad . Kirikukihelkondade loomine: Maaisandad korraldasid ja finantseerisid kirikute ehitust. Kirikukihelkondade loomisel lähtuti muinasaegsest haldussüsteemist.Preestrid pidasud jumalateenistust, õpetasid ja juhtisid rahvast kristlikus vaimus. Linnade teke: Linnade asutamisel olulist rolli mängisid maaisandad, kes andsid linnaõiguse Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis väiksemaid asundusi alevikke. Linnaõigused said: · Taanlaste valdused: Tallinn, Rakvere, Narva · Tartu piiskopi valdused: piiskopkonna keskus Tartu · Mõõgavendade ordu valdused: Viljandi, Uus - Pärnu · Saare Lääne piiskopi valdused: · Vana Pärnu (hävitasid leedulased), hiljem Haapsalu Jüriöö ülestõus: Põhjused: Taani kunungas Valdemar IV Atterdag otsustas Eesti alad Saksa ordule maha müüa
sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktruuris. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähematki elurõõmu avaldust. Ta pidas sobimatuks naeru, laulmist ja muusikat, rääkimata lõbutsemisest, sest kõik see viitas kergemeelsusele, oli patt ja Saatana kiusatus
USA 18.-19. sajandil: 1. Kolonistide rahulolematuse põhjused. Inglise valitsus tõstis kolonistide makse (liigne jõukus) Keelati rajada asundusi lääne poole Apalatši mäeahelikust Kolonistid hakkasid järjest enam tundma end ameeriklastena Tooraine odav müük Kolonistid pidid majutama ja ülal pidama briti sõjaväge 2. Iseseisvussõda 1775-1783: osapooled, sõja algus, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine ja tähtsus, ameeriklaste võidu põhjused, sõja tulemused Pariisi/Versailles` rahuga. G. Washingtoni ja T. Jeffersoni roll? Osapooled: Kolonistid + Prantsusmaa, Holland, Hispaania Inglismaa
17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse “Kurjal teel.” Olulisemad sündmused kirjaniku elust Töötas mitmel pool ajakirjanikuna. 1890.a sõitis koos ema ja tulevase naisega Berliini. Berliinis püüdis saada osa sealsest kultuurist. Võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust, 1905.-1907.a revolutsioonist. Käis ära Helsingis, Stockholmis, Ameerikas, Kopenhaagenis, Austrias. 1904.a külastas Krimmi eesti asundusi. 1917.a naases Eestisse tagasi ja hakkas tööle teater “Estonia” dramaturgina. Hiljem töötas ta Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhaagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja on maetud Metsakalmistule. Eduard Vilde elukoht Kadriorus 1925.aastal otsustas riik kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele 60.-ndaks sünnipäevaks maja. Kuid kingiti 6-toaline korter Kadriorus, kus ta elas kuni oma surmani 1933.aasta detsembrini. Alates 1946
Test 9 Arvan, et peaks alustama geograafiast. Kus siiski su vanaisa elas? Küsis Natasa. Ei ole halli aimugi-vastas Andres. Natasa too vanaema kaart. Hakkame otsima- hõikas Andrei. Ma lugesin, et eestlased sõitsid elama Siberisse, Krasnoskisse, Tomski, Omskisse, Tobookisse. Nad rajasid sinna asundusi. Kus see on?- küsis Andres. Ma Näitan sulle kaarti. No esiteks ma et sa tead, et venemaa on kõige suurema pindalaga riik maailmas. Idast Läände 10 000 km. Üks osa sellest asub Euroopas ja teine Aasias. Vot näed- see on Uural, Uurali mäestik. Põhjast lõunasse 25 000 km. Uurali mäed jagavad Venemaa idaks ja lääneks. See on piir Euroopa ja Aasia vahel. Muide Uuralit nimetatakse . Venemaal on väga palju loodusvarasid: kulda,naftat, sütt, gaasi.
vastuhakkajaid peksuga karistasid. 2. Juuni hommikul piirasid talupojad Mahtra mõisa sisse, nõudes soldatite kohest lahkumist. Tekkinud sõnavahetus kasvas kiiresti veriseks kokkupõrkeks. Sõjaväljale jäi palju surnuid. Selle käigus sai surma kah Vene armee ohvitser ning talupojad anti kohtu alla. Väljarändamine: 1863.a kehtestati passiseadus, mis andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse Vene riigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Loodi palju Eesti asundusi. Enamik jäi siiski naaberriikidesse. Tööstuse ja kaubanduse areng: Vabrikutööstus sai alguse villatöötlemisest. Alustati ka tööd kalevivabrikuga. Suur osa toorainest tuli mõisatest. Suurimaks tööstusettevõtteks oli Narvasse rajatud Kreenholmi manifaktuur, kus töödeldi puuvilla. Kaubandus oli elavam Pärnus ja Tallinnas. Linnaelanike arv kasvas, kuid siiski jäi neile vähetulutoovad tööd. Edukateks peeti
arvuka sõjaväe, mida pärast sõja lõppu ära ei viidudki. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. Samal ajal hakkas London sihitahtlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Kolonistide kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt a vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Mida nõrgemaks jäi side Inglismaaga, seda enam hakkasid kolonistid end tundma ameeriklastena ega saanud heaks kiita Inglise valitsuse poliitikat. 6. Mille poolest erines USA riigikorraldus tolle aja Euroopa riikide omast? Euroopas ja Inglismaal oli enamasti monarhia, USA-s enam mitte. 7. Kas Inglise paramendil oleks olnud võimalik Ameerika kolooniate iseseisvussõda vältida? Põhjenda oma arvamust.
