Körber, kus osales umbes 500 lauljat. Olgugi et eelmise sajandi lõpul valitses Venemaa karm tsensuur ning tegevusloa saamiseks tuli kasutada poliitilisi keerdkäike, osutusid laulupeod kõige massiivsemaks rahvaüritusteks. Näiteks esimese üldlaulupeo korraldamise luba rajati faktile, et pärisorjuse kaotamisest on möödas 50 aastat ning selle tänuks korraldatakse laulupidu. Korralduskomisjoni eesotsa ei kirjutatud aga peakorraldajat J. V. Jannsenit vaid sisuliselt mitte asjassepuutuv Tartu Maarja kiriku baltisaksalsest praost A. H. Willigerode. Maa laulukoore juhatasid köstrid ning pillimeesteks olid õpetajad, vanemad koolilapsed ja ümbruskonna talurahvas. Niisugune organiseeritud muusikaharrastus on esteetilise ja emotsionaalse eneseväljenduse kõrval ka sotsiaalne tegevus, mille tulemusena laulukooridest arenesid sajandi kolmandal veerandil muusika-, heategevus- ja karskusseltsid. Esimesel laulupeol esines kokku 51 koori ning puhkpilliorkestrit ehk kokku
märtsi 2002.a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid. Vastavalt EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetele hõimab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset - Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest - löögimüra eest - tehnoseadmete poole tekitatud müra eest - soovimatu järelkõla eest - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest Seni, kuni asjassepuutuv EPN on eelnõu staatuses, võidakse poolte kokkulepeel kasutada ka muid teiste maade või rahvusvahelisi normdokumente, eeldusel, et ülalkirjeldatud mürakaitse nõudeid oleksid täidetud. 2. Heliisolatsiooni hindamine Eestis ÜLDIST Ehitise heliisolatsioon peab tagama inimese kaitse müra eest. Ehitisele mõjuvad müraallikad jagunevad : 1. välismüraallikad 2. hoonesisesed müraallikad Müraallikat iseloomustab müra võimsustase, müra spekter ja suunakarakteristik; müra võib
teistele ohtlik) sisaldavad endas otseseid näiteid, et põhiseadus peab aktsepteeritavaks vabaduse võtmise eelduseks ohuhinnangut antud juhtudel, s.t ka prognoosi alusel. 6 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT Riigiprokuratuur on peaprokuröriga eesotsas arvamusel, et KarS § 87 2 on põhiseaduslikkuse järelvalve menetluses asjassepuutuv norm ja ei ole põhiseadusega vastuolus. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele ei ole käsitletavas kohtuasjas absoluutne õigusriive ja õiguslikud alused on sätestatud ammendava loeteluna PS §20 lõike 2 punktides 1-6. Punkti 1 osas on tähtis vabaduse võtmine süüdimõistva kohtuotsuse tagajärjel ja selle täitmiseks. Materiaalse toime poolest on sellisel sanktsioonil karistuse tunnus, kuid sellise
ootamatu kasv. 6 Nagu eelnevalt välja toodud teooriast võib autor järeldada on ettevõtluses palju ohukohti, mis võivad viia ettevõtte pankrotistumiseni. Just seetõttu on autori arvates tähtis oma äri planeerimisel võimalikke ohte silmas pidada ja selle abil neid vältida. Kui on kavas alustada uut ettevõtmist, võib esialgne äriidee tunduda väga paljutõotav ja perspektiivikas. Enne pöördumatute sammude astumist on mõistlik siiski kõik asjassepuutuv täpselt läbi mõelda ja paberile panna ning seejärel koos võimalikult erapooletu eksperdiga läbi arutada. (Rünkla 2003: 16) Ideest ainuüksi oma äri alustamiseks ei piisa. Ettevõtja peas analüüsitud idee tuleb formuleerida tõhusaks tööriistaks- äriplaaniks. Selle koostamine on tähtis, et muuta ettevõtja äriideed selgemaks ning mõelda läbi probleemid, millega võib tõenäoliselt kokku puutuda. Plaanimise protsess on võib-olla isegi tähtsam kui kirjalik äriplaan ise, kuna
