ÄRIPLAANI NÄPUNÄITED (0)

ÄRIPLAANI NÄPUNÄITED
Stabiilne ja tugev majandus on inimeste heaolu aluseks. Tugeva majanduse alustalaks
on edukad ettevõtted, lisaks loob tugev majandus riigile lisandväärtuse. Majandusliku
olukorra muutmiseks üheks võimaluseks oleks uute edukate ettevõtete loomine või juba
tegutsevate ettevõtete strateegiate ümber kujundamine. Lähtudes riigi majandusliku
arengu seisukohast , on tähtis et riigis oleks palju inimesi kes oleksid huvitatud
ettevõtlusest ja oma ettevõtte rajamisest kuna see vähendaks tööpuudust ja tooks riigile
maksutulu.
Toitlustusasutuse esmatähtis eesmärk on kujundada kliendi rahulolu ja meeldejäävat
kogemust. Teatavasti on Maslow vajaduste püramiidis toit esimesel kohal. Millest saab
järeldada, et kui esimese astme vajadus on rahuldatud annab see omakorda eelduse
järgmiste astmete vajaduste rahuldamiseks. Sarnaste toodete ja teenuste puhul lähtub
klient hinnast ja kvaliteedist. Et püsida konkurentsis tasuks teeninduskvaliteedi
edendamise planeerimisele mõelda juba äri planeerimise faasis. Edu takistajateks võivad
saada ettevõtja puudulikud teadmised või oskused ettevõttes tegeleda kvaliteedi
mõõtmise, analüüsimise ja edendamisega korraga. Muudatustega kaasneb vajadus
õppida, mille protsess peaks olema pidev. Üheks organisatsiooni teeninduskvaliteedi
võtmeks võiks saada just juhi oskus rakendada õppiva organisatsiooni teoorial
põhinevat juhtimist.
ÄRI PLANEERIMISE PROTSESS
Ettevõtluse üheks alustalaks võib autori arvates pidada ettevõtlikku inimest, keda saab
iseloomustada sõnadega julge, loominguline ja riskialdis. Eduka ühiskonna jätkusuutlikuks
toimimiseks on tarvis ettevõtlikke inimesi, kes oma tegevusega annavad
suure panuse majanduse arengusse . Autori arvates sünnivad uued ettevõtted ideest,
usust ja lootusest, et äri õnnestub. Äritegevust peaks hoolikalt planeerima, et heast
ideest sünniks edukas ettevõtmine. Äriideed võivad tekkida mitmetest allikatestisiklikest
kogemustest, piirkonna vajadustest , ajakirjandusest, internetist jne.
Ettevõtlus on valdkond , kus puuduvad garantiid ning kõikide riskide elimineerimine on
praktiliselt võimatu. Et ettevõtlusega seonduvaid riske maandada ja läbilöögi võimalust
suurendada, on oluline planeerimine ( Morgan 2007: 36). Anu Reiljani (1997: 12)
sõnastuse kohaselt on ettevõtlus käitumis- või tegutsemisviis, mis on suunatud uutele
kasvuorientatsiooniga majandusüksuste loomisele.
Ameerika Väikeettevõtete Administratsioon on välja toonud , et üle 50% ettevõtetest
lõpetavad tegevuse esimese aasta jooksul ja üle 95% pankrotistuvad järgmise viie aasta
jooksul (Longley 2014). Põhjustena saab välja tuua (Morgan 2007: 37):
 kogemuste puudumine,
 rahaliste vahendite puudumine,
 kehv asukoht,
 kehvad tootmisvahendid / inventar ,
 üleinvesteerimine,
 kehvad laenutingimused,
 ettevõtte vahendite isiklikuks otstarbeks kasutamine,
 ootamatu kasv.
6
Nagu eelnevalt välja toodud teooriast võib autor järeldada on ettevõtluses palju
ohukohti, mis võivad viia ettevõtte pankrotistumiseni. Just seetõttu on autori arvates
tähtis oma äri planeerimisel võimalikke ohte silmas pidada ja selle abil neid vältida.