Tooge näiteid! Lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine hakkas muutuma järjest keerulisemaks ja vajama eriharidusega juhte. Hakati rajama ohvitseride väljaõppeväeosi ja sõja koole. 7. Miks soovisid inglise asumaade elanikud emamaast eralduda? Kuna inglased kehtestasid suured tollimaksud, Inglise valitsus keelas osade kaupade ostmise teistest riikidest. Pahameelt tekitas asunike seas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lane pool Apalasti mäeahelikku. 8. Miks vallandus revolutsioon just Prantsusmaal, mitte aga näiteks Inglismaal või Habsburgide valdustes? Kuna Prantsuse kuninga võim oli kõige suurem ja ülejäänud seisustel, ka kõrgematel, oli õigusi vähe.- 9. Leidke 5 revolutsioonist alguse saanud nähtust, mis ulatuvad ka meie aega? Demokraatlik valitsemisviis, inimeste võrdsus seaduse ees, kiriku lahutamine
Sellega seoses asjakohastati Venemaa valimisaparaati. Need ümberkorraldused tõid endaga kaasa aga ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Haridusreformid olid olulised, sest paljud aadlikud isegi ei osanud osanud kirjutada ja haritud inimesi vajati üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Need jäid poolikuks,sest pärast napoleoni sõjakäiku hakati ulatuslikult rajama sõjaväe asundusi ja terved riigitalupoegade külad muudeti sõjaväeasundusteks. 4)Venemaal oli talupoeg ja mõisnik venelane, Eestis oli talupoeg eestlane või lätlane ja mõisnik sakslane. Venemaal olid talupojad pärisorised, oli ka riigitalupoegi, kelle olukord oli kergem, nad pidid täitma kindlaks määratud koormisi. Eestimaal võeti vastu esimene talurahvaseadus: ´´Iggaüks´´. Sätestati: 1. Talupojad said õiguse vallasvarale 2. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse 3
Ameerikasse arvuka sõjaväe, mida pärast sõja lõppu ära ei viidudki. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. Samal ajal hakkas London sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Kolonistide kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Mida nõrgemaks jäi side Inglismaaga, seda enam hakkasid kolonistid end tundma ameeriklastena ega saanud heaks kiita Inglise valitsuse poliitikat. Ameerikasse jäetud sõjaväele hakati vaatama kui vallutajatele. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või nõuti nende alandamist. Maksudest keeldumist põhjendati tõsiasjaga, et asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis.
Kaotasid pärisorjuse Mõlemad viisid läbi ümberkorraldusi kirikusüsteemis Keelasid piinamise Ameerika Ühendriikide sünd 13 Inglise kolooniat Kolonistide rahulolematuse kasv Inglise koloniaalvõimudega: 1. Inglaste poolt Ameerikasse toodud arvukas sõjavägi jäeti pärast sõja lõppu sinna ning selle majutamine ja ülalpidamine jäi asumaade elanike õlule. 2. London takistas sihiteadlikult kolooniate majanduslikku arengut. 3. Inglise valitsus otsustas keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. 13 süveräänset vabariiki 04.07.1776- Iseseisvusdelkaratsiooni vastuvõtmine Philadelphias, millega kuulutasid 13 kolooniat end suveräänseteks vabariikideks. Igal vabariigil oma põhiseadus, ühine oli regulaar armee eesotsas George Washingtoni ja esinduskogu Kontinentaalkongress. 1775-1783 Iseseisvussõda: Inglismaa - lojalistid vs 13 kolooniat - patrioodid (lisaks Prantsusmaa, Hispaania ja Hollandi toetus) 1783. a
Newfoundlandina Inglise krooni omandiks. 1534 jõudsid prantsuse maadeuurijad Jacques Cartier ja Samuel de Champlain Saint Lawrence'i lahe kaldale. Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa omavat alasid tänapäeva Kanadas. 1604. aastal asusid prantslased esimeste eurooplastena püsivalt Kanadasse elama. 1663 kuulutas kuningas Louis XIV Uus-Prantsusmaa Prantsusmaa asumaaks. Inglased rajasid 1628. aastal Nova Scotia koloonia ning asundusi Atlandi ookeani rannikule ja Hudsoni lahe äärde. Inglismaa kuningas Charles II andis 1670. aastal Ruperti maal Hudsoni lahe kompaniile kaubandusmonopoli. 1689. aastal alanud Prantsusmaa ja Inglismaa vahelises sõjas kaotas Prantsusmaa osa oma Kanada valdustest. Viimased osad Uus-Prantsusmaast läksid Inglismaa valdusesse 1763. aastal. Kokkuvõte Kanada on suurriik Põhja-Ameerikas, mis on jaotatud 10 provintsiks ja 3 territooriumiks.
