Kanada (0)

1 Hindamata

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool
Kanada
Referaat
Autor:Cristian Villem
Juhendaja :Endla Pesti
Olustvere 2014
Sisukord

Riigi iseloomustus……………………………………………………………………………………3

Pinnamood ………………………………………………………………………………………………4

Saared……………………………………………………………………………………………………..4

Veekogud………………………………………………………………………………………………4-5
2.1 Rahvastik ……………………………………………………………………………………………….5-6
2.2Keeled…………………………………………………………………………………………………….6
3.1Ajalugu……………………………………………………………………………………………………6
Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………………..7
Kasutatud Kirjandus………………………………………………………………………………………8

Riigi üldiseloomustus
Kanada on riik Põhja-Ameerikas.
Kanada vapp
Kanada Lipp
Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõige pikema rannajoonega riik (58 500 km). Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa.
Kanada on jaotatud 10 provintsiks ja 3 territooriumiks ehk alaks (tähistatud märgiga*)

Alberta

Briti Columbia

Loodealad*

Manitoba

New Brunswick

Newfoundland ja Labrador

Nova Scotia

Nunavut*

Ontario

Prints Edwardi saar

Québec

Saskatchewan

Yukon *

Pinnamood
Kanada hiigelmõõtmed tähendavad geograafilist mitmekesisust. Riigi saab jagada viieks selgesti erinevaks suureks piirkonnaks .
Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur Kanada kilp ehk Laurentia kiltmaa – avar, harvade kõrgendikega tasandik. Jääajast on sinna jäänud palju järvi ning kärestikulisi jõgesid. Kilbist läänepool laiuvad Suurtasandiku preeriad. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub mägismaa, mida piiravad Kaljumäestik ning Rannikuahelik. Suure järvistu ümbruses ja Saint Lawrence 'i jõe äärsel madalikul valitseb hea kliima ja seepärast on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Lõpuks, Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku.
Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m).

Saared
Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari . Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte 'i saarestik . Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt).

Veekogud
Jõed
Eriti tähtis on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning arvukate lisajõgedega. Neist Ottawa , Saguenay ja St John suubuvad Atlandi ookeani, Saskatchewan voolab Winnipegi järve; Nelson ühendab Winnipegi Hudsoni lahega.
Kanada suurim jõgi on siiski Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre.
Riigi arvututest jõgedest ja jõekestest tuleb veel nimetada Yukoni ja Columbiat, mis jõuavad mereni juba USA rannikul.
Erie järvest Ontario järve voolaval Niagara jõel asub Niagara juga.
Järved
Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on palju suurem pindala kui kogu Hispaania ja umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu.
Tuntud ja tähtsad on
Suur Karujärv
Suur Orjajärv
Athabasca
Wollastoni
Põdrajärv
Manitoba
Winnipegi
Nipigoni järv
Metsajärv.
2.1 Rahvastik
Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897.
Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke . Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, šoti , iiri, saksa, itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.[1]
Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid .
2.2 Keeled
57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest).