Kui on kavas alustada uut ettevõtmist, võib esialgne äriidee tunduda väga paljutõotav ja
perspektiivikas. Enne pöördumatute sammude astumist on mõistlik siiski kõik asjassepuutuv
täpselt läbi mõelda ja paberile panna ning seejärel koos võimalikult erapooletu
eksperdiga läbi arutada. (Rünkla 2003: 16)
Ideest ainuüksi oma äri alustamiseks ei piisa. Ettevõtja peas analüüsitud idee tuleb
formuleerida tõhusaks tööriistaks- äriplaaniks. Selle koostamine on tähtis, et muuta ettevõtja
äriideed selgemaks ning mõelda läbi probleemid, millega võib tõenäoliselt kokku
puutuda. Plaanimise protsess on võib-olla isegi tähtsam kui kirjalik äriplaan ise, kuna
tõeline ettevõtja arvestab pidevalt plaanis võimalike ette tulevate ohtudega ja võimalustega,
isegi kui see ei ole paberil kirjas. Planeerimine on kolmeosaline protsess.
Esmalt tuleb aru saada, kus ettevõtja hetkel asub, teiseks tuleb otsustada kuhu
soovitakse jõuda, ja viimaseks protsessiks on kavandada strateegia, kuidas soovitud
sihtkohta jõuda. (Burns 2001:217)
Ärimudel on visuaalne ülevaade ettevõttest või projektist, mis keskendub põhilistele
valdkondadele, mida on planeerimise ja analüüsi käigus tarvis arvesse võtta. Mudel
luuakse märksõnade ja piltide abil. Ärimudel on süsteem, mis võimaldab ettevõtjal
hinnata oma mõtete struktuursust ning valdkondade läbimõtlemise piisavust. Oluline on
märkida, et ärimudeleid- ja plaane koostatakse enne äri alustamist ning tegevuse ajal.
Selle regulaarne kasutamine on abiks võimaluste ja riskide märkimisel muutuvas
ärikeskkonnas. Kõik mudelid ja plaanid on teatavasti kehtivad vastaval ajahetkel. Olude
muutudes on tark üle vaadata nii strateegiad kui mudelid. Siit ilmnebki üks olulisemaid
põhjuseid, miks ärimudel (nagu ka äriplaan) ei peaks olema kivisse raiutud dokument.
(Kuljus 2013)
Indrek Sauli kohandatud Osterwalderi ärimudel koos selgitustega (vt joonis 1) annab
ülevaate, millist väärtust organisatsioon pakub erinevatele klientidele; kirjeldab
milliseid oskusi ja partnereid vajatakse selle väärtuse loomiseks, turundamiseks ja
klientide üleandmiseks; kirjeldab suhteid klientide ja edasimüüjatega. ( Saul 2014)
ÄRIPLAAN JA KOOSTISOSAD
Autori arvates on äriplaani koostamine vajalik alustava ettevõtja seisukohast,
mõtlemaks läbi sammud ettevõtte edukaks toimimiseks ning finantsaspektide planeerimiseks.
Hea äriplaan ei näita ainult ettevõtja kasumi teenimisvõimalust vaid hoiab ka
ära ettevõtja mittevajalikke kulutusi. Äriplaaniga võib riskivabalt läbi mängida erinevad
ettevõtte strateegiad, saades kinnitust oma idee tasuvusest või mittetasuvusest. Seega on
autori arvates põhjalikult analüüsitud äriplaan heaks orientiiriks ettevõtte käivitamisel ja
tegutsemisel.
Äriplaan on nagu maakaart, mis aitab kõigil saada finantsalast ja muud toetust oma
ettevõttele või projektile. Äriplaan aitab kasutada võimalusi ja lahendada probleeme,
mis paratamatult oma unistust ellu viies teele kerkivad. (Cyr 2010: 9)
Äriplaani koostamine on nagu reis: stardipaigaks on äriplaan, mis kaardistab teekonna
sihtkohta; tuvastab peamised riskid , millega peab oma teekonnal arvestama; annab
strateegia, kuidas hakkama saada takistustega ning orientiiri, kinnitamaks edasijõudmist.
Koos hea äriplaaniga teatakse, kust alustati, kuhu tahetakse jõuda ja kuidas sinna saada.
(Stutely 2007: 9)
Äriplaani võib ja saabki defineerida erinevalt. Eametsa ja Ernitsa (2012: 148) sõnutsi on
äriplaan ettevõtte detailne ja põhjendatud äriidee, eesmärkide ning kavandatava äritegevuse
kirjeldus koos finantsprognoosidega.
11
Äriplaan on ennekõike kommunikatsioonivahend, mis on mõeldud info edastamiseks
laiale inimeste ringile: rahastajatele, võimalikele äripartneritele, kaastöötajatele,
mõjukatele firma peakontori ametnikele ja paljudele teistele. ( Finch 1999: 5)
Töö põhineb Kristin Maasikmetsa lõputööl „ÄRIPLAAN LOODAVALE KOHVIK-SÖÖKLALE“