otspunkti vahel. Kaugused on toodud tabelis 2. Joontepikkused Geodeetiliste koordinaatide järgi arvutatud: kasutasin tabelis 1. B ja L koordinaate, sisestades need alljärgnevale internetiaadressile:tp://www.ngs.noaa.gov/cgi-bin/Inv_Fwd/inverse2.prl . Saadud kaugused on tabelis 2. Plaanilt Ristkordinaatide Geodeetiliste S-mõõd S-mõõd S-e Joon mõõdetud S- järgi arvutatud koredinaatide S-arvut mõõd S-arvut järgi arvuatud S-e 1-2 4225 m 4214 m 4245 m 11 m -20 m 2-3 5355 m 5340 m 5369 m 15 m -14 m 3-1 5455 m 5389 m 5475 m 66 m -20 m Tabel 2
Log(Nois 0,97 dB 1,46 dB 7,71 dB 6,99 dB ) Pin (prog) -60 dBm -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm Pout (prog) -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm -16,2 dBm Meie poolt arvutatud tulemused alngevad kokku programme omadega, seega võib järeldada, et programm kasutab arvutamisel sama ideoloogiat Pin (arvut) -60 dBm -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm Pout(arvut) -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm -16,2 dBm 2. Programmi poolt arvutatud andmete järgi võib järeldada, et esimene võimendusaste mõjutab kõige rohkem võimendi terviklikku mürategurit ehk siis esimese võimendusastme väljundis oleva pinge sumbuvus on võrreldes teistega maksimaalne. 3
3 59 07 1 33 25 43 1 4 6555,3 598,35 Ülesanne 2. Lahendada geodeetiline pöördülesanne, s.t. leida määratud joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud joonepikkustega. Tabel 2.2. Geodeetiline pöördülesanne Joon Plaanilt Ristkoordinaatide Geodeetiliste S mõõd −S arvut S mõõd −S e mõõdetud järgi arvutatud koordinaatide (m) (m) S mõõd S arvut järgi arvutatud (m) (m)
345280000 13000000000 0,02656 Levikiirus [m/s] 361120000 16000000000 0,02257 0 7 8 9 Levikiiruse sõltu arvut 500000000 Levikiirus [m/s] 0 7 8 9 8,5 Levikiiruse sõltuvus sagedusest 10
__po i inurg Joone juurd dinaa PT olsed nurga ad e. pikku did PT ekas nurga d rumbi sed vud d d mõõd paran arvut paran etud datud atud datud ° ' '' ° ' '' ° '" ° ' m ± x ± y ± x ± y x y 0 0 1 90 05 90 05 500,0 800,0 1 `33``- `9`` 00 00 24
müüritöödel m2 või m3 järgi- Kui mõõdetakse m2, siis on soovit. eraldi välja tuua: 1) kuni 12 cm paksune määritus 2) 12-38 cm paksune määritus 3) vahevärkseinad 4) kerged vaheseinad 5) seintevuukimine 6) võlvid Kui mõõdetakse m3: 1) 12 38 cm paksune seinad 2) üle 38 cm 3) postid 4) põhimüüritisega samas ehitusviisis laotavad tugi(elemendid)? 5) müüritud suitsu- ja vent. korstnad Teat. elemente võib arvut. ka tükkides, nt. korstnad või kg-des, nt. sarrusvardad. leht 27 (1.pool) Teine Hoonestuskulud ligilähedase arvest. kataloog, eelkõige m3 arvest, 300 (?), 310 eh, süvend, 320 alused, 330 välisseinad, 331 kandvad Ehitussüvend mõõtühik m3, mõõdetakse süvendi ruumiala koos töölaiendiga Alused mõõdet. m2, kõige alumise tasandi põhiplaani pindalaga või nende summaga. Pindala määravad välised mõõtmed maapinna tasandil.
__po i inurg Joone juurd dinaa PT olsed Nurg ad e. pikku did PT ekas nurga ad rumbi sed vud d d mõõd Paran Arvut paran etud datud atud datud ° ' '' ° ' '' ° '" ° ' m ± x ± y ± x ± y x y 0 0 1 90 05 90 05 500,0 800,0 1 `33``- `9`` 00 00 24
Kui (meerikulint). Lindile tekib kahe liikumise sulgub kontakt iga rootoripöörde järel ning muutus on suurem, tuleb iga kiirusvertikaali (trummel pöördub ning sulg liigub piki trumlit) pöördeid loeb impulsiloendur. Aega mõõdetakse jaoks mõõta oma veetase (suurvee või tulva ajal, tulemusena veetaseme muutumise graafik stopperiga. Kaasaegsetel tiivikutel kuvatakse kui veetase kiiresti muutub). Vooluh arvut'seks limnigamm. Käsitsi mõõdetakse veetaset peelis kiirus otse arvutisse. Kõik tiivikud peavad olema mõõtmisandmete põhjal määratakse kõigepealt 2x ööp: kell 8 ja 20. Kui on olemas limnigraaf, tareeritud. Esimest korda tehakse seda vabrikus, kiirusvertikaalide vaheliste elavlõikeosade tuleb kell 20 teha kontroll-lugem. Veetaseme hiljem iga 100 vooluhulga mõõtmise järel, kuid pindalad
võidakse hotellirestoranis kasutada iseteeninduse kõrval osalist ja täisteenindust). 4 Suurköögi tootmistöö planeerimine Suurköögi tootmistööö planeerimise etapid on Tööplaani koostamine Tööplaani täitmise jälgimine Töötulemuste kontrollimine ja analüüs Suurkögis toodetakse iga päev suuri toidukoguseid lühikese aja jooksul ning võimalikult minimaalse arvut töötajatega. Toiduainete eel- ja kuumtöötlemise aeg peab olema võimalikult lühike, et toitude kvaliteet vastaks nõuetele. See eeldab ajakasutuse väga täpset planeerimist. Juba menüü koostamisel võetakse arvesse ajaresurssi ja töömahtu, mis kulub toidupartiide valmistamiseks. Igapäevased tööd planeeritkase vastavalt menüüle. See tähendab, et tööplaani koostamise aluseks suurköögis on menüü. Peale toiduvalmistamise
Edasi kasutaja sisestab sammude arv (N), väärtus peab olema
rohkem kui 0 (N>0), kui see tingims ei ole tehtud, siis kasutja sisestab väärtus N uuesti. Edasi
programm leiab sammu väärtuskoht (H) H=(B-A)/N.