loo faktilehe põhjal üldjoontes valmis ning helistab teile, et saada lisadetaile või tsitaate. Keerulisemas meediaolukorras või kriisis, kui saadate järjest välja uuendatud pressiteateid või infolehti, avage juhtumitoimik. Selles võib arhiveerida ajutised või lõplikud dokumendid. Sinna peaksid kuuluma kõik pressiteated, ajaleheväljalõiked, vestluste salvestused, reporterite poolt sagedamini esitatud küsimused, faktilehed, vahetatud sõnumite koopiad ja muu asjassepuutuv teave. Kui olete otsustanud, millist infot avaldada ja millises vormis seda esitada, peate otsustama, millised meediaväljaanded info saavad. Pressiteate väljasaatmine Adressaatide loetelu põhineb teie teadmistel loost ja olemasolevast meediast. Te otsite oma loo sisu, publiku huve ja neid kahte ühendava meedia ühisosa. Professionaalidena ei ürita me asjasse mittepuutuva või liiga suure hulga meedia seinu oma pressiteadetega "tapetseerida"
Puuduvad andmed, mis viitaksid õigusliku aluse põhiseadusvastasusele. 2. Kooskõla õigusaktidega a) HA vastavus õiguslikule alusele EhS § 24 lg 1 p 2: Linnavalitsus ei ole esitanud oma korralduses ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et planeeritav hoone ei vasta ehitistele esitatavatele nõuetele. Asjaolu, et kõrvalkinnistul asuva restorani tegevus on majaelanike rahu häirinud, ei ole teisele kinnistule rajatavale ehitisele ehitusloa andmisel asjassepuutuv. Hinnang tulnuks anda konkreetsele ehitisele, mitte kõrvalkinnistul teostatavale inimtegevusele. Seega ei vasta faktilised asjaolud normi õiguslikule koosseisule, samuti ei ole LV järginud EhS § 24 lg 1 p 2 eesmärki. EhS § 3 lg 4: Linnavalitsus ei põhjendanud, mil moel ohustaks kavandatav ehitis naaberkinnistu elanike elu, tervist või vara. Hoovis asuv laste jäätisekohvik võib küll kaasa tuua mürataseme tõusu,
võimalus vastata talle esitatud vastuväidetele. Kui liikmesriik pärast seda menetlust oma kohustusi ei täida, esitatakse hagi liidu õiguse rikkumise kohta Euroopa Kohtule. Selle hagi võib esitada kas komisjon - kes praktikas ongi kõige sagedamini hageja - või teine liikmesriik. Kui Euroopa Kohus veendub kohustuse rikkumises, peab liikmesriik selle rikkumise viivitamatult lõpetama. Kui Euroopa Kohus leiab komisjoni poolt esitatud uue hagi põhjal, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele komisjoni taotlusel määrata põhisumma ja/või trahvi. Euroopa Kohus võib asjassepuutuvale liikmesriigile määrata komisjoni ettepanekul direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamata jätmise korral rahalise karistuse juba liikmesriigi kohustuse rikkumist tuvastava esimese kohtuotsuse puhul. Tühistamishagi Selle hagiga taotleb hageja liidu institutsiooni õigusakti (määrus, direktiiv, otsus) tühistamist
kasutanud. Alusleping sätestab artiklis 285 kontrollikoja kosseisu, artiklis 286 kontrollikoja liikemete kohustused ja artiklis 287 kontrollikoja ülesanded alljärgnevalt: Aluslepingu kohaselt kontrollib kontrollikoda liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid, samuti kõigi liidu loodud organite või asutuste tulude ja kulude raamatupidamiskontosid niivõrd, kuivõrd asjassepuutuv asutamisakt sellist kontrolli ei välista Kontrollikoda teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Sellele avaldusele võib lisada konkreetse hinnangu liidu iga suurema tegevusvaldkonna kohta. Kontrollikoda kontrollib, kas kogu tulu on laekunud ning kõik kulutused on tehtud
hagide esitamisega nende organite ja asutuste õigusaktide vastu, mille eesmärgiks on tekitada nende suhtes õiguslikke tagajärgi. HAGIMENETLUSED EUROOPA LIIDU KOHTUS (RIKKUMISMENETLUS, TÜHISTAMISMENETLUS, TEGEVUSETUSE MENETLUS, KAHJU HÜVITAMISE MENETLUS) Rikkumismenetlus Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, esitab ta selle kohta oma põhjendatud arvamuse, olles andnud asjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoht. Kui asjassepuutuv riik ei järgi esitatud arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Rikkumismenetluse käik 1. Komisjon annab kõigepealt võimaluse liikmesriigile õigusakti vastuvõtmise asjaolusid informaalselt selgitada. 2. Kui selgitus komisjoni ei rahulda, siis saadab komisjon formaalse kirja, kus nõuab liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamist. 3. Kui järgnenud formaalne arvamuste vahetus lahendust ei too, siis esitab komisjon asjas oma