vallid. Veel on leitud viis ringikujulist asulat. Kindluste ehitamine nõudis tarka planeerimist, palju tõid ja suuri kulutusi. Röövretked: Viikingid tulid oma kiiretel sõjalaevadel ootamatult ning ründasid kaitsetud külasid ning kloostreid, tapsid halastamatult relvituid inimesi, tegid teised orjadeks, ja viisid kaasa kõik, mis väärtuslik. Esialgu kestsid röövretked mõne suvepäeva, hiljem jäid viikingid ka talvituma. Lõpuks hakkasid sissetungijad asundusi rajama. Taanlased vallutasid pea kõik Inglismaa kuningriigid, kuni Wessexi Alfred viikingite Gruthruni 878. aastal Edingtoni juures purustas ja maa poolitamisega leppis. Bersekid ehk karusärgid olid erilised sõjamehed, kes kandsid karusnahku. Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aastal. Algul polnud viikingitel erilist sihti, kuid hiljem, olid kindlaks sihiks kaubanduskeskused ja suured linnad. Ristiusu vastuvõtmine: Viikingid olid paganad, kes kummardasid paljusid jumalaid
jõulisemalt oma erisust ning hakkavad ühtlasi üha sihikindlamalt võitlema oma kultuurilise identiteedi ja poliitilise iseolemise eest. Erandiks polnud selles ka juudid, kes samuti organiseerusid ning tõstsid muu hulgas kilbile loosungi naasmisest oma ajaloolisele kodumaale, kust roomlased nad omal ajal maailma laiali pillutanud olid. 1897. aastal asutatud Maailma Sionistliku Organisatsiooni ning Juudi Rahvusliku Fondi eestvedamisel hakataksegi Palestiinas maad ostma ja juudi asundusi rajama, loomaks sel moel kondikava tulevasele juudi rahvusriigile Eretz Israelile. Loomulikult ei vaadatud Palestiinas sisserändajate peale hea pilguga, kuid algul ei tundunud mõned üksikud juudi asulad ja ümberasujate väike arv kohalikele araablastele, kes liiatigi elasid Türgi impeeriumi valitsemise all, kuigi ohtlikuna. Olukord muutus Esimese maailmasõja järel, kui Ottomani impeeriumi lagunemisel Palestiina alad
· Tartu, Tartu piiiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaik, muinaslinnus. Linna õiguse sai 1262. · Viljandi tekkis ordulinnuste juurde, esmamainimine 1283 · Uus-Pärnu linnaõigus 1318 · Paide 1291 · Vana-Pärnu , selle asutas Saare-Lääne piiskop, valides selle oma piiskopkonnakeskuseks. Paraku langes tärkav linn juba 1263 aastal · Haapsallu , linnaõigus 1279 Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis küll teisigi väiksemaid asundusi alevikke (Otepää, Lihula, Koluvere, Vastseliina, Kuressaare)-, kuid linnastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Linnade teke · Linnaelanike koosseisu kohta 13.sajandil allikate puudsel on raske midagi väita. · Linna tuumiku moodustusid Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed. · Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased sakslastega konkureerida, kohalikus kaubanduses oli aga just neil mitmeid eeliseid.
Talveks toodi loomad tuppa sisse. Riided Riided olid linased ja sirge lõikega. Kanti keepe ja vöösid, millel oli peale kinni hoidmise funktsiooni ka usuga seotud tagamõte. Naised kandsid rätikuid ja rinnas sõlgesid. Tööriistad Maa harimisel kasutati ikka veel kolmeväljasüsteemi. Tööloomadena kasutati hobuseid ja härgi. Tööriistad olid puust. 5. Eesti linnad keskajal Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Väiksemaid asundusi tekkis teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale, kuid linastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Linnade piirides muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks ja elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Asutamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse
renditalud, siis need muudeti riigirenditaludeks rentnikud hakkasid talusid välja ostma. Asundustegevus. 1929.loodi asundustegevuse seaduslik baas ja Asunduskapital. Põhimõtteliselt: uute põllumajandusmaade rajamine. Asundamiseks võeti seni kasutamata maa tehti maaparandust, krunditi. Müüdi väga soodsate hindadega tahtjatele. Loodi ca 3000 talu see on see koht, kus on metsa Eesti ajaloos kõige vähem (tehti riigimetsamaadele, valiti potensiaalsed viljakamad kohad). Kõiki asundusi ei jõutud teha, kuna i EV aeg sai läbi. Mõned näited: Pikavere asundus, Matsalu asundus jne. Mõned protsessid veel, mis selle reformiga kaasas käis: Narva taga ja Petserimaal on teistsugune maakasutus, Balti erikorda seal ei olnud (esines hingemaa), seda maad mida talu kasutas, seda jagati talude vahel aeg-ajalt ümber (võrdsustamise aste veel suurem). Kogu see endine venemaa osa tuli viia sinna sellesse juriidilisse süsteemi talud ära kruntida
