Füüsika, mõisted, elekter, valgus, kujutis. (0)

3 HALB

Elektromagnetlaine ja selle omadused.
Elektromagnetlaine keskkonda ei vaja, kuid ta võib liikuda ka keskkonnas. Elektromagnetlainete olemasolu ennustas Maxwell 1865. Aastal. Ta arvutas välja selle laine levimiskiiruse vaakumis ja selgus, et see on võrdne valguse kiirusega. (valem)
Võrdluseks, hääle kiirus õhus on keskmiselt 330 m/s. Tulemus viis Maxwelli mõttele, et ka valgus on elektromagnetlaine. Hiljem selgus, et elektromagnetlaineid on veel väga mitmeid. (esimesena mõõtis valguse kiiruse 1675 . Aastal Römer.) Veel tõestas Maxwell, et elektromagnetlaine on ristlaine , kus elektri ja magnetväljad võnguvad teineteise suhtes risti. Mudelina:
hiljem tõestas seda väidet valguse polarisatsiooninähtus.
Elektromagnetlaine levimine ruumis toimub Maxwelli arvates nii: kõigepealt tekitatakse muutuv elektriväli. See tekitab temast veidi kaugemale muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja jne. Maxwelli teooria ilmumise järel kerkis küsimus, kas on võimalik tektada ka mingeid muid elektromagnetlaineid peale valguse. Sellega sai hakkama 1887. Aastal Hertz .

Hertsi katse ja raadio sünd.
1887. aastal tegi Hertz katse. Tema katseseade oli lihtne.
Herts uuris mitmeid Mxwelli poolt ennustatud elektromagnetlainete omadusi ja selgus, et need oli sellised nagu Maxwell oli ennustanud. Hertzi katse viis raadio leiutamiseni. Raadio leiutamisega on eelkõige seotud Marconi ja Popov . Patendi sai esimesena Marcon 1896. Juba 1901 saatis Popov signaali üle Atlandi ookeani. „S“ täht morse tähestikust.
Raadio leiutamiseni aitasid kaasa ioodi ( Fleming , dedekteerimine) ja triooni (Lee de Forest , võimendaja) leiutamine . 1926. Eesti Ringhäälingu sünd, ETV 1955.

Erinevad elektromagnetlained , nende omadused ja kasutamine.

Raadiolained : jagunevad pikkadeks, keskmisteks, lühikesteks ja ultralühikesteks. Lokatsioon, helilokatsioon, Papello.
Nähtav valgus: λ=400-760 mm.
Ultraviolettkiirgus : Päike- UV lamp – hävitab baktereid, D- vitamiin - osoonikiht .

Infrapunane: seda kiirgavad kõik punased kehad, seda kasutatakse pimedas nägemisel, majade soojuslekete avastamiseks. Mitmed loomad kasutavad nägemiseks infrapunast kiirgust.

Röntgenkiirgus: kahte liiku. 1) pidev kiirgus: tekib elektronide järsul pidurdamisel. 2) diskreetne kiirgus: tekib kui elektronid lüüakse välja sügavamatest kihtidest ja kaugemalt tulevad nende asemele uued. Kasutatakse diagnoosimisel, raviks, tööstuses defektoskoopia.

Gammakiirgus : tekib aatomi ja vesinikpommi plahvatusel, tuumareaktorites ja radioaktiivsel lagunemisel. Kasutamine 1) ravi 2) defektoskoopia

Kosmiline K: veelgi suurema läbitungimisvõimega

Valguse difraktsioon ja selle kasutamine
… nim. valguslainete paindumist tõkke taha. Selle nähtuse avastas Grimaldi 1801? Katse oli seline:
Ta lasi valguskiirel langeda läbi aknaluugi väikese ava vertikaalsele juuksekarvale ja nägi vastasasuval seinal järgmist pilti: Järelikult valgus paindus tõkke taha. Et selline nähtus aset leiaks, peab tõkke läbimõõt olema samas suurusjärgus valguse lainepikkusega. (ei tohi erineda üle 10x) Seda nähtust on parem uurida difraktsioonvõre abil. Nt. klaasplaat, kuhu on tõmmatud kriipsud. …-10 000 mm´le. Sellise võre abil saadakse väga häid spektreid. Spekter tekib sellepärast, et pikem laine paindub rohkem tõkke taha kui lühike. Neid spektreid kasutatakse ainete kindlakstegemisel, tähe pinnatemp. määramiseks, tähtede kauguse ja kiiruse määramiseks. Difraktsiooninähtus näitab, et valguse puhul on tegemist lainetusega.