probability 28. kahjutasu määrama award damages 29. kahjutasu nõudma claim damages 30. kahju tekitama cause damage 31. õiguskaitsevahend legal remedies 32. kohtulikku keeldu/määrust välja andma (Eng) award an injunction 33. lepingu täitmisele kohustama (Eng) award specific performance 34. kohtu korraldusele mitte alluma disobey a court order 35. relevant oluline, asjassepuutuv 36. anyway niikuinii, kuidagiviisi 37. however aga, kuid, siiski 38. in addition to lisaks 39. originally algselt 1. civil procedure - a procedure that provides the means by which individuals may enforce their legal rights and get compensation for the harm caused 2. court proceedings - all proceedings authorized by law brought in a court 3
• Amet, elukutse, valitav koht. Töö annab palju infot ja töökohal on oma imago. Tuleb kontrollida alati, kas inimene on oma ametil. • Inimese füüsilised omadused. Tavaliselt kõvades uudistes ebaolulised. Kasutatakse tavaliselt portreedes ja olemuslugudes. Olulised on vahel kuritegude ja õnnetuste puhul. • Rahvuslik päritolu, rass, usutunnistus. Väga harva olulised. Rahvus, usutunnistus vms tuleb esitada siis, kui see on asjassepuutuv ja seda peaks näitama loos. • Inimesega seotud sündmused. Võib identifitseerida sellega, mida on korda saadetud või millistes sündmustes osalenud. Tavaliselt tõstab see autoriteeti. • Vanemad, perekond, suguvõsa. Võib identifitseerida sugulaste kaudu, kui need on tuntud. See peaks olema aga vajalik. Mitteinimeste identifitseerimine Tuleb identifitseerida ka asutusi, ehitusi, kohti jne. siin tuleb silmas pidada kolme põhimõtet:
Kui Euroopa Liidu Kohus rikkumise tuvastab (kohtuotsusega), siis nõutakse liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamiseks vajalike meetmete võtmist. Kui rikkumismenetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja: Euroopa Komisjon. Kostja: liikmesriik. Pooled: komisjon versus liikmesriik. Hagi ese: Liikmesriigi poolne EL-i esmase ja/või teisese õiguse rikkumine. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et komisjoni enda õigused ei pea olema rikutud. Kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele määrata põhisumma või trahvi. ELTL art 260 lg 3: Kui komisjon esitab artikli 258 alusel hagi kohtusse põhjendusega, et liikmesriik ei ole üle võtnud direktiivi, võib komisjon taotleda kohtult liikmesriigile põhisumma või karistusmakse kehtestamist. Kui menetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja: Euroopa Komisjon. Kostja: liikmesriik. Pooled: komisjon versus liikmesriik
Osalemispädevused ja eripädevused, nt. kriminaalvastutusele võtmine, immuniteedipädevus. Probleemiks on §142, mis on õigustloov akt?- nö üldakt, kuid menetletakse ka referendumi korraldamise otsuseid. Tõlgendada kui seadus, määrus või mõni muu olulist tähendust omav akt. VI Kantselei korraldus §§141, 144 Õiguskantsleri korraldada, poliitikute järelvalve. MÕISTETE SISUSTAMINE, MÕTTEMUDELITE KOOSTAMINE! I Seminar 1. Asjassepuutuv säte (norm, mille üle toimub põhiseaduslikkuse vaidlus). Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Säte on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral. 2. Asjakohane põhiõigus (hüpotees) 1.1 Kaitseala 2.1
kulusid arvestada samal baasil. Näiteks uue tooteliini juurutamisel on hädavajalik teha kulutusi müügipersonali koolituseks ja koolitusprogrammiga seotud maksujärgset rahavoogu tuleb lugeda raha väljavooks. Kui uue projekti vastuvõtmine eeldab tootmishoonete ümbersisustamist, siis sellega seotud kapitalikulud tuleb lugeda projekti rahaväljavoogude hulka. Iga seonduv rahavoog, mis mõjutab ettevõtet tervikuna, on asjassepuutuv , sõltumata sellest, kas tegegemist on juurde- või väljavoolulise rahavooga. 5) Pöördumatud kulud pole juurdekasvulised rahavood Pöördumatuteks kuludeks nimetatakse juba tehtud kulusid, mille suhtes ei saa enam midagi ette võtta. Kapitali eelarvestamises loevad aga ainult rahavood, mis on tehtavad või saadavad arvestushetke seisuga. Otsustajal tuleb vastata kahele küsimusele: 1) kas rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse, 2) kas rahavoog tekib, kui projekti vastu ei võeta