Pärast kõike väärtuste sisestamist, programm alustab arvutama. Esimeseks ta arvutab kõike
x väärtuste valemi x=a+k*h kaudu, ja prast trükkib seda erkaanile. Edasi programm
kontorllib kas on mittetäidetavad tingimused (murru nimiteaja on 0 []; ruutjuur negativsest
arvut [x>0] ) kui sellist tingimusi ei ole, siis programm alustab arvutama funktisooni väärtus
f(x) Arvutamist tükkel kordub kuni (a+(k-1)*h) < b kus k on x väärtuse positsioon.
Oma programmis kasutasin for, do while ja while tsüklid ning veel ka if funktsioon.
Graafik
Algoritm
Programm
#include
Põhineb müügikäibe, kulude ja kasumi näitajatel, nende omavah seosel. Eeldus- firmas on kulud jaotatud püsi- ja muutuvkomponentideks. Otsuste tegemiseks kasut. Sx= VCx + FC + P INVESTEERINGUTE EELARVEST-proj anlüüsimise ja otsuste vastuvõtmise protsess põhi- ja käibevaradesse tehtavate invest kohta. Hõlmab eri invest võimalustega seotud kulude mõõtmist ja nende võrdlemist proj maksumusega. Invest planeerimise 5 etappi:1.invest proj läbivaatamine;2.rahav arvut;3.nõutava tulumäära e kapitali hinna arvut;4.invest proj efektiivsuse hindamine;5.invest proj valik. Alustatakse proj läbivaatamisega, kus põhitähelepanu proj tehnilistel parameetritel. Edasi võrdlemine. Hindamisvahend-rahavood. Rahv hinnatakse juurdekasvuliselt. Arvesse tuleb võtta ka invest käibekapital. PROJ RAHAVOOD- 3 rühma võib jaotada:1.esialgsed kulud;2.juurdekasvulised rahavood kogu proj kestel;3.lõpetav rahavoog.
Ku II 56 84 46 65 93 84 56 69 Lv II 61 0 44 61 0 26 52 35 Summa 117 84 90 126 93 110 108 104 I ja II rinde mahtude summa hektari kohta (tm) I+II rinne 173 167 137 191 186 193 164 Koosseisukordajate arvutamine (eraldi arvutatakse I ja II rinde kohta) Puuliik Maht Kooseisukordajad (% mahust) ja rinne (tm) Arvut. Ümard. Korrig. Koosseisuvalem Maht kogu eraldise kohta Ks I 84 26,5 27 ### ### Hb I rinne 1615 tm Hb I 119 37,6 38 ### ### Ku II rinne 530 tm Mä I 29 9,1 9 ### ### Ks Summa 2145 tm Ku I 85 26,9 27 ### ### Mä Summa 317 100 101 100 Ku II 69 66,4 66 66 66 Ku Lv II 35 33,6 34 34 34 Lv Summa 104 100 100 100
Arvan, et kulutatud energiahulk on päris suur ja kindlasti on võimalik kokku hoida. Kokku saab hoida kasutades võimalikult palju öist elektrit, tuleks kustutada tühjast toast põlev lamp ja kui pere sõidab kuskile ära, siis elekter korterist välja lülitada.Tuleks kasutada säästlikke elektritarvikuid, kodumasinaid ja elektripirne, mis võtavad vähem elektrit ja teiseks võimaluseks oleks pesu pesemine öise elektrikulu arvelt, samuti ka arvut või teler ootereziimile panna, kui lahkutakse kodust lühemaks ajaks, kui pikemaks, siis välja lülitada.