Geomeetrilise optika mõisted. Valguse peegeldumise seadus ja kujutis tasapeeglis.
Geomeetriline optika on optika osa, mis uurib valguskiirte liikumist. Selle aluseks on mitmed mõisted: valguspunkt- valgusallikas , mille mõõtmeid me ei arvesta. Valguskiir - joon, mis näitab valguse energia levimise suunda. Ka selle mõõtmeid me ei arvesta.
Geomeetrilises optika üks oluline seadus: valguse peegeldumise seadus- langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal, asuvad ühes tasapinnas ja langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed.
Kujutis tasapeeglis:
tasapeeglis tekib kujutis teiselpool peeglit sama kaugel
kui oli peegel ise. See kujutis on sama suur ja näiv.

Valguse murdumise seadus. Valguse täielik sisepeegeldus ja selle kasutamine.
Valguse murdumise seadus- kui valgus liigub 1´st keskkonnast teise, siis ta muudab oma suunda. Seda nim. valguse murdumiseks. Selle seaduse avastas Rene Descartes . Langenud kiir, langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas ja kehtib järgm. seos: n1 sinα=n2 sinγ
(n1- esimese keskkonna murdumisnäitaja, n2- teise kk. mn.)
Valguse täielik sisepeegeldus ja selle kasutamine.
Seda on võimalik jälgida kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse.
Vaatleme joonise abil:
Kui valguskiir keskkonnast välja ei murdu, vaid pöördub tagasi kk,
siis on tegemist valguse täieliku sisepeegeldusega.
Seda nähtust kasutatakse kiudoptikas ehk valgust juhtivates kaablites.
7. Kujutise konstrueerimine koondavas läätses.
Läätse põhipunkt e. fookuskaugus . Kui kumerläätsele langeb optilise peateljega paralleelne kiirtekimp, siis pärast murdumist läätses lõikuvad nad kõik optilise peatelje ühes punktis. Seda nim. läätse fookuskauguseks.
1) a >2f Antud juhul on kujutis ümberpööratud, vähendatud ja tegelik. Seejuures kehtib Ak ja ja f´i vahel selline seos: (läätse valem) Selline olukord on igas fotoaparaadis.
2) f 2f Kujutis on tegelik, ümberpööratud, vähendatud. a, k ja f´i vahel kehtib samuti järgm. seos:
f suurendatud , ümberpööratud ja tegelik.
a
Kujutise konstrueerimine kumerpeeglis. Kujutis on näiv, samapidine ja alati vähendatud.
Sfääriliste peeglite kasutamine.
1) reflektorteleskoop 1675- Newton. Seal on põhiosaks nõguspeegel ja neid võib teha hästi suure diameetriga. Reflektorteleskoopide valmistajana on maailmas hästi tuntud Bernhard Schmidt .
2) prožektorid
3) meditsiinis
4) liikluses ja autodel
5) naerutoad

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 47 allalaadimist

Füüsika-mõisted-elekter-valgus-kujutis #1

Füüsika-mõisted-elekter-valgus-kujutis #2

Füüsika-mõisted-elekter-valgus-kujutis #3

Füüsika-mõisted-elekter-valgus-kujutis #4

Füüsika-mõisted-elekter-valgus-kujutis #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liiina16 Õppematerjali autor

1. elektromagnetlaine ja selle omadused.2. hertsi katse ja raadio sünd.3. erinevad elektromagnetlained, nende omadused ja kasutamine.4. valguse difraktsioon ja selle kasutamine.5. geomeetrilise optika mõisted. valguse peegeldumine ja kujutis tasapeeglis. 6. valguse murdumise seadus. valguse täielik sisepeegeldus ja selle kasutamine.7. kujutise konstrueerimine koondavas läätses.8. luup.9. kujutise konstrueerimine hajuvas läätses.10.sfäärilised peeglid ja nende kasutamine. valemid.