51 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust 3. KOV pädevusvaidlus §§ 4 lg 2; 7 4. Kohtu konkreetne normikontroll (KNK) §§ 4 lg 3; 9: 11 lg 2; 14 lg 2 - Resolutsioon - Õigustloov akt peab olema asjassepuutuv seadus on asjassepuutuv siis kui kohus peaks selle kehtivuse korral teisiti otsustama kui kehtetuse korral (kohtunik peab kirjutama kaks otsust) - Põhistus miks kohus arvab, et see asjassepuutuv norm on põhiseadusega vastuolus 5. Kaebus Riigikogu otsuse peale § 16 6. Riigikogu liikme või fraktsiooni kaebus Riigikogu juhatuse otsuse peale (organitüli eriliik) § 17 7
53 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust 3. KOV pädevusvaidlus §§ 4 lg 2; 7 4. Kohtu konkreetne normikontroll (KNK) §§ 4 lg 3; 9: 11 lg 2; 14 lg 2 - Resolutsioon - Õigustloov akt peab olema asjassepuutuv seadus on asjassepuutuv siis kui kohus peaks selle kehtivuse korral teisiti otsustama kui kehtetuse korral (kohtunik peab kirjutama kaks otsust) - Põhistus miks kohus arvab, et see asjassepuutuv norm on põhiseadusega vastuolus 5. Kaebus Riigikogu otsuse peale § 16 6. Riigikogu liikme või fraktsiooni kaebus Riigikogu juhatuse otsuse peale (organitüli eriliik) § 17 7
pöördub kohtu poole! 7.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Võimalik täidesaatva võimu üldaktide üle – nt ministrite ja Vabariigi Valitsuse määruste, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määruste üle. Järelevalvemenetluse algatamise õigus täidesaatva võimu üldaktide kontrollimiseks: 1. õiguskantsler (kõigi jõustunud üldaktide puhul); 2. kohtud (kui vastav norm on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv); 3. kohalik omavalitsus (kui ta leiab, et Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega). Küsimuse lahendab üldjuhul Riigikohtu juures asuv põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (5 liiget), erandjuhul üldkogu. 7.2. Halduskohtumenetlus Oluline norm põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1: "Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse." Eestis on 3 halduskohtu astet:
PSJKS §§ 4 lg 2, 5 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust 3. KOV pädevusvaidlus §§ 4 lg 2; 7 4. Kohtu konkreetne normikontroll (KNK) §§ 4 lg 3; 9: 11 lg 2; 14 lg 2 - Resolutsioon - Õigustloov akt peab olema asjassepuutuv seadus on asjassepuutuv siis kui kohus peaks selle kehtivuse korral teisiti otsustama kui kehtetuse korral (kohtunik peab kirjutama kaks otsust) - Põhistus miks kohus arvab, et see asjassepuutuv norm on põhiseadusega vastuolus 5. Kaebus Riigikogu otsuse peale § 16 6. Riigikogu liikme või fraktsiooni kaebus Riigikogu juhatuse otsuse peale (organitüli eriliik) § 17 7. Kaebus Vabariigi Presidendi otsuse peale § 18 8
2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 – saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust 3. KOV pädevusvaidlus §§ 4 lg 2; 7 4. Kohtu konkreetne normikontroll (KNK) §§ 4 lg 3; 9: 11 lg 2; 14 lg 2 ● Resolutsioon ● Õigustloov akt peab olema asjassepuutuv – seadus on asjassepuutuv siis kui kohus peaks selle kehtivuse korral teisiti otsustama kui kehtetuse korral (kohtunik peab kirjutama kaks otsust) ● Põhistus – miks kohus arvab, et see asjassepuutuv norm on põhiseadusega vastuolus 5. Kaebus Riigikogu otsuse peale § 16 6. Riigikogu liikme või fraktsiooni kaebus Riigikogu juhatuse otsuse peale (organitüli eriliik) § 17 7. Kaebus Vabariigi Presidendi otsuse peale § 18
Projekti sihid (kuidas?) spetsiifilised tegevused, mis peaksid aitama eesmärki saavutada. Soovituslik on määrata oma sihtide arvu piiriks 3 või 4. Uurimuse põhjendus ja kontekst (ja siis?) antud osa peaks pakkuma veenva argumendi, miks pakutav uurimus on vajalik ning kuidas see seostub professionaalse kontekstiga. Iga uurimuse ettepaneku puhul peaks põhjendus olema lakooniline. Hea põhjendus peaks näitama, et sul on elujõuline ja asjassepuutuv uurimuse ettepanek, mida saab edasi arendada realistlikuks uurimisprojektiks. Tööplaan: Projekti ulatus peaks olema selgete parameetritega. Tööplaan peaks hõlmama uurimisprojekti strateegilist ülevaadet, kus on olemas sihtidega seotud põhilised verstapostid. Tuleks määrata teatud tööosade alguse ja lõpetamise tähtajad ning ka verstapostid projekti edenemise hindamiseks. Tööplaan peaks sisaldama üldise metodoloogilise lähenemise ja eelduste kirjeldust