39. Millises kuus 09a on kõige rohkem lisapuhkepäevi riigipühade näol? detsember 40. 24.02 iseseisvuspäev, EV aastapäev on rahvuspüha 41. mais on riigipühad ja vabad päevad 01.mai ja 31.mai 42. Töötaja asus tööle 15 veebr ja jäi puhkusele 25 juuni. Millised kuud on puhkusetasu arvestamiseks? mai, aprill, märts, veebr. 43. Töötaja asus tööle 1 juunil ja jäi puhkusele 25 juulil. Kuidas arvutada puhkusetasu? Päevatasu arvut. aluseks on eelneva kuu so juuni palk. 44. Lähetus, täiendõpe- 6kuu töötasu/6kuu tp 45. jaan 30kp, veebr 27, märts 31, aprill 28, mai 29, juuni 28 46. täiendav vanemapuhkus- sots maks ei lähe maha!!! T/k ei lähe maha!!! Tulum läheb!!! 47. Töötasu sisse ei lähe- puhkusetasu, ravikindl, teistelt saadud töötasu, toetused. 48. Puhkusetasude reserv on rahalises vääringus 49. Kuupalk 13400, tööl 21kp, töötab 8h/p. 13400/21/8= palju saab ühes tunnis
Tarkvara loojate õigused on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tarkvara kasutamiseks tuleb osta vastav programm koos kasutusloa e litsentsiga. Tasuta programmid jagunevad täiesti tasuta vabavaraks e priivaraks (tasuta levitatav tarkvara, selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid; samuti võib olla kasutajal endal keelatud priivara paljundad ja levitada) ja jaosvara (arvutiprogramm, mida tohib vabalt jaotada; vabaks kasutamiseks teatud arvut päevade (harilikult 15 või 30 päeva) jooksul või saab seda vabalt käivitada teatud arv kordi). Arvuti käivitamine: arvuti komponentide testimine, töökeskkonna sisselaadimine ja nii riist- kui tarkvara töövalmis seadmine; seejärel häälestatakse arvuti töökeskkond vastavalt arvuti kasutaja seadistusele ning kuvatakse ekraanil kasutaja töölaud. Arvuti töölaua tähtsamad komponendid: ikoonid, kaustad, vidinad.
................................................... kas - vuhoone ...................................................................... ra - skus ....................................................................... ve - nnast ....................................................................... mi - ks ..................................................................... muu - sikaõpetus ................................................................... arvut - i ....................................................................... kohvikeet - ja ...................................................................... 5. POOLITA ! Poolitamine Tööleht 1 Muru Sinine Raha Tegime Vana Merele Kisavad Sammub Hommikul Kajakad Väike Katkine Istusime Pipar Tee 6. Poolita sõnad järgmises harjutuses püstkriipsuga. päike, kaunilt, paistis, tänaval, nähtavale, kolm, väikest, need, märg, jättis,
Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. 13. Mäluseadmed-andmekandjaid, too näiteid? Mälupulk , plaadid , mälukaart , kõvaketas jne. 14. Võrdle omavahe mälusid RAM ja ROM, mis on sarnast, mis erinevat? Üks on püsimälu teine muutmälu . Ühte saab muuta teist ei saa . 15. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus? Arvutile sisse ehitatud Operatiiv Süsteem millega saab muuta arvut sätteid. 16.Mis on emaplaat tema olulisus? Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud
Bonferroni – gruppide suurused erinevad. Korrelatsioon näitab seost kahe tunnuse vahel. Korrelatsiooni koefitsent on alati -1…1 ja näitab kahte asja: seose suunda ja tugevust. Pearson r eranditeta invervalltunnused, pole erandlikke väärtusi, seos lineaarne. Spearman ϱ järjestustunnus+järjestus, intervall+J, I+I Kendall τ järjestustunnus + järjestustunnus, väike valim palju sarnaseid väärtusi Cramer V (nimitunnust võrreldakse binaarsega, arvut risttabeli alusel, suunda ei näidata) Hii ruut- võrdleb binaarseid, nimi ja/või järjestustunnuseid risttabeli põhjal. Nt. 2 gruppi (M,N) võrreldi ühe järjestustunnuse (palk) sageduse (nt. kui suur osa N ja M teenib keskmist) põhjal. Mis on α?-veapiir mida teadlane endale lubab, 1% või 5%. TULEMUSED: Mean- keskmine. N- vastajate arv. Std. hälve e. mediaan- keskmine erinevus keskväärtusest ehk hajuvus. ρ -
Arvutada regressioonisirge parameetrid a ja b. (Käsitsi ja Exceli funktsioonide abil.) Arvutada determinatsioonikordaja r2. (Käsitsi ja Exceli funktsiooni abil.) Selgitada näitaja sisulis Teha graafik, millele on kantud antud punktid (xi, yi), regressioonisirge y = a + bx ja determinatsi Prognoosida, milline oleks keskmine oodatav eluiga, kui SKP on 50 000. Kirjutada lahenduse juu Leida prognoosi 90%lised usalduspiirid. Kirjutada lahenduse juurde lause, mis ütleb, mida arvut x y Riik SKP (PPP) Keskmine eluiga Albaania 11861 77.8 Austria 47856 81.5 Valgevene 17497 72.3
3 a x 2,6 sin x 2 2,5 y 4 z cos( x) a sin 3 y 2 sin 2 z ab a b Variandid Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma m a y nr c z nr (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvut 0 5 0 4 y nr ja z nr. Nende numbrite järgi võtad allolevate 1 4 1 1 kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. 2 3 2 5 3 2 3 3 4 1 4 2 NB! 5 5 5 1 Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad avaldise 6 4 6 5 absoluutväärtust 7 3 7 3 ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e on naturaallogaritmi alus.
4. Missugune peab töökeskkond olema hetkel Eesti Vabariigis ja missugune alusdokument seda määrab? 5. Miks võiks olla oluline teada töö kategooriaid? 6. Formuleerida järeldus laboratoorse töö tulemuste kohta. 6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus MÕÕTMISPROTOKOLL Tabe arvutusl arvut l 1. ik uslik Psüh rome etrite ga teost atud mõõt tabelist tabeli st mist e ja anal üüsi Suhteline tule niiskus R muse [%] d Küllastun ud veeauru rõhk Pk [1 mm Hg] Absoluut ne niiskus A [1 mm Hg] Psühro-meetriline
6. Lõugpurustite tootlikkuse arvutus. T=60*V1*n*Kk, milles Kk – purustatava materjali kobestustegur (kivimitel tavaliselt 0,3..0,7) n – ekstsentrikvõlli pöörlemissagedus, mis peab max tootlikkuse saavutamiseks olema antud purusti vastava haardenurga ja liikuva lõua käiguga kooskõlastatult nn „optimaalsetes“ piirides , V1- ekstsentrikvõlli ühe pöörde vältel väljumisavast väljuva materjali math, mis arvut purustusklambri mõõtmete alusel m3 milles, e- väljumisava min laius, s- liikuva lõua käigupikkus, b- väljumisava pikkus, α- lõugade vaheline haardenurk. 7. Koonuspurustite kasutusala ja liigitus. Kasutatakse kivimite jäme-, keskmiseks ja peenpurustuseks peamiselt teise staadiumi purustitena. Liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. Tehnoloogilise otstarbe alusel a) koonuspurustid jämepurustuseks b) keskmiseks purustuseks c) peenpurustuseks 2.