Kõikides sõdades olid juudid sõjaliselt oma vastastest üle. Sõjad kestsid tavaliselt väga lühikest aega. Sõdade käigus vallutasid juudid Araabia riikide territooriumeid ja hoiavad neist enamust kuni tänase päevani oma käes (Gaza sektor; Jeruusalemm; Golani kõrgendikud; Lõuna-Liibanon; mitmeid kordi Siinai poolsaar). Vallutatud aladele rajasid juudid poolsõjaväelisi asundusi nende paremaks kontrollimiseks. · Lähis-Ida kriis oli seotud ka külma sõjaga. Alates 1950-ndatest tihenesid Iisraeli suhted lääneriikidega; aeg-ajal tehti ka tihedat koostööd (Vt. Suessi kriis /Siinai sõda 1956.a.); USA muutus tänu Eisenhoweri doktriinile Iisraeli ja tema poliitika peamiseks toetajaks ja rahastajaks ning aitas ÜRO-s blokeerida Iisraeli-vastaseid sanktsioone, mida
Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn. Ordulinnuste juurde tekkisid Viljandi, Uus-Pärnu ja Paide. Saare-Lääne piiskop asutas 1251.aastal Vana-Pärnu. Paraku langes tärkav linn leedulaste hävitustöö ohvriks, mispeale piiskop viis oma residentsi Haapsallu. Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale tekkis üll teisigi väiksemaid asundusi alevikke (Otepää, Lihula, Koluvere, Vastseliina, Kuressaare) -, kuid linnastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Tõenäoliselt moodustasid linlaste tuumiku Saksamaalt saabunud kästiöölised ja kaupmehed. Siiski ei maksa alahinnata kohaliku rahva võimalusi linnakogukonda sulanduda. Eestlasi võis leiduda ka linnade ülemkihis. Näiteks esimesed nimeliselt teada olevad Tallinna eestlased on Taani kuninga vasall Undelemp ja tema poeg Johannes, kel oli
Esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585. aastal Virginias Walter Raleigh' juhtimisel, kuid see ebaõnnestus. 1607. aastal rajas sadakond Inglismaalt pärit kolonisti Chesapeake'i lahe äärde Jamestowni (sellest kasvas välja Virginia koloonia) Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse. Järgmise 150 aasta jooksul jätkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. Kolonistide enamiku moodustasid inglased, ent oli ka Hollandi (a-st 1613) ja Rootsi asundusi (a-st 1632), tuli ka prantslasi, sakslasi, iirlasi jt. 18. saj-i keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igaühel neist oli oma kuberner ja seadusandlus, ent Suurbritannia kuningriigi valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma: Uus-Inglismaa (Massachusetts, Connecticut, Rhode Island, New Hampshire); Kesk- (New York, New Yersey, Pennsylvania, Delaware) ja Lõuna kolooniad (Virginia, Maryland, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia, kus
Usuline ja poliitiline opositsioon PURITANISM (kalvinismi erikuju). Nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliikluse toretsemisest. Elizabethi ajal (16. saj. lõpp) oli puritanismile järeleandmisi tehtud, kuid too nõudis jätkuvalt muutusi ja kujundas aja jooksul uued moraalsed ja eetilised tõekspidamised. Sattus vastuollu ametliku kiriku, seeläbi kuningavõimuga puritaanid pidid emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse, kus rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Hakkasid tekkima ja edukaks muutuma Manufaktuurid. Nende rajamiseks pidi aga olema ettevõtlik, kokkuhoidlik ja arvestav, vastupidiselt feodaalaristokraatia toretsevale ja pillavale elulaadile. Töölised pidid hakkama tööl käima(enne töötati kodus või meistri juures), mis kiskus teatud määral eemale perekondlikest suhetest ja ka kirikukogudustest. Suurt osa Ingl
elanike õlule. London hakkas ka sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Inglise valitsus keelas osa kaupade ostmise teistest riikidest, see aga võimaldas müüa neid kaupu kolonistidele kõrgema hinna eest. Kolonistode kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või nõuti nende alandamist. Maksudest keeldumist põhjendati tõsiasjaga, et asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda. Esimene relvakokkupõrge Inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775.a. aprillis, mil Inglise väed Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta
Sadu perekondi rändas Samaarasse ja mujale Venemaale. Põhja-Eestis, Järvamaal omandas ümberasumisliikumine usulise varjundi, sest sealsed agaramad väljarändajad olid maltsvetlased. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest. Romaani lõpupool on asjalikud kirjeldused väljarännanute elust Krimmist. Vilde külastas 1904 aasta sügisel Krimmi ja Kaukaasia eesti asundusi, et oma romaanile rohkem materjali hankida. „Mahtra sõda“ ilmus „Teatajas“ 12 jaanuarist kuni 7. maini 1902 ja seejärel raamatuna J.H. Vahtriku kirjastusel. Tallinlased ja Harjumaa elanikud olid väga huvitatud selle ilmumisest. Teataja toimetuse maja ette kogunes lehe ilmumise ajaks arvukalt inimesi, kes suure pinevusega kohe „Mahtra sõda“ lugema hakkasid. Romaan „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ilmus algselt samuti Teatajas, 1902 a. kevadel.