Iga sellise kaardi puhul oleks hea kaardistada järgmised punktid: • milles piir seisneb • kes ja kuidas otsustab piiri üle • kuidas saab abiotsija piiride olemasolust teada või kuidas ta nende arutelul osaleb • mis juhtub siis, kui piiri rikutakse Nõustaja peab teadma ja tajuma oma piire, panema paika reeglid ja neid ka kliendile seletama. Eetiliste dilemmade lahendamisel võib tulu tõusta järkjärguliselt otsustamise süsteemist(McLeod, 2007;351): • Koonda asjassepuutuv teave kokku • Kaalu, kes saab erinevatest teguviisidest kasu • Kaalu tagajärgi • Tee kindlaks kohustused • Konsulteeri • Otsusta • Kontrolli oma plaani Üheks suuremaks proovikiviks nõustajale on see, kui abiotsiva inimese kõne või käitumine osutub sellele, et ta võib ennast või kedagi teist kahjustada, see rist võib nõustamisel esineda mitmel moel, inimene võid(McLeod, 2007;354): • kavatseda endalt elu võtta
taustaosana, taustalisaloona uudise juures ja eraldi taustaloona. Vaatleme kahte esimest varianti. • Juhtlõigus ja teemaosas lausete sees asuva taustainfo funktsioon on aidata lugejal eeskätt inimesi ja institutsioone identifitseerida. Tavaliselt on see kas täiend nime ees, täiendlauselühend või täiendkõrvallause. Selline identifitseeriv info peab olema minimaalne ja asjassepuutuv, mis aitab lugejal aru saada, kes on kes ja kuidas ta seostub käesoleva sündmusega. Põhimõtteks on, et sellist infot ei esitata omaette lõiguna ega ka mitte omaette lausena. • Iseseisev taustaosa koosneb tüüpiliselt ühest lõigust pärast teema-arendust. Kui loos on mitu alateemat, siis käib taustaosa üldjuhul kõige tähtsama alateema kohta. Kõige sagedamini esitab taust sündmuse eellugu, harvem ütleb, kes on kes, veel harvemini
51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. 10.7.8 Asja lahendamise piirid 1). Riigikohus ei ole asja lahendamisel seotud taotluse, kohtuotsuse või -määruse põhistusega. 2) asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. 3) Riigikohtu kolleegiumi või erikogu poolt vastava menetlusseadustiku järgi määrusega üleantud asja lahendab üldkogu kõigis asjassepuutuvates küsimustes, kohaldades samaaegselt asja liigile vastavat menetlusseadustikku ja käesolevat seadust. 10.7.9 Menetluse subjektid iIsikud, kelle kohta menetlus avatakse (klient, kelle probleemi lahendatakse või teenuseosutaja, kelle tegevust kontrollitakse). 10.7
Sageli on valdkonna määratlus hinnangu küsimus. Aga rusikareegel on, et kui erinevused ükskõik millises jõus on suured ning nende erinevustega on seotud rohkem kui üks jõud, võib tegemist olla eraldiseisvate valdkondadega. Õnneks on nii, et isegi kui valdkonna piirid on valesti tõmmatud, paljastab viie jõu korralik analüüs ikkagi olulised konkurentsiriskid. Lisa 5: valdkonnaanalüüsi sammud Määratle asjassepuutuv valdkond. • Millised tooted sinna kuuluvad? Millised on teise eraldiseisva valdkonna osad? • Milline on konkurentsi geograafiline ulatus? Määratle osalejad ja paiguta nad rühmadesse, kui see on asjakohane. Kes on: • ostjad ja ostjarühmad? • tarnijad ja pakkujarühmad? • konkurendid? • asenduskaupade tootjad? • potentsiaalsed turule sisenejad? Hinda iga konkurentsijõu põhjuseks olevaid mõjureid, et kindlaks määrata, millised jõud