Kaubavarude hindamise 4 enamlevinud meetodit: 1) Individuaalhinna meetod katkematu identifitseerimise meetod. Ei sobi kaupade arvest., mis on füüsiliselt ühesugused ja mida realis. olulistes kogustes. Meetodiga saab juhtida realis. kaupade maksumust, valides kas suhteliselt kalli või odava soetusmaksumusega kaupu. Meetod sobib uni- kaalsete, tellimuste põhjal valmist. eritoodete, jm. sarnaste kaupade ning varude hindamiseks. 2) Keskmise soetusmaksumuse meetod arvut. realiseerimiseks kõlblike kaupade keskm. maksu- mus; s.o. kaalutud keskm. hind - iga kaubaühiku hind arvest. sama hinnaga kaupade arvust lähtu- valt. Perioodilise inventeerimise korral arvest. keskm. suurus kogu per. jaoks, pideva arvestuse pu- hul arvest. uus keskm. hind pärast igat ostu. 3) FIFO meetod ("first in first out") - realis. kõige vanemad kaubad kõige enne ja hilisemad kau- bad jäävad per. lõpu kaubavarude hulka. Kui kaupade hinnad kasvavad, annab see meetod suure-
üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süst.i. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendi kohad ühe ning pooled teise süst.i alusel. Igal valijal on kaks häält. Eesti riigikogu valimissüst - kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjades, kuid osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Erakonnad koostavad üleriigilised valimisnimekirja, mis on suletud tüüpi ja ringkondade nimekirjad, mis on avatud tüüpi. Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häälte lugemisvooruga. 1. voorus arvut välja iga rindkonna lihtkvoot, mille saamiseks jagatakse valimisrindkonnas kehtivate hääletussedelite summa valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. 2. voorus osalevad mandaatide jagamisel need erakonnad, mis on ületanud valimiskünnise, s.t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla
Kokkuvõte Netiketi reeglite järgimine on ikkagi vabatahtlik asi. Kindlasti tasub õpetada teisi inimesi ja ise õppida, kui ei ole võimalik sundida inimesi nende järgi käituma. See on viis, kuidas saab meeldivalt tegutseda virtuaalmaailmas. Panna inimesi ennast austama, saada uusi sõpru ja partnereid. Netikett on sama vajalik nagu puhtad riided ja korrektne kõneviis reaalmaailmas. Kasutatud kirjandus: http://www.eau.ee/~mhovi/arvut/NETIKET.htm https://wiki.ut.ee/display/arvutiabi/Netikett http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm http://lemill.net/content/webpages/etikett-2 http://www.albion.com/netiquette/corerules.html http://www.stewart.cs.sdsu.edu/infolab/onlyrules.html
c) Andke hinnangut tunnuse hajuvusele karpdiagrammi ja variatsioonikordaja d) Arvutage esimene, viies ja üheksas detsiilid protsentiilide arvutamise meeto ning leidke mitu % väärtustest asub variatsioonirea 1) esimeses kümnendik e) Karakteristikute keskväärtus, mediaan ja mood omavahelise paiknevuse jär Tehtud hüpoteesi kontrollige variatsioonirea asümmeetriakordaja abil (arvut Ül. 2. On antud ühe ettevõtte töötajate jaotus töötasu (EUR-i nädalas) ning osakondade (6 punkti) Töötasu X [70;80] (80;90] (90;100] (100;110] Osak. 1 (f1) 3 10 15 12 Osak. 2 (f2) 15 2 14 13 Osak. 3 (f3) 1 10 1 4 Kokku: 19 22 30 29
Muga v mõõt misi teosta da 5 9 45 5 25 5 25 3 15 5 25 Salve 5 9 45 3 15 5 25 3 15 3 15 staks 2 tulem usi Ohut u 5 9 45 9 45 9 45 9 45 9 45 Ühild atav arvut iga 3 9 27 1 3 1 3 1 3 1 3 Ostus uutlik us 5 9 45 9 45 9 45 9 45 9 45 Kom paktn e 5 9 45 3 15 3 15 3 15 5 25 Kaas askan tav (mah ub tasku sse) 5 9 45 5 25 5 25 5 25 3 15 Kerg esti kasut
Eestis on ee 17001900° ja aktiivse kasvu e. vegetatsiooniperioodi pikkus 120130 päeva. Enamik pikapäevataimedest vajavad normaalseks eluks ka jahedat perioodi (25º C). Seda nimetatakse vernalisatsiooniks e. jarovisatsiooniks. Jarovisatsiooni võivad vajada seemned, näiteks kibuvitsaseemned ei idane enne kahte aastat. Taliteraviljad ja kaheaastased taimed vajavad jarovisatsiooni teatud arengustaadiumis. Tavaliselt arvut efektiivne temperatuur alates vegetatsiooni perioodist kevadest kuni vegetatsiooni lõpuni septembri keskpaigani. Nii saadakse taimekasvu perioodi efektiivsete tempde summa, mis iseloomustab taimekasvu perioodi. Taimede kasvu ja arengu ning efektiivse temp summal on kindlad seosed. NT. sirel hakkab õitsema, kui efektiifse temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam ning õitsemine algab hiljem. Antud näitaja alusel saame ette ennustada teatud määral