Charlesile meeldis lõbutseda, ka tema õukonnale meeldisid näitemängud ja kõik selle juurde kuuluv. Charlesil oli palju kirgi. Kõige olulisem oli kunstikogumine, millele ta pühendus enim just 1630. aastatel. Tema õukonnas tegutsesid mitmed tolle aja tunnustatud maalikunstnikud. Selline eluviis oli aga küllaltki kulukas. Samal ajal heideti talle ette, et riigi majandus olukord pole kiita. Kuningas tegi küll suhteliselt palju, et olukorda muuta: asutas uusi kaubakompaniisid, rajas asundusi ning sõlmis kaubanduslepinguid teiste riikidega. Et kroonilist rahapuudust leevendada, alustas Charles ka laevaraha kogumist, mis pidi minema laevastiku uuendamiseks. Tegelikult läks raha teistele projektidele. See maks pidi olema erakorraline, aga muutus igapäevaseks ning pälvis ägedat kriitikat, eriti endiste parlamendiliikmete seas. Inglismaa arenes küll majanduslikult ja ühiskondlikult, kuid riigijuhtimises oli siiski
Vene aladel kujunenud eesti asunduste tekkeloos võib eristada kahte põhilist järku. Ühel pool on need asundused, mis tekkisid eesti ala vahetusse lähedusse Ingerimaale, Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tagusesse -, teisal aga need, mis rajati kaugemale, osalt õigegi kaugele emamaast. Üldjuhul on lähiümbrusesse tekkinud asundused vanemad ja kaugemal asuvad nooremad, kuid vahetutele naaberaladele on muidugi rajatud uusi asundusi hiljemgi. Varaseim eesti püsiasustus väljaspool Eestit näib olevat tekkinud Pihkva linna piirkonnas. Sealt, väikese ja kehvakese kõrvaltee äärest, mis läbi tumedate metsade ja soode viis Võbori kaudu maakonna- ehk kreisikeskusse Velikije Lukisse, leidis 1780.aastate lõpus Pärnumaal asuva Laiksaare mõisa omanik major Karl Moritz von Brömsen (1761-1823) eesti asunduse, mis koosnes mõnedest väheste taludega küladest
Noale lisati seletuseks veel Rootsi juurde. Saartest ja randadest kaugemale südamaa sisse ei ole Eesti Rootsi asundused ulatunud. Siiski tabame saarte ja ranna ,,Rootsi" nimeliste kohtade kõrval veel kaugemalgi niisuguseid. Rootsiküla vald ja Rootsiküla Kihelkonnas, Rootsiküla Reigi kirikuvallas, Rootsiküla Nigula Orus kuulutavad selgelt, et neis paigus vanasti tõesti Rootsi asundused olnud. Rootsiküla Kasaris räägib tingimata selle poolt, et Virtsu ja Haapsalu vahel Rootsi asundusi esinenud. Lätlastest ja eestlastest teame, et mõisnikud neid vanasti mõnekorra terved perekonnad vägisi nende kodumaalt kaugemale võõrale maale paigutasid, olgu kas müügi, vahetuse ehk lihtsalt ümberpaigutuse teel. Rootslastega on vist vähem niisuguseid juhtumisi ette tulnud. Rootsis ei ole rahvas pärisorjuses elanud. Meie maa mõisnikud katsusid siinseid rootslasi pärisorjusesse painutada, aga alati leidsid nad valju protesti siinsete rootslaste poolt. Peab
Selles seisnebki jätkusuutliku kompaktse linna paradoks, mida pole siiani suudetud lahendada. (Neumann, 2005) Üks probleeme kompaktse linna paradoksi lahendamisel on eeldus, et ruumi füüsiline disain ise hakkab genereerima sotsiaalseid suhteid. Tihtipeale kasutatakse tänapäevastel projektidel 20. sajandi esimese poole kuulsate planeerijate valmislahendusi, arvestamata kohalike olude eripäradega. 20. sajandile eelnenud kompaktsete linnade mudelitena kasutatakse Euroopa linnu ja asundusi, mis omal ajal võisid tõepoolest olla jätkusuutlikud, kuid seda muudel põhjustel kui nende tihedus või kompaktsus. Nende linnade ehitajad kasutasid kohalikku ehitusmaterjali ja tööjõudu, nad laiendasid linna järk-järgult vastavalt vajadusele. Sellisena arvestas linn alati kohalikku topograafilist ja kultuuriruumi, sobitudes oma ümbruskonda. Tänapäeval veetakse ehitusmaterjal kaugelt kohale, kasutatakse mitte-kohalikku tööjõudu, linnad ja linnaosad
kujutleda, et reaalkooli poisid on Jamburgi jõudmise ajaks ka midagi sellist läbi elanud. Väljaspool lahinguolukorda tsiviilisikuid kahjustada ei tohtinud ja selles reeglist pidas Eesti armee põhiliselt kinni. Sama ei saa öelda Loodearmee kohta, kelle käivitatud repressioonid enamlaste või enamluses kahtlustatavate isikute suhtes kiiresti hajutasid vene ja ingeri elanikkonna esialgse poolehoiu. Eestlased ei olnud Narva taga päris võõrad, seal leidus suuri ja rahvarohkeid eesti asundusi. Kuid võõrad siiski, kelle suhted kohalike elanikega jäid sõjaaja suheteks. Sõjaaja armastus ei küsinud, kas sõdurpoiss või, vastupidi, külaplika on oma või vaenlane, see tabas inimesi poolest, rahvusest ja usust sõltumata. Nõnda ka Toomast ja Nastjat. Leo Solba ja Osvald Kallaste sõjakogemus jäi hoopis teistsuguseks. Kui näeme neid Tartus rahuläbirääkimiste majast kümme korda päevas mööda marssimas, siis on sellelgi ajalooline tõepõhi