õiguskantsleri taotlus ei tohi olla laiem, kui akti vastuvõtmiseks tehtud ettepanek. Ei ole välistatud uute argumentide esitamine, kuid mitte laiendatuna. - KOV pädevusvaidlus (PSJVKMS §4 (2) ja §7 KOV taotluse juhud) eelduseks on KOV põhiseaduslike tagatiste rikkumine. (Nt §154 (2) rahastatuse vaidlus) - Konkreetne normikontroll (PSJVKMS §4 (3) ja §9 ja §11 (3) ja §14 (2)) oluliseim tingimus on see, et norm peab olema asjassepuutuv (Riigikohus: Norm on asjassepuutuv, kui kohus peaks normi õiguspärasuse korral teisiti otsustama kui normi õigusvastasuse korral.) - Kaebus Riigikogu otsuse peale (PSJVKMS §16 Isik, kes leiab, et Riigikogu otsusega on rikutud tema õigusi võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada Riigikogu otsus.); nt isik ei saanud Õiguskantsleriks esitab kaebuse - Riigikogu liikme/fraktsiooni kaebus nt juhatuse peale (PSJVKMS §17; nt ,,aknaaluste kaebus")
oluliste ja lahkuminevate otsuste läbivaatamiseks ja ühildamiseks puuduks järelevalvav organ, siis oleksid eri riikides erinevad seadused, lepingud, ja põhiseadus ning võimalik, et neil poleks ükskõik millises kahes eri osariigis kunagi täpselt sama sisu, siduvust või mõju.“*43 Ameerika ülemkohtu otsus Martin vs. Hunter’s Lessee sarnaneb mitmeti Euroopa Kohtu teedrajava otsusega Costa vs. ENEL.*44 Mõlemas otsustes rõhutatakse, et asjassepuutuv õiguskord on algupärase iseloomuga. Ülemkohus pidas selle all silmas, et föderaalpädevuse lätteks polnud mitte osariikide delegatsioon – nagu väitis Virginia resolutsioon –, vaid Ameerika rahvas. Nõnda oli võimalik põhjen- dada, kuidas sai föderaalõigus olla osariikide suhtes ülimuslik: Ameerika rahvas ise, kellele allusid nii föderaalvalitsus kui ka osariigid, muutis põhiseaduse vastuvõtmisega pädevuste jaotust, piirates ühe
surmanuhtlus, siis on tegemist inimõiguste rikkumisega. · Kohus on laiendanud olemasolevaid ja tuletanud uusi õigusi. Komisjoni propageerib inimõiguste kaitset ja täidab kvaasi-juriidilise ülesandeid: o Menetleb individuaalseid kaebusi o Käsitleb riikidevahelisi kaebusi. Kaebuste esitamine · Kõik kaebused peavad esimesena käima komisjonist ja neid võib kohtusse edasi saata kas komisjon või asjassepuutuv riik. · Kaebuse vastuvõtmisel on eeltingimused o kaebuse esitamisel peavad olema ära kasutatud siseriiklikud õiguskaitsevahendid o kaebus on esitatud on 6 kuu jooksul pärast lõplikku siseriikliku otsuse tegemist, suhtuvad liberaalselt siseriiklike meetmete ammendumise nõudesse. Lõuna Ameerikas on siseriiklikud meetmed väga aeglased ja ebaefektiivsed. Eriti veel siis kui tegemist on massilise rikkumisega.
üks neist pole täidetud, ei või: Tegemist peab olema kohtuga. Seda ei saa algatada vahekohtud, kirkukohtud jne. Tegemist peab olema õigusnormiga. Kohaldamata jätmisele kuuluvad vaid üldaktid. Kohus peab jätma normi asja lahendamisel kohaldamata. Kohus ei tohi taotlust esitada riigikohtule, ilma et ta asja sisuliselt lahendaks ning resolutsioonis normi põhiseadusevastaseks ei tunnistaks. Norm peab olema asjassepuutuv. Kohus saab kohaldamata jätta üksnes asjassepuutuvat normi. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu teostatav normikontroll Ainult riigikohus saab õigustloovaid akte kehtetuks tunnistada. Riigikohtu otsus on lõplik. Riigikohus, teostades põhiseaduslikkuse järelevalvet ei lahenda üldjuhul konkreetseid kaasuseid. Seda funktsiooni täidab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukollegium. Kahel juhul võib asja läbi vaadata ka üldkogu: 1
õigusnormide põhiseaduspärasuse kontrolli. Abstraktne NK esemeks on seaduse abstraktne ühilduvus põhiseadusega. Abstraktne NK jaguneb proaktiivseks, mis esineb siis, kui seadus ei ole veel kehtima hakanud, mistõttu ei saa selle raames seadust kehtetuks tunnistada, ning reaktiivseks, mis leiab aset pärast seaduse jõustumist. Konkreetne NK esemeks on küsimus, kas konkreetses kaasuses asjassepuutuv seadus on asjaga puutuvas ulatuses PS-ga kooskõlas. 4. Individuaalne põhiseaduslik kaebus: Individuaalne põhiseaduslik kaebus on eraisiku erakoraaline põhiõiguslik õiguskaitsevahend tema põhiõiguste kaitseks. Liigid: (1) normikaebus ehk kaebus seaduse peale ja (2) kohtulahendikaebus ehk kaebus viimase astme kohtu otsuse peale. 5. Muud: kõik muud harvem esinevad kaebused, nagu nt valimiskaebus, erakonna keelustamismenetlus jms.