Soojusreziim.Taimekasvu seisukohalt kõige olulisem näitaja on efektiivne temperatuur( üle 5C ulatuvad temp-d) Sest üldiselt on meie taimedel biol miinimum temp 5 C-nad arenevad ja kasvavad sellest kõrgemal temp-l. Ef temp- ööpäeva keskmine temp, millest on lahutatud 5C sest see temp osa on taimedele kasulik. Kui üksikute taimede temp kokku liidame, saame ef tem-de summa. 1.06 12C-5C= 7C 2.06 10C-5C= 5C ef t summa= 12 C üle 5 C Tavaliselt arvut ef temp alates veget perioodist kevadest kuni veg lõpuni sept keskpaigani. Nii saadakse taimekasvu perioodi efekt temp-de summa, mis iseloomustab taimekasvu perioodi. Eestis on keskmiselt 1400C üle 5 C. Veel arvut ef temp-de summa, mis on üle 10 C, siis lahutatakse 10C ja miinuskraadid arvesse ei lähe. Arvut ka üle 15C. Alati peab olema juurde kirj millise temp on tegemist..Efekt temp on Eestis keskmiselt >10C 650C ja >15C 200C.
Soojusreziim.Taimekasvu seisukohalt kõige olulisem näitaja on efektiivne temperatuur( üle 5C ulatuvad temp-d) Sest üldiselt on meie taimedel biol miinimum temp 5 C-nad arenevad ja kasvavad sellest kõrgemal temp-l. Ef temp- ööpäeva keskmine temp, millest on lahutatud 5C sest see temp osa on taimedele kasulik. Kui üksikute taimede temp kokku liidame, saame ef tem-de summa. 1.06 12C-5C= 7C 2.06 10C-5C= 5C ef t summa= 12 C üle 5 C Tavaliselt arvut ef temp alates veget perioodist kevadest kuni veg lõpuni sept keskpaigani. Nii saadakse taimekasvu perioodi efekt temp-de summa, mis iseloomustab taimekasvu perioodi. Eestis on keskmiselt 1400C üle 5 C. Veel arvut ef temp-de summa, mis on üle 10 C, siis lahutatakse 10C ja miinuskraadid arvesse ei lähe. Arvut ka üle 15C. Alati peab olema juurde kirj millise temp on tegemist..Efekt temp on Eestis keskmiselt >10C 650C ja >15C 200C. Kasut ka soojusreziimi puhul
Edasikande kk: õhk-lendumine atm, pinnas-lahustumine, põhja, pinna vesi- sademed, liikumine vetes, settimine, põhjasetted, elustik- bioakumulatsioon Hüdrolüüs- keemiline ühend veega reag. Laguneb, Oksüdeerumine, Biol.llag Muutujad, mille põhjal hinnatakse aine sattumist organismi Aine kontsentratsioon kontakt punktis, kokkupuute viis(nahk,kopsud, seedetrakt), kokkupuute määr, toime sagedus/kestus, kehakaal,toimeaeg. Joomisel keskmine ö/p saaste annuse arvut. Vajalik info doosi määramiseks: saasteaine kontsentratsioon, joodud kogus ajaühikus, seedetrakti kaudu absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal Söömisel: saasteainete kons. Taimede ja loomad söödavates osades, söödavatoidu kogus ajaühikus, läbi seedetrakti absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal Hingamisel: aine kons. Õhus, ajaühikus sissehing. Õhu kogus, sish. Õhust läbi kopsude abs. saasteaine määr, kehakaal
koormatud pinna keskmine vajum on ligikaudu 85% sellest. liikmes. Balla lahenduse puhul koosneb lihkepind sirgetest ja ringi osast Lihkepinnale mõjuvate normaali ja puutujasuunaliste komponentide 3.3 SUMMEERIMISMEETOD Idee jaotada vundamendi talla alla jääv (joon. 4.14). Erinevalt suurused avalduvad nagu teistegi lahenduste puhul: N=Pcos=HLcos pinnas piisavalt õhukesteks kihtideks, arvut neis kihtides pinged, pingete teistest lahendustest ei sõltu kandevõimetegurid ainult ja T=Psin=HLsin. kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide sisehõõrdenurgast, vaid ka nidususest, Kuna lõigu pikkus, millele jõud mõjuvad on L/cos, siis lihkepinnale summeerimise teel arvutada vundamendi vajum. Enamasti arvut pinged mahukaalust, talla laiusest ja sügavusest