Füüsika mõisted elekter valgus kujutis elektromagnetlaine difraktsioon sfäärilised peeglid luup

Sarnased õppematerjalid

docx

OPTIKA küsimused ja vastused

2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala

Füüsika

docx

Füüsika haru - Optika

Optika on füüsika haru, mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. Tuntakse kolme põhilist seadust: 1. Valguse sirgjooneline levimine, 2. Valguse peegeldumisseadus, 3. Valguse murdumisseadus. Valgus levib valgusallikast ja langeb ümbritsevatele kehadele. Korpuskularatsiooniks nim. Valgus mille järgi on igas suunas levivate osakeste voog. Selle teooria rajas Newton. Teine teooria oli on Huygensi teooria, mille järgi on valgus lainete voog. Tegelikult on valgusel kahene ehk dualistlik joon. Geom. Optika uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsi ja difraktsiooni nähtusi. Valgusallikateks nim. Kehi, mis ise kiirgavad ümbritsevasse ruumi valgust. Valgusallikad on loomulikud(Päike ja tähed) ja kunstlikud(lambid, küünlad, tuletikud). Valguse suund määratakse kiirtega. Valgust iseloomustab 3 põhilist suurust: Valgusvoog(fii)

Füüsika

doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

piiratud arvuga. Digitaalsignaalil on analoogsignaaliga võrreldes peaaegu alati erinevus. See mõõteviga sõltub arvu pikkusest (ehk arvkohtadest), mis on ette antud digitaalsignaali väljendamiseks. Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest- Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Infravalgus- lainepikkus on suurem kui 760 nm. Suur läbitungimisvõime ehk soojus Nähtav valgus- Nähtav valgus on suurema energiaga (sagedus ~10 14 Hz) ja võib ergastada mõnede keemiliste sidemete elektrone. Nähtav valgus annab energiat taimede lehtede klorofüllisse fotosünteesiks. Inimese silm näeb. Ultravalgus- valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. väike läbitungimisvõime Röntgenkiirgus- lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. Gammakiirgus- kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.

Füüsika ii

doc

Optika

Optika füüsika haru mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. 3 seadust: 1. valguse sirgjooneline levimine 2. v peegeldumisseadus 3. v murdumisseadus. 2 teooriat: Newton- valgus on igas suunas levivate osakeste voog (neeldumisel, kiirgamisel). Huygens- valgus on lainete voog. (levimisel). Valgusel on dualistlik (kahene) iseloom. Geomeetriline optika Uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsija difratsiooni nähtusi. Valguse sound määratakse kiirtega. Valguskiir- geomeetriline mõiste, mis tähendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt

Füüsika

docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette

Füüsika

pdf

füüsika geomeetriline optika

lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op- tika ülesandeks on eseme kujutise leidmine pärast optilise süsteemi läbimist. Optiliseks süsteemiks võivad olla igasugused detailid, kus valguskiir peegeldub või murdub. Meie käsitleme ainult ideaalseid optilisi süsteeme, st. selliseid süsteeme, mis annavad esemest sellega sarnase kujutise. Ideaalse op- tilise süsteemi korral vastab igale eseme punktile ainult üks kujutise punkt. Sellist kujutist nimetatakse stigmaatiliseks ehk punktkujuti- seks.

Optika

doc

Füüsika konspekt katseteks

Valguse sirgjooneline levimine ja varju tekkimine Valgus levib sirgjooneliselt. Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas.

Füüsika

docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

Lääts- on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem,nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Koondavat läätse saab kasutada luubina. Hajutav lääts annab näilise päripidise vähendatud kujutise. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Kiirte kaik koonduv laats optilise peateljega parallelne kiir labib peale laatses murdumist fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis

Füüsika ii

Rohkem sarnaseid