Liivimaale hakkasid tekkima peale ristisõda linnad ja seda enamasti tänu saksa kaupmeeste toetusele ja aktiivsele kauplemisele. Linnade asukohaks valitigi muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Vana- Liivimaa suurim ja tähtsaim linn oli Riia. Eesti suurimaks kujunes Tallinn ning edasi hakkas tekkima veel linnu, näiteks: Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- ja Vana-Pärnu, Paide, Haapsallu. Kaubanduslike sõlmpunktide juurde tekkis ka muidugi palju väiksemaid asundusi ehk alevikke, kuid linnastaatusesse ei jõudnud keskajal neist ükski. Jüriöö ülestõus oli 13431345 Põhja- ja Lääne- Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Jüriöö ülestõusu algus oli paljutõotav kõikjal leegitsesid mõisad ja kirikud, eestlased olid täis võitlusiha ning silmapiiril nähti juba kauaigatsetud vabadust
1967 puhkes 6-päevane sõda Iisrael tungis kallale Jordaaniale, Süüriale tahtis anda Araabiamaadele ennetava löögi. Iisrael hõivas 6- päevaga väga suured alad Egiptuselt, Jordaanialt ja Süürialt. Iisraelil olid väga head õhujõud. Egiptuselt hõivati Gaza sektor ja kogu Siinai poolsaar. Süürialt hõivati Golani kõrgendik. Jordaanialt hõivati Jordani läänekallas. Okupeeritud aladel elasid peamiselt palestiinlased. Nendele aladele hakati Iisraeli poolt rajama ka juutide asundusi. 1973-74 Jon Kippuri sõda Süüria ja Egiptus tungisid kallale Iisraelile, et nende okupeeritud alad tagasi saada. Alad, mida nad soovisid tagasi saada, nad tegelikult siiski kätte ei saanud. Nad kehtestasid nafta embargo (kaubanduskeelu) Iisraelile, kõikidele teistele riikidele tõsteti nafta hinda (väga kiire nafta kallinemine maailmaturul). 70ndate aastate alguses hakati Põhjameres ka naftat puurima
Mahtra sõjas saadi surma mõlemalt poolt. Ülestõusnud anti kohtu alla ja 40. talupojale mõisteti ihunuhtlust, neist kahele 1000 hoopi kadalippu. Sellele järgnes eluaegne asumine Siberis ja pikaajaline sunnitöö 1863. aastal kehtestati uus passiseadus, mis andis talurahvale liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piirides ja see tõi endaga kaasa ulatusliku väljarändamise Eestist. Lahkunute hulk ulatus kümnetesse tuhandetesse. Eesti asundusi rajati Volgamaale, Krimmi, Kaukaasiasse ja ka Vaikse ookeani rannikule. 1897. a. rahvaloenduse järgi elas Peterburi kubermangus 64000 eestlast ja Pihkva kubermangus 25000 eestlast. Paljud "tõotatud maale" läinuist pöördusid õige pea tagasi, kuna ees ootav tegelik olukord ei olnud nii hea, kui loodeti. See tõmbas väljarännu tuhinat tublisti tagasi. Koos uute ülikoolide asustamisega Venemaal taastati 1802. aastal kaTartu Ülikool.
kogu Vahemere, asusid põhjapoolsetele meredele kaubavahetusega tegelema saksa kaupmehed. Kuid arengu mõttes oli ülioluline idasuunaline kaubanduse areng. Selle alguseks võib pidada 1159. aastat, kui asutati Lüübeki linn teistkordselt. Edasi kinnitasid saksa kaupmehed kanda Gotlandile, mis sai Balti mere suureks kaubaaidaks ja sealt üha ida poole, kuni 1300. aastaks oli kauplemine Venemaaga igapäevane asi. Kui itaalia kaupmehed võitsid kursi kallastele, kus juba leidus linna tüüpi asundusi, millel oli mõnel juhul seljataga juba tuhat või enam aastat linnaajalugu, ja nad püüdsid rajada enda tarbeks juba urbaniseerunud piirkondades omaette kvartaleid, siis Läänemere idakaldale jõudes leidsid saksa kaupmehed eest maa, kus oli üsna vähe linnu. Seal asusid nad piki kaubateid ise linnu rajama ning nende asulate topograafia ja õiguslik staatus modelleeriti selle järgi, mis oli rajajatele Lüübekist või Soetsist juba
Väga vähe kindlaid andmeid on aastate 1060-1130 kohta. Kuningavõim oli nõrk Maakondadel ja kohalikel tingidel oli suur võim Tähtsad olid jarlid Rootsi XI-XIII saj 1060. a. suri Emund Vana; uueks kuningaks sai suurnik Stenkil. Algavad poliitiliselt keerulied ajad võimuvõitlus. Kasvab rahvaarv(3x) ja luuakse juurde metsa alt uut põllumaad. Rootsi XI-XIII saj Orjade arv väheneb, neid vabastatakse ja tihti loovad just nemad uusi asundusi. Tekivad juurde uued linnad, kuid linnade tähtsus tervikuna on veel väikene. Linnade majad on enamasti puust, kivist on vaid kirikud ja olulisemad hooned. Areneb kaubandus ( eriti XII saj) Rootsi XI-XIII saj XII saj algul on piiskopkonnad Skaras, Linköpingis, Eskilstunas, Strängnäsis, Västeråsis ja Sigtunas. Stenkilide meesharu sureb välja 1120. aastate alguses. Võitlus trooni pärast käib järgneva saja aasta jooksul Sverkerite ja Erikute suguvõsa vahel.