Paraboolristlõige. Hüdrauliliselt soodsaim suhe hos/p=1,89. Niisugust parabooli ei saa pinnasesse kaevata, nõlv on liiga järsk. 3.Kanalite arvutamise tüüpülesanded: Variandid: on teada voolusäng mõõtmed, pinnas, lang, vaja teada saada läbilaskevõime; on teada Q, i pinnas, vaja projekteerida voolusäng. !Trapetslõige. !Q saab arvutada Chezy valemiga Q=CARio. Teada on b, ho, m. Chezy moodul arvutatakse C=1/n*Ry või võetakse tabelist. !Normaalsügavus. Teada on Q, io, m, n, b. Arvut proovimise teel. Poolgraafiline arvutus: anname ette erinevaid süguvusi, arvutame valemiga Q=CARio vooluhulgad ja koostame vooluhukgakõvera Q=f(h). siit saame teada ho, mis vastab teatud Q- le. Niimoodi saab ka arvutada b kui teada on Q, io, m, n, h. !A. Latõsenkovi järgi: Q=((by+2,5io0,5)/n)*((+m)y+1,5/(+21+m2) y+1,5). Leitakse y-väärtus(tabelist R ja n järgi. Lisast võetakse a suurus, mis on funktsioon m ja -st, või eeldades, et R<1 arvutatakse välja
· lähtutakse pikaajalistest eesmärkidest; · finantsprognoosi periood võib ulatuda 2 10 aastani; Tehakse, et maandada riske, et näha kuidas äril läheb kui on nii v teisiti.. annab konkreetsema ülevaate hinnata riske 3)lühiajalise finantsplaani koostamine tähtajaga 1 2 aastat · konkretiseerib finantsprognoosi näitajaid lühemaks perioodiks; · võrreldes pikajalise prognoosiga on lühiajaline finantsplaan tunduvalt konkreetsem. Kõige konkreetsem. Arvut välja tegevuse tulem, vaja kogemust. Näitab ära kõik kapitali, mis on tarvis projekti arendamiseks. Kulud ja tulud. Peaks saama tugineda rahavoogudel. 32. Loetle finantsprognoosi koostamise kolm etappi; 33. Mida tähendab protsendimeetodi rakendamine finantsprognoosimisel? Pikaajaline finantsplaneerimine teostatakse ettevõtte äritegevuse perspektiivseks planeerimiseks ajakavas 2-10 aastat. Finantsprognoosimisel on eelarve koostamisel otstarbekas rakendada protsendimeetodit
mis uur eri en.vormide üleminekuid keem-s protsessides,seejuures 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt Kompleksühendi sisesfääri püsivust isel. ebapüs-konstandiga, isel-b süst-i oleku parameetritega ja oleku funkts-dega. Oleku funi ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. mis siseliset on kompleksiooni dissotsiatsiooni reakts.i tasakaalu nimelt siseen. muut arvut-se süst-i algoleku ja lõppoleku funkts-de 2) En miinimum peab ekt-de aatomis olema minim-ne poten-ne konstant. Kompleksühendid on kõige levinum ühendite kl, nende väärtusteb abil. Erist homogeenseid ja heterogeenseid süsteeme. en. Mida kaugemal ekt on tuumast, seda nõrg on ta tuumaga seot. suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub neil ühtne klassifikatsn. Homog süst om-d on kõikides osades samad. Heterog süst koosn 3) F
tavaliselt suurte ladina tähtedega (A,B,...,X,Y,Z). Maatriksi elemente tähitatakse vastavate väikeste ladina tähtedega, mis võivad olla varustatud ka indeksitega (a,b,c1,xmn). Kõikvõimalike mõõtmetega maatriksi hulka tähistatakse Mat abil ning kõigi (m,n)-maatriksite hulka tähistatakse Mat(m,n) abil. 35.Ruutmaatriks-Maatriks, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga m=n 36.Ristkülikmaatriks- Maatriks, mille ridade arv erineb veergude arvut m≠ n 37.Ühikmaatriks-Maatriks mille peadiagonaalis on ainult arvud 1( { δ ij= 1, kuii= j 0, kuii≠ j } 38.Nullmaatriks- maatriks on nullmaatriks, kui selle maatriksi kõik elemendid on nullid tähis :Θ 39.Vastandmaatriks- maatriks, mille elementideks on maatriksi elementide vastandarvud. Maatriksi A vastandmaatriksi tähiseks on –A. (no lihtsalt märgid on vastupidised) 40
näivvõimsusest, mis ei eraldu soojusena. Reaktiivvõimsus võib olla sama suur kui näivvõimsus, kui P = 0 ehk aktiivvõimsust ei ole. 17. Kas vahelduvvooluahelate arvutamine on hõlpsam kompleksarvude või diagrammvektorite abil? Vahelduvvooluahelate arvutamine on hõlpsam kompleksarvude abil, kuna diagrammvektorite abil peaks joonistama välja vektordiagrammi. Kompleksarvude puhul seda tegema ei pea ning seega läheb arvutamine kiiremini, saab arvut kohe asemele panna. 18. Millest lähtudes valitakse kolmefaasilise tarviti ühendusskeem? Kolmefaasilise tarviti ühendusskeem valitakse lähtuvalt vajadusest. Kas on tegu näiteks sümmeetrilise või mittesümmeetrilise tarbijaga (Kui tegu on sümmeetrilise tarbijaga, siis on kõikide faaside aktiivtakistused võirdsed ning reaktiivtakistused on samuti omavahel võrdsed ning samalaadsed ja seetõttu on võrdsed ka faaside näivtakistused ja faasinihkenurgad.