Kogu intervjuu salvestatakse videosse, et teha kindlaks, kas intervjueerija ei ole kasutanud suunavaid küsimusi või muul viisil tekitanud häireid. Videosalvestuselt kirjutatakse hiljem maha sõnaline informatsioon, mida analüüsitakse kontentanalüüsi abil. II Teine etapp. Kontentanalüüsil kasutatakse 19 kriteeriumit, mis esitatakse järgnevas tabelis. Üldised karakteristikud 1. Loogiline struktuur, mis esineb siis, kui esitatud seisukoht omab mõtet, on koherentne (asjassepuutuv, selge, arusaadav) ja loogiline ning erinevad osad moodustavad terviku ega ole vastuolus, seosetud. 2. Struktureerimata produktsioon, mis esineb siis, kui informatsiooni esitatakse mitteloogiliselt, ajaliselt järjestamata, kogu intervjueerimise käigus. Selline seosetus ja vähene organiseeritus annab tunnistust teemast kõrvalekaldumisest ja vaatepunkti (locus) spontaansetest muutustest. Samal ajal on tunnistus tervikuna asjassepuutuv. Näiteks on tehtud
Tegemist peab olema kohtuga. Seda ei saa algatada vahekohtud, kirkukohtud jne. Tegemist peab olema õigusnormiga. Kohaldamata jätmisele kuuluvad vaid üldaktid. Kohus peab jätma normi asja lahendamisel kohaldamata. Kohus ei tohi taotlust esitada riigikohtule, ilma et ta asja sisuliselt lahendaks ning resolutsioonis normi põhiseadusevastaseks ei tunnistaks. Norm peab olema asjassepuutuv. Kohus saab kohaldamata jätta üksnes asjassepuutuvat normi. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu teostatav normikontroll Ainult riigikohus saab õigustloovaid akte kehtetuks tunnistada. Riigikohtu otsus on lõplik. Riigikohus, teostades põhiseaduslikkuse järelevalvet ei lahenda üldjuhul konkreetseid kaasuseid. Seda funktsiooni täidab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukollegium. Kahel juhul võib asja läbi vaadata ka üldkogu: 1
Õiguspärasuse kontroll hõlmab majandustegevuse ja majandustehingute õigsuse kontrolli jne. Kontrollib ka riiklike arenguprogrammide täitmist. Kontrollitakse efektiivsust, mõjusust jne. Seoses EL-i kuulumisega teostab riigikontroll EL-i rahade sihtotstarbelist kasutamist jne. o Kohtulik kontroll – kontrolli teostavad kõik kohtuharud. Kontrollitakse, kas kohtumenetlus olevas asjas asjassepuutuv norm on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Ei kontrolli kunagi enda initsiatiivil (protest või kaebus). Riigikohtu PSjv kohtukolleegium. - Interne kontroll – kontroll, mida teostatakse haldusorgani sees. o Teenistuslik järelevalve –Sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse suhtes
29 lg 1 lause 3). Isikulist kaitseala puudutava seadusreservatsiooniga on varustatud ka õigused riiklikule toetusele (PS § 28 lg 2 lause 3), ettevõtlusvabadusele (PS § 31 lause 3) ja informatsiooni saamisele (PS § 44 lg 4). Tuleb tuvastada vastava õiguse isikulise kaitsela, s.t. kas antud isik saab üldse põhiseadusest antud juhtumil kaitset. Kõigepealt selgitatakse välja kas isiku suhtes kohaldatud põhiseadusest allpool seisev norm on üleüldse asjassepuutuv. Asjassepuutuvuse nõue tuleneb põhiseaduse §-ist 15, mille järgi igaüks võib kohtus nõuda asjassepuutuva sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Asjassepuutuvuse üks viimaseid ja selgemaid määratlusi on Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 2006. aasta novembri otsuses: Punt 17: "Asjassepuutuvaks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei tee normi see, et haldusorgan isiku suhtes tehtavas otsuses viitas sellele normile. Asjassepuutuv on norm, millel on
