EPN 16.1 (1)

Eikko Rekand
LE208
Ehitusfüüsika
1. Eesti Ehitusregulatsioonid
Vastavalt ehitusregulatsiooni üldõudele tuleb ehitis projekiteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitse teritooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele.Mürataseme normsuurused uute ehitiste projekteerimisel valitakse vastavalt Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid.
Vastavalt EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetele hõimab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset
- Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest
- löögimüra eest
- tehnoseadmete poole tekitatud müra eest
- soovimatu järelkõla eest
- ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest
Seni, kuni asjassepuutuv EPN on eelnõu staatuses, võidakse poolte kokkulepeel kasutada ka muid teiste maade või rahvusvahelisi normdokumente, eeldusel, et ülalkirjeldatud mürakaitse nõudeid oleksid täidetud.
2. Heliisolatsiooni hindamine Eestis
ÜLDIST
Ehitise heliisolatsioon peab tagama inimese kaitse müra eest. Ehitisele mõjuvad müraallikad jagunevad :
1. välismüraallikad
2. hoonesisesed müraallikad
Müraallikat iseloomustab müra võimsustase, müra spekter ja suunakarakteristik; müra võib olla püsiva või muutuva tasemega.
NORMDOKUMENDID
Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr.42.
Vastavalt määrusele sätestatule on Tervisekaitseinspektoril kui riikliku järelvalve teostajal õigus kontrollida projektide ja ehitiste vastavus porjekteerimisnormi EPN 16.1 nõuetele.
1997. aastal anit välja Eesti rojekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõu esimese redaktsioon , Ehitiste heliisolatsiooninõuded, mis on välja töötatud Eesti Projekti Akustikabüroos.
HELIISOLATSOONINÕUDED EHITISE SISEPIIRETELE
Õhu- ja löögimüra hindamisel juhindutakse standardite EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2 nõuetset.
Heliisolatsiooni hinnatakse ühearvuliste parameetritea R'w ja L'nw, kus Rw on õhumüra isolatsiooni indeks, dB, ning L'nw on lõõgimüra indeks, dB.
Peale müraallika spekrti omaduste arvestamise võimalust uus standard hinnata heliisolantsiooni ka senisest madalamatel helisagudustel. Laiendatud sagedusdiapasoon on õhumüra isolatioon osas 50-5000Hz (enne 100-3150 Hz), ning 50-2500 Hz löögimüra osas ( enne 100-2500 Hz).
HELIKLASS A: Eeldatakse ,et rohkem kui 90% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks.
HELIKLASS B: Eeldatakse, et 70 kuni 85% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headels. vähem kui 10% hindab akustilisi tingimusi halbadeks.
HELIKLASS C: Eeldatakse, et 50 kuni 65% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks. Vähem kui 30% hindab akustilisi tingimusi halbadeks.
HELIKALSS D: Eeldatakse, et 30 kuni 45% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks. 25 kuni 50% hindab akustilisi tingimusi halbadeks.
Ülaltoodus võib järeldada, et klass C kohased heliisolatsiooninõuded ei ole ülemäära kõrged- vaid 50-65% elanikest on akustilise tingimustega rahul.
HELIISOLATSIOONINÕUDED VÄLISPIIRETELE
Nõuded hoone välispiirdele määratakse lähtuvalt välismüra suurusest hoone vahetus läheduses ja lubatavast müratasemest ruumis.
Müra normtasemed ehitiste välisterritooriumis on toodud Sotsiaalministri 4. Märtsi 2002.a. määruse nr. 42. Need on erinevaduutel (planeeritavatel) ja olemasolevatel aladel, kusjuures olemasolevatel aladel on ekvivalentse (keskmise energeetilise) nüra piirtaseme suusuresk elamu tänavapoolsel küljel 70 dBA.
NÕUDEL RUUMIDE JÄRELKÕLAKESTUSELE
Järelkõlakestusele esitatud nõuete eesmärgiks on vähendada müra, mis tekib tuumides ülemäärase järelkõla tõttu.Õpperuumide helisummutav siseviimistlus peab soodustama kõne arusaadavust. Klassiruumid nägemus- ja kuulmispuuetega lastele peavad olema enam summutatud kui tavalised klassid (kärelkõlakestus 0.6 s).
TEHNOSEADMETE MÜRA
Tehnoseadmete tööst põhjustatud müra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ja nende hoonete välisterritooriumil on kehtestatud Sotsiaalministri 4. Märtsi 2002.a. määrusega nr. 42. Need on vastavuses projekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõus toodud nõuetega; müra normtasemed elamute ruumides ja välisterritooriumil on omakorda vastavuses Põhjamaade INSTA 122/1998 standardi eelnõuga.
Tehnoseadmete müra mõõtmisel ja hindamisel ühearvuliste kriteeriumitega kasutatakse vastavalt eurostandardi nõuetele müramõõtja A- ja C-skaatal.Tabelis 2 on toodud võrdluseks A- ja C-korrektsiooni väärtused.
3. MÜRAKAITSE JA HELIISOLATSIOONIPROBLEEMIDE LAHENDAMISE TEGELIKKUSES
Mürakaitse ja heliisolatsiooniprobleemide lahendamiseks loovad eelduse normid.
Suur osa heliisolatsiooni ja müraga seotud probleeme meie elamutes saab alguse puudusest ehitusprojektis. Austraalias näiteks kehtib eraldi standard akustikatingimuste kohta väikeelamus, mille kohaselt projektdokumentatsiooni koostamisel ja ehitusjärelvalve teostamisel osaleb kvalifitseeritud akustikainsener, kes vastutab, et akustilised tingimused vastaksid nõuetele. Müra- ja heliisolatsiooniprobleemide lahendamise edukus sõltub suurel määral ka ehituse kvaliteedist.
4. MÕÕTMISE JA HINDAMISE MEETODID
Müra mõõtmise ja hindamise meetodid on kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42. Helirõhutasemete mõõtmisel, mille eesmärgiks on kontrollida ehitise vastavust kehtivatele normidele, tuleb järgida määruses kehtestatud standarde. Heliisolatsiooni mõõdetakse vastavalt projekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõus sätestatud standarditele EN ISO 140-3 ja EN ISO 140-4,6,7.Need standardid on nüüd ka Eestis üle võetud.