6,885 11 9,825 0,14 2,940 239 239,000 19,86 239 KONTROLL SUM HII RUUT. EMP. HII-RUUT-TEOR. OLULISUSE NIVOO 0,05 Vabadusastmete arv r*-p-1 5 CHIINV(FUNTKSIOONI NIMI) HII RUUDU ARVUT. jaotuste erinevused on olulised. Normaaljaotus ei kõlba meie andmete HII-RUUT TEO. kirjeldamiseks. 11,0704976935 UUESTI! SAGEDUS TEOR.SAG HIIRUUT 16 13,1039559761 0,64004115
arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. 5.1.2 Keskmise palga arvestamine Lühidalt:Keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse viimase 6 kuu jooksul töötaja teenitud palgasummad (va. puhkusetasu ) ja jagatakse sama aja tööpäevade arvuga, saades ühe tööpäeva keskmise palga. Keskmise palga arvutamine: (1) Kesk palk arvut üldjuh arvutam vajad tekke kuule eeln kuue kal kuu jooksul töötaja teenit palga kogu-summast. Kui nimet per jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendri kuu peatatatud, väheneb arvut aluseks olev kuude arv. (2) Kui töötaja on tööandja juures tööt <6 kal kuud, kuid vähemalt 1 terve kal kuu, võet keskm palga arvut-l aluseks eelnenenud kal kuudel teenit palga kogusumma. Kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte tervet kal kuud, võet keskm
spektraalkanalis esitatakse lineaarse kombinatsioonina e kaalutud summana eelnevalt leitud nn algliikmete heleduste (heleduskordajate) väärtusest. Rij heleduskordaja I-ndas kanalis * Fj j- nda algliikme kaal (fraktsioon) + E teatud vealiige. Algliikmed endmember nt ühes piksliks on kaks algliiget tihe taimkate ja muld, eeldame, et algliikmete spekter on teada. Eesmärk on leida F[j] ehk kordajad ehk fraktsioonid, osakaalaud n- ö. Kui Rij on teada, saab F (osakaalu) ja E arvut lineaarsest võrrandisüsteemist. Reeglina peab kasutada olevate kanalite arv olema suurem kui algliikmete arv. Algliikmete kaalude summa on 1. Soovitatavalt tuleb piltidel teha atmosfääri korrektsioon, st taandada nad heleduskordaja ühikutesse.. kui algliikmed leitakse pildilt eneselt, pole see vajalik. Tavaliselt on algliikmed mingid kindlad obj või ained, materjalid, mille spektrid on tead nt laborimõõtmistest, välimõõtmistest vmt
Keemiline side nende osakeste tuse lühike väljend, kus lähteained ja saadused antakse valemite- Reaalgaas eallgaaside on gaasi molekulide vahel van der Waasi vahel on elektrostaatiline ja sidet nim.IOON-sidemeks. Selline si- na. Reaktsiooni võrrandite põhjal saab teha mitmesuguseid arvut- jõud ja gaasi molekulid omandavad ruumala. Reaalgaaside de moodustab tugevasti erinevate elektronegatiivsustega elemen- usi, millest olulisem on lähteainete või saaduste koguste arvutami- käitumise kõrvalekalded ideaalgaaside omast suurenevad
puhkusegalaen (Flexible Payment Mortgage) ·korrig. 1)Arvelduskrediit(Overdraft)- kliendi laenu võimalus int.määraga laen (Rollover Plan) Hüpoteek- kinnisvara etteteatamata minna teat. per. oma arvelduskontoga pantkiri, mis tagab hüpoteeklaenu tagasimakse. Hüpot. miinustesse. Väärtuspäev (Value Data)-sissemakse saab seada sellisele varale nagu: maa, hooned, maa korral hakatakse int. arvut. alles järgmine päev, laenu hoonestusõigus, korteri hoonestusõigus. Hüpot. nagu iga võttes aga kohe; 2)Tarbijakrediit- Selle iseärasused: teinegi pant, registreeritakse. Pantija- kinnisasja 1)kasutamiseesmärk; 2)keskm. suurus väiksem elu- omanik, kes taotleb laenu. Hüpoteegipidaja- aseme laenust; 3)int. määr fiks.; 4)laenutähtaeg ...5a; laenuandja, pank, kes annab laenu. Hüpot.-i tähtaeg on 5)mittelikviidne st
Summeerimismeetod - Idee jaotada vundamendi talla alla jääv pinnas piisavalt õhukesteks kihtideks, arvutada neis kihtides pinged, pingete kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide summeerimise teel arvutada vundamendi vajum. Enamasti arvutatakse pinged Boussinesq' järgi ja piirdutakse ainult vertikaalsete normaalpingete mõju arvestamisega vajumile. On inseneripraktikas enamkasutatav. Tavalise summeerimismeetodi puhul arvut pinged pinnases talla keskpunkti all. Vajumi arvutus toimub: 1-tegelikud erinevate omadustega pinnasekihid jaotatakse elementaarkihtideks, mille paksus h peaks vajaliku summeerimistäpsuse saavutamiseks olema talla laiuse sügavuseni 0,2-0,3B, sügavuse juures B kuni 3B - 0,4-0,6 B ja sügavamate kihtide korral B. 2-arvut elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge: ´pz=qt, kus a-rõhujaotustegur, qt=q-d´d, q- keskmine kogusurve
summa Si ja ülekanne Ci+1, mis läheb vanemasse järku. Poolsummaator – ei võta arvesse madalamast järgust toimuvat ülekannet Järjestik ülekandega summaator – probleemiks on töökiirus, sest ülekanne levib läbi kõikide ühejärguliste summaatorite. Paralleelülekandega summaator – paralleelne ülekanne, kus iga järgu ülekanne arvut eraldi funktsioonina ainult sisenditest. Sellisel juhul ei akumuleeru viited, mis tekivad kõigis nooremates järkudes. Kiire ülekanne – levinuim summaatori ülekandemeetod. Tegemist on järjestikuse ja paralleelse ülekande kompromisslahendusega. 2.3. Lahutaja Loogikaskeem kahe kahendarvu vahe leidmiseks. Argumentideks on operandid ai, bi ja laen li.