Nende endigi seast võrsus suurepäraseid kirjamehi ja kunstnikke. Hiina oli tol ajal väga külalislahke maa. Sinna kogunes õpetlasi kogu maailmas : muistse pärsia usundi pooldajaid, budiste ja isegi kristlasi. Hiinal oli muu maailmaga tihedad kaubandussidemed. Piki Siiditeed suundusid kaubakaravanid kesk- Aasiasse, Pärsiasse ja Bütsanti. Vaiksel ookeanil arenes aga merekaubandus, millega tegelesid nii hiinlased ise kui ka araabia kaupmehed, kes rajasid oma asundusi mitmesse Hiina sadamalinna. Pilet 14. 1) Araabia kultuur ( 13 ) Araablaste võimu alla oli langenud mitu vana ja kõrge kultuuriga maad : Süüria, Egiptus ja Kesk- Aasia. Neilt võtsidki araablased ühteist üle oma kultuuri. Kõige silmapaistvamad ja olulisemad ehitised olid islami pühakojad moseed. Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hooneid toetati arvukate sammastega ja ülalt katsid neid sageli kõrged kuplid
Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa, rikkusid viikingite kallaletungid. Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile. Oma kiirete ja merekindlate laevadega rüüstasid nad jõesadamaid ja rannikuäärseid asundusi, röövisid kloostreid ja linnu, võtsid pantvange ja müüsid neid orjadeks. Esimesed viikingitest rüüstajad olid huvitatud vaid röövsaagist, hiljem hakkasid nad vallutatud alasid koloniseerima. Nad võtsid omaks ristiusu ja asutasid kaubalinnu. Nende kaubandussidemed ulatusid islamimaailma, Venemaale, Bütsantsi keisririiki ning isegi Uude Maailma ehk Ameerikasse. 5
Liivimaal võetakse vastu uued talurahva seadused (Eesti 1856). Need talurahva seadused parandasid talurahva liikumist, igal aastal võib väljarännata 5% vallaliikmetest. 1863- Seadus, mis kaotas talupoegade liikumisvabaduse piiranguid. Talupojad võisid vabalt liikuda Läänemere provintsides. Väljaränne: Peamised sihtkohad, kuhu Eesti talupojad väljarändasid olid Lõuna- Venemaa Volga äärsed kubermangualad (Krimmi poolsaar, Saratova), Siber. Maailmasõja ajaks oli Eesti asundusi üle 300 üle kogu Vene impeeriumi. Kõige suurem eestlaste koloonia oli Peterburgi linnas 1918. a. Peterburgis elas ligikaudselt 50 000 eestlast. Rahvaarvu kasvamisega tekkis maa puudus, kõik talupojad ei saanud maad ning pidid rändama välja. Sotsiaalne käärimine: Liivimaal ja Saaremaal hakati rajama õigeusu talurahva koole (Varasemad koolid olid Luterliku usku ning rüütelkonna kontrolli all). Rekonversiooni liikumine ehk tagasi liikumine Luterliku usku
Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu saksa riikide üle. Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas. Puritaanid- kapitalistliku ühiskonna mõttelaadiga inimesed Inglismaal 17 sajandil, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Usuliste tagakiusamiste eest põgenes palju puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Rajati kapitalistlikke manufaktuure. Tähtis osa oli ka väliskaubandusel. Alguses oli puritanism usuline liikumine, hiljem poliittiline, neitekkis oma partei ja nad valiti ka parlamenti, see ei meeldinud katoliku usu pooldajatele, ja tekkis ususõda, cromwell võitis sõja kuid ta kukutati võimult ja pärast seda toimus
meresõitjad olid nende järeltulijad kartaagolased. Kartaagolaste reisidest tuntuim on Hanno merereis.(525 a. e.m.a.) Kartaagolastel õnnestus jõuda mööda Atlandi ookeani poolset Aafrika külge kuni ekvaatorini. Hanno merereisist on säilinud kreeka templi seinale raiutud lugu. Ja kartaagolased otsustasid saata Hanno merereisile Heraklese sammaste ( teisel pool Gibraltari väina asuvad kaljud, mille olevat püstitanud Herakles) taha, et asutada seal foiniiklaste asundusi. Hanno läks teele 60 laevaga. Igal laeval oli 50 aerupaari. Kokku tuli kaasa 30 000 inimest, nii mehi kui naisi, kellel oli kaasas söök ja muu kraam. Jõudnud Heraklese sammaste taha, sõitsid nad veel 2 päeva ja asutasid seal esimese linna, mille lähedal oli suur tasandik seejärel sõideti edasi. Oma teel nägid kartaagolased rohumaid, kus oli palju elevante ja teisi loomi. Kaljustes dzunglites kohati ka gorillasid, keda kartaagolased pidasid metsinimesteks . Kalda äärde
Metskaptenid- ilma hariduseta meremehed- Enn Uuetoa. Suurim sissetulek tuli salakaubandusest- soome anti vilja, saadi soola mis 4 korda eestis kallim oli. Mitmel pool eestis asutati merekoole millest tuttum oli Heinaste merekool 1864. Väljarändamine 1863a kehtestai uus passiseadus kui talurahvas said liikuda kogu vene keiserriigi piires, tuues kaasa ulatusliku väljarände. Loodi eesti asundusi nt Krimmi, kaukaasiasse ja isegi Vaikse ookeani rannikule. Paljud väljarändajad tulid peagi tagasi, sest ootused ei vastanud tegelikkusele. Tööstuse ja kaubanduse areng Vabrikutööstus said 19sai I poolel alguse villatöötlemisest. Narvas, Sindis ja Kärdlas alusati kalevivabrikut (kvaliteetne)- tooraine osteti mõisast kus kasvatati peenvillalambaid.