Kanada ajalugu
Kanada põlisasukateks on inuitid ja indiaanlased (atabaskid, algonkinid, irokeesid jpt). Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule viikingid 1000. aasta paiku, kelle avastatud Vinland, Markland ja Helluland asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal.
1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandis või Nova Scotias, ning kuulutas maa Newfoundlandina Inglise krooni omandiks. 1534 jõudsid prantsuse maadeuurijad Jacques Cartier ja Samuel de Champlain Saint Lawrence'i lahe kaldale. Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa omavat alasid tänapäeva Kanadas.
1604. aastal asusid prantslased esimeste eurooplastena püsivalt Kanadasse elama. 1663 kuulutas kuningas Louis XIV Uus-Prantsusmaa Prantsusmaa asumaaks.
Inglased rajasid 1628. aastal Nova Scotia koloonia ning asundusi Atlandi ookeani rannikule ja Hudsoni lahe äärde. Inglismaa kuningas Charles II andis 1670. aastal Ruperti maal Hudsoni lahe kompaniile kaubandusmonopoli. 1689. aastal alanud Prantsusmaa ja Inglismaa vahelises sõjas kaotas Prantsusmaa osa oma Kanada valdustest. Viimased osad Uus-Prantsusmaast läksid Inglismaa valdusesse 1763 . aastal.
Kokkuvõte
Kanada on suurriik Põhja-Ameerikas, mis on jaotatud 10 provintsiks ja 3 territooriumiks.
Seal on Palju erinevaid pinnamoode. Põhiliselt räägitav keel on Inglise, teisel kohal Prantsuse keel. Prantsuse keelt rääkivad Kanadalased elavad enamasti Quebecis. Tähtsaim Kanada-sisene on kauba- ja laevatee on Saint Lawrence'i jõgi, mis on ühenduslüliks rohkem kui 4000 km pikkusele laevatatavale veeteele, ühendades omavahel Suure järvistu ja Atlandi ookeani. 1996. aastal oli Kanada ekspordi maht 185 miljardit dollarit. Peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuit, nafta , maagaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad importijad Kanadast olid USA, Jaapan, Suurbritannia , Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina.
Impordi maht oli 1996. aastal 166,7 miljardit dollarit. Tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid , telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid . Suurimateks kaubanduspartneriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko , Taiwan ja Lõuna-Korea.
Kasutatud Kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Kanada

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

neeger1 Õppematerjali autor

kanada rahvastik lawrence scotia kanadalased indiaanlased viikingid immigrandid

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada

Sarnased õppematerjalid

pptx

Kanada ja tundravöönd

Kanada Esitlus geograafia vööndite kohta. Kanada Kanada on riik PõhjaAmeerikas. Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõige pikema rannajoonega riik (58 500 km) Kanada vapp ja lipp psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Riigi Faktid Riigihümn O Canada Pealinn Ottawa Pindala 9 984 670 km2 Riigikeel(ed) inglise, prantsuse Rahvaarv 34 037 000 (2010) Riigipea Elizabeth II Saared

Geograafia

doc

Kanada

Autor: Tiina Ollema Juhendaja: Virge Ollema Kuressaare 2009 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. ÜLDINFO KANADAST..............................................................................................4 2. KANADA AJALUGU.................................................................................................5 3. KANADA LOODUS....................................................................................................7 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO..............................................9 4.1 Kuningas George III ajal:........................................................................................9 4.2 Kuningas George IV ajal:...................................

Geograafia

ppt

Kanada

KANADA Referaat Kanada. Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood.

Geograafia

doc

Referaat Kanadast

........................................................................... 15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................... 16 Geograafiline asend Kanada asub Põhja-Ameerikas. Riigi pindala on 9 984 670 km². Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St.

Geograafia

odt

Uurimustöö Canada

Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass KANADA Uurimustöö juhendaja õpetaja: TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Riigi iseloomustus............................................................................................................................5 1.1 Üldandmed (Lisa 1).......................................................

Geograafia

pdf

Kanada

............................................................................................................. 16 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 20 2 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate Kanada riigi majandusgeograafiast, tööstusest, rahvastikust, transpordist, turismist ja majandusorganisatsioonidest. Kanada on maailmas suuruselt teine riik ning sellel on väga hästi välja arenenud tööstus ja on majanduslikult jätkusuutlik. Valisin riigi iseloomustamiseks Kanada, kuna tegemist on maailma suurriigiga, mis asub Eestist suhteliselt kaugel ning minu teadmised riigist olid minimaalsed. Kanadat on senises õppeprogrammis suhteliselt vähe kajastatud, seda nii ajaloolises kui ka

Geograafia

doc

Ameerika

Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need

Geograafia

doc

USA

1.Sissejuhatus. Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste

Geograafia

Rohkem sarnaseid