tagatud aeg, käivitus 01-Jan-1958, hiljem pole korrigeeritud, edestab praegu UTC-d 24 sekundiga. Uued tehnoloogiad ja sidevahendid võimaldasid koostada ilmakaarte suurte piirkondade kohta . Hakati kasutama raadiosondeerimist , saateti sond raadioga üles ja saadi teada näiteks temperatuur. Hakati kasutama ka radarsondeerimist . Orkaani tekkeks on vajalik 26 kraadi Celsiust. Hakati kasutama arvuteid prognoosimiseks. Esimene arvut arvutas ööpäeva prognoosi 33 ööpäevaga. Viimati hakati kasutama sateliite. AERONET Eestis (Aerosol Robotic NETwork, NASA suurprojekt), mis kujutab endast Päikese spektraalse otsekiirguse ja taevasfääri heleduse seiret fotomeetrite globaalses võrgustikus ning selle alusel järelduste tegemist kiirguslevi ja aerosooliosakeste omaduste kohta .AERONET võrgustiku fotomeetrid on töötanud kokku enam kui 400 asukohas;Eestis asub see Tõravere observatooriumis.
ja arengut võimald.) ning töökeskk. (kompetentne juhtim., sobivad kaastöötajad ja kohastaatus, head tööting, sobiv tööaeg ja jaotam, kodus tööt. ja telekommun.). Otseselt seot. tööt. motiv. Palk - regul. tööt. makstav töötasu, vastavalt palgaseadusele ja muudele kokkulepetele. Palgamäär - töölepingu alusel määratav töök. min. väärtus. Põhipalk - töölepingus kindlaksm. tunni-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvut. palk. Määram. aluseks töök. iseäras., jagat. palgagruppidesse, kus töök. max palgamääraks on antud palgagrupi kõrgeim palgatase. Tööt. ergutam. rakend. lisatasusid ja preemiaid (mittesuitsetajad, aktiivselt spordiga tegelejad). Nende maksm. arvest. sageli tööt. tööstaazi org-s ning töö erakordsust. Ajapalka rakend., kui: · töötulemused on raskesti mõõdet., · töötaja ei saa neid olul. mõjut., · taotlet. töö kõrget kval. ja suurt täpsust. Ei stimul. tööt
1 Aritm keskmiste kovariatsiooni hinnatakse kujul: s ( xi , xk ) = n(n -1) j =1 xi , j - xi xk , j - xk Selle võrrandi,kus xi,j ja xk,j on suuruste Xi ja Xk üksikmõõdisedrakendus on kovariatsiooni A-tüüpi hinnang.Kui mõdised ei korreleeru peax arvut korvalats.hinnang olema 0-läheneb2 sisendsuuruse võib esin korrelatsioon ,kui nende mõõtmisel kasut samu mõõtevahendeid, etalone ,lähteandmeid,millel on oluline stndrdmääram.Võimal korral tuleb kovariatsioone hinnat eksperimentaalselt muutes korrel-vaid sisendsuurusi või kasut-des B-tüüpi hinnangut. Kovariats on 0, kui ükski sõltumatu suurus funkts-des g1 ja g2 ei ole ühine. Kui 2 sisendsuuruse korrelatsiooni ei saa vält,võib
Väärtused [kcal/kg]: puu (2700-4500); turvas (200-5900); põlevkivi (1500-8200); kivisüsi (5000- 8200); nafta (10400-11000); masuut (9700-10750); mootorkütus (10000-10700); bensiin (10450- 11250); petrool (10300-11000); etanool (6000-7000); toiduõli (7400); juust (4060); suhkur (3940); sai (2330); muna (1470); toores kartul (160); kala (760); õlu (310). Hessi seadus: reaktsiooni soojushulk ei sõltu sellest, kas reakts. kulgeb ühes astmes või läbi mitme vaheastme. Soojusefekti arvut.: a)H= (saaduste tekkesoojus) - (lähteainete tekke-soojus); b)H= (lähteainete põlemissoojus) - (saaduste põlemissoojus). Soojusefekti, mis esineb liitainete moodustumisel lihtainetest standardting.-l, nim. liitaine tekkesoojuseks. Arvutatakse, et teada saada ainete põlemissoojusi (kütteväärtusi). Kasutatakse ntx suurema kütteväärtusega ainete valimisel kütusteks vms, jne 47. Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks
võrdne nende sünduste tn korrutisega. 161. Jaotusf: hälvete absol.väärtuste aritm keskm. V dispersioon (hälvete ruutude aritm keskm. Piirviga e ruutkeskimne standardhälbest. 162. Funktsioon on matemaatiline seos mitme suuruse vahel. 163. Lineaarne sõltuvus: y=a+bx. (läbikäidud tee ajast, ringjoone pikkus raadiusest, voolutugevus pingest). 164. Ruutbarabool: y=a+bx+cx2. Ruudu/ kera pindala. 165. F-i tõusu arvut kui f-i puutuja tõusu antud argumendi väärtusel. F-i diferentseerimine: f-i jagamine sirglõikudeksja vastavate tõusude leidmine. 166. F-i diferentsiaal: F-i juurdekasv dy argumendi muutumisel dx võrra. 167. Taylori rida: iga siledat f-i saab kohal a argumendi väikestel kõrvalekalletel arendada ritta. Astmef-i diferentseerumise reegel: y(x)=ax(n). kuupbarabool: y=bx3. 168. Pöördvõrdeline sõltuvus: y=a/x. 169
annaabi.ee 