kapiteel; joonia stiil sambal sile baas, kannelüüridega tüves ja voluutidega (spiraaljad kaunistused) kapiteel. Väiksematel hoonetel asendasid mõnikord sambaid naisekujud karüatiidid. 26. Suur kolonisatsioon I, ahhailaste kolonisatsioon (siirdränne põhjast lõunasse) oli juba tugevasti muutnud Egeuse regiooni. II e. suur kolonisatsioon oli veel mastaapsem. Paljud Kreeka emamaa ja Väike- Aasia kreeka linnad rajasid VIII-VI saj. e. Kr. asundusi peaaegu kogu Vahemere ja Musta mere rannikule, nii et lõpuks olid mõlemad mered kreeka kolooniatest ümber piiratud (vt. kaarti). Põhjused: emamaa ülerahvastus viljakatel aladel, põllumaj. madal tootlikkus ja aristokraatide suurmaaomandi kasv talupoegade arvel. Pol. sisevõitluse teravnemine, mis sundis nõrgema partei esindajaid välja rändama (vt. järgmist punkti). Uued tütarlinnad e. apoikiad olid algselt põllumaj. kolooniad, siis aga nihkusid esiplaanile emalinna (metropoli)
Sõjavägi koosnes peaaegu pooleks. Lisaks liitlastele andsid roomlased leebelt oma kodakondsuse, ennekõike latiinidele ( rahvuskaaslased) , aga ka seda anti erinevalt, mõndadele kondanikele anti täielik rooma kodankondsus, aga enmasti anti seda kas kodakondsus hääleõigusega aga ilma õiguseta pääseda riigiametisse, või teine võimalus anti kodakondsus ilm a hääleõiguseta. Võisid saada osa rooma ager publivast, suur majanduslik privileeg. Kolmas- Rajasid oma kolooniaid( colonia) asundusi, Itaaliasse, hiljem ka väljaspoole. Need Rooma kolooniad on erinevad Kreeka omadest ( olid algusest peale sõltumatut linnriigid) Rooma oma oli selgelt rooma asulad väljaspool riigi territooriumi. Sisuliselt toimisid rooma riigi tugipunktidena. Rooma riigi kord Kodanikud kõik vabad rooma mehed, kes olid selle kodakondsuse saanud, erinevates struktuur üksustes, mida nimetati tribus, tradi. 3 tribust mis jagunesid 30 curiaks, need omakorda jagunesid
kohaselt arreteeriti ja tagandati pea kogu Ukraina partei ja juhtivad kommunistid. Kogu Suur Terror oli suunatud juhtkonna vastu. Ühe osana hakati represseerima ka tavainimesi, vähemusrahvuste liikmeid, just nende vähemusrahvuste liikmeid, kelle põhiosa elas väljaspool NL piire- sakslased, ukrainlased, soomlased, eestlased, lätlased, leedulased. Tabas ka NL-s olevaid juhtivtegelasi, ka komparteide juhte jne. Eestlastest Jaan Anvelt ja Hans Pöögelmann. Tabas ka eestlaste-lätlaste asundusi NL-s. Ingerlaste asualasid Leningradi lähiümbruses jne. Poolakaid tabas väga hullusti, lasti maha u 110 000 poolakat. Vähemusrahvuste puhul toimusid repressioonid ka lihtinimeste suunas. Eesti asundused, eriti NL lääneosas, likvideeriti. 1938 sügisel lõppes Suur Terror sellega, et Ježov võeti NKVD-st maha, asendati Beriaga, Ježov võeti mõni kuu hiljem kinni ja mõisteti süüdi ja lasti maha. Beria alustas sellest, et pani täistuuridel töötava repressiivaparaadi seisma
1.4.3 Vabrikuasulad Kiiresti arenevad tööstusettevõtted vajasid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses palju inimtööjõudu, uusi töölisi värvati nii maalt linna paremat elu otsima tulnud talurahva hulgast kui ka meelitati kohale Venemaalt. Kõik töölised ei suutnud piisavalt kiiresti leida eraomanikele kuuluvates elamutes kortereid, isegi mitte kõige viletsamaid. Seetõttu hakkasid töösturid kavandama tootmisterritooriumi lähedusse terviklikke asundusi, kus elamud ei kuulunud eraomanikele, vaid tööstusettevõttele endale, ja neid anti töölistele soodsalt kasutamiseks kui tööandja elamispinda. Lisaks tööliselamutele ehitati sellistesse vabrikulinnakutesse sageli ka korralikumate korteritega maju ametnikele, inseneridele ja meistritele, vahel ka ettevõtte juhtkonnale. Nii pakuvad vabrikuasulad omalaadse sissevaate toonasesse rangelt hierarhiseeritud klassiühiskonda, direktori villa ja viletsad
annaabi.ee 