probleemi olemuse kohta on algul otstarbekas kujundada mitu määrangut; määranguid on tarvis üksikasjalikult lahata ning hinnata nende eeldusi, ootusi, mõju, raskusi ja muid tagajärgi; analüüsist tulenevalt sõnastada probleemi terviklik ühene määrang koos tugevuste ja nõrkuste äranäitamisega. 2. Põhiküsimuste väljaselgitamine: lahendamiskäiku mõjutavate tegurite ning asjaolude väljaselgitamine, analüüsimine ja hindamine; asjassepuutuv, piisav ja omadustelt hea teave aitab käsitletavas küsimuses või olukorras suuremale selgusele jõuda, vähendades otsustamisel ebakindlust ja riski; otstarbekas on kaaluda, kas teabe kogumiseks tehtavad pingutused tasuvad end tulemuste seisukohalt ära; otsustuskäigu enda, aga ka lõpptulemuste seisukohalt on tarvis peamistest varadest koostada lühike, kuid üksikasjalik loetelu;
Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest. Erandiks oli osoon, mille ööpäeva keskmist saastetaseme piirväärtust ületati 2004. aasta kestel Rahu ja Õismäe mõõtejaamas vastavalt 3 ja 28 korda. Kasutades infot Tallinna ÜP keskkonnaekspertiisist (1999), vahepealsete aastate
psühhoteraapilist vahendit; 3. Sotsiaalpsühholoogilises perspektiivis defineeritakse põhjuse kaudu nii haige, kui ravija, aga ka kogukonna roll laiemalt, antud haiguse tekkes ja ravis. Haiguspõhjuste klassifitseerimine: · Tabu rikkumine; · Hinge kaotamine; · Võõra hinge sissetung; · Projektiil (siirik vahend nt surnu mõju edasikandmiseks teisele inimesele); · Haiguseuss (välja kasvanud paelussi kohalolekust...) Järgmine asjassepuutuv jaotus on rajatud mõnes mõttes kaasaegse akadeemilise meditsiini vundamendile, jagades traditsioonilised haiguspõhjuste seletused vastavalt sellele, kui ratsionaalsed need tänapäeva inimese (meediku vms teadlase) seisukohalt tunduvad: Loomulikud (akadeemilisele meditsiinile enamvähem aktsepteeritavad): · Infektsioon (ideed Kochi ja Pasteurini välja); · Stress (füsioloogia nälg, janu vms kui psühhiaatria valdkond), ka ehmatamine;
Seega on ringkonnakohus õigeksmõistva otsuse tegemisel ebaõigesti tuginenud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 2006. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06 (RT III 2007, 2, 13) väljendatud seisukohtadele, leides, et koosseisulise tunnuse sisustamata jätmisega süüdistusaktis on rikutud süüdistuse konkretiseerituse nõuet KrMS § 154 lg 3 p 2 mõttes. Kolleegium leiab, et viide selles otsuses sisalduvatele põhjendustele ei ole käesoleva kriminaalasja lahendamisel asjassepuutuv, kuna nimetatud kriminaalasjas ei käsitletud nõudeid süüdistusele ega kohtu volitusi seoses karistusõigusnormi muutumisega pärast karistatava teo toimepanemist. 3-1-1-28-14 (Kohtueelse menetluse lõpuleviimine) KrMS § 268 lg 5 nõuete rikkumisena ei ole käsitatav olukord, mil kohtulikul arutamisel tuvastatakse küll KarS § 184 objektiivsetele tunnustele vastav käitumine, s
Persooni (enese) ja teiste teadmise ja mitteteadmise neli kombinatsiooni on kujutatud erinevate teabeväljadena. Areen. See on inimestevahelisteks suheteks ja kommunikatsiooniks soodne teabeväli. Kommunikatsiooni seisukohalt oluline info on olemas nii saatjal kui saaja(te)l ja nad vahetavad teavet oma tunnetest, andmeid, arvamusi ja teadmisi võrdväärsel alusel. "Areen" on ühise arusaamise ala. Pime koht. Kui teistel on asjassepuutuv teave olemas, aga enesel seda pole, tekib "pime koht". See isik on ebasoodsas olukorras, kuna tal puudub teave teiste tunnetest, tajudest. Kommunikatsioon ei lähe korda, sest saatja ei saa aru teiste käitumisest, otsustest, võimalustest, kuna tal puudub teave selle kohta. Teistel on see eelis, et nad teavad oma tundeid, kuid enesel seda pole. Fassaad. Persoon omab teavet, mis teistel puudub ja siis võib enesest näidata vaid "fassaadi" või "vaateakent".
annaabi.ee 
