Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti teemad 1-3 (0)

1 Hindamata
Punktid
Ptk 1
Personaalarvuti on arvuti, millega saab samaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: põhiplokk, kuvar , klaviatuur ja hiir .
Personaalarvutite kõige levinumad põhitüübid on PC ja Mac.
Bait (B) 1B = 8b (8 bitti)
Kilobait (KB) 1KB = 1024B
Megabait (MB) 1MB = 1024KB
Gigabait (GB) 1GB = 1024MB
Terabait (TB) 1TB = 1024GB
Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB)
Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad.
Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust.
Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD.
Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB
DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks.
Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu.
Arvuti sisendseadmed on klaviatuur, hiir, juhtimispult, mikrofon.
Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse Internetis uuele leheküljele. Topeltklõpsu kasutatakse programmi käivitamiseks.
Suurtähtede sisestamise režiimi lülitatakse sisse CapsLock-i abil.
Klahvil olevat kolmandat märki sisestatakse AltGr-i abil.
Insert-i abil saab liikuda vahelelisamise ja ülekirjutamise režiimide vahel, Enter-i vajutusega antakse arvutile teada, et teksti sisestamine on lõppenud või üleminekuks uuele lõigule, arvutiga suheldes aga oma valiku kinnituseks, Tab viib tekstis järgmisele tabelduskohale, dialoogiaknas viib ühelt objektil teisele, Esc kasutatakse mingi tegevuse katkestamiseks.
Kursorist vasakul asuva märgi kustutamiseks kasutatakse klahvi Backspace (nooleklahv), paremal asuva märgi kustutamisek aga klahvi Delete.
Funktsiooniklahvid F1-F12 on mõeldud programmi funktsioonide täitmiseks (käskude andmiseks ).
Kuvarite kaks põhitüüpi on kineskoopkuvar ja vedelkristallkuvar.
Põhilised näitajad, mis iseloomustavad kuvareid on diagonaali pikkus, eraldusvõime, kõrgkvaliteetse televisiooni, kujutatavate värvuste arv ja kujutise uuendamise sagedus.
Videokaardi ülesanne on ekraanipildi koostamine ja uuendamine.
Kolme erinevat liiki printereid on: tindiprinter , laserprinter ja nõelprinter.
Skänner on seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Kodustes tingimustes on arvutid ühendatud Internetiga sageli telefoniliini kaudu vastavate modemite abil.
Skänneri, digitaalse kaameraga, veebikaameratega saab pilte arvutisse laadida.
Võrgukaarti, ruuterit või modemit on vaja arvutivõrgu ehitamisel .
Digitaliseeritud on esitatud arvude kujul.
Arvutiprogramm on käskude jada, mis kirjeldab samm- sammult , mida on vaja teha.
Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst.
Rakendusprogrammid on nt tekstitöötlusprogrammid, graafikuprogrammid, audio-videoprogrammid, arvutimängud jne.
Enam levinud operatsioonisüsteemid on Windows (Windows 7, Windows XP, Windows Vista , Windows 8) ja Linux (Ubuntu-Estobuntu, Red Hat Linux-Red Hat Enterprise, Fedora) ning ka Android.
Tarkvara loojate õigused on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tarkvara kasutamiseks tuleb osta vastav programm koos kasutusloa e litsentsiga.
Tasuta programmid jagunevad täiesti tasuta vabavaraks e priivaraks (tasuta levitatav tarkvara, selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid; samuti võib olla kasutajal endal keelatud priivara paljundad ja levitada) ja jaosvara (arvutiprogramm, mida tohib vabalt jaotada; vabaks kasutamiseks teatud arvut päevade (harilikult 15 või 30 päeva) jooksul või saab seda vabalt käivitada teatud arv kordi ).
Arvuti käivitamine : arvuti komponentide testimine , töökeskkonna sisselaadimine ja nii riist - kui tarkvara töövalmis seadmine ; seejärel häälestatakse arvuti töökeskkond vastavalt arvuti kasutaja seadistusele ning kuvatakse ekraanil kasutaja töölaud.
Arvuti töölaua tähtsamad komponendid: ikoonid , kaustad, vidinad.
Tegumiribal asuvate nuppude abil saab liikuda ühe töötava programmi aknast teise töötava programmi aknasse.
Windowsi Start-nupu asemel on Linuxis sama peamenüü avamise nupp , tegumiriba kutsutakse paneeliks, otsetee ikoone käivitajateks.
Et väljuda programmist, peab vajutama ristikijulist nuppu. Et rakendusprogrammi käivitada tuleb: topeltklõpsu programmil teha, klõpsata peamenüü avamise nuppu ja valida käivitatav programm avanevast peamenüüst.
Arvuti välja lülitamine: klõpsa peamenüü nupul ja vali arvuti väljalülitamise või sulgemise käsk. Kui lülitada arvuti koos töötava operatsioonisüsteemiga välja, siis ei jõuta kõiki töömärkmeid andmekandjatele salvestada ja need kustuvad .
Arvuti teemad 1-3 #1 Arvuti teemad 1-3 #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Daisy Mällo Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Arvuti praktikum 2
3
odt

Arvuti praktikum 2

enam tööle ei lähe, vaid soovitab osta täisversiooni. Jaosvara programmide täisversioonid on enamasti suhteliselt odavad, nii et neid peaks iga soovija jaksama endale soetada. 5. Mis vahe on süsteemsel ja rakendustarkvaral? Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. 6. Mis toimub arvuti käivitamisel? Pärast arvuti sisselülitamist tuleb mõni hetk oodata, kuni see käivitub. Arvuti käivitumine koosneb kolmest etapist: arvuti komponentide testimisest, töökeskkonna sisselaadimisest ja nii riist- kui tarkvara töövalmis seadmisest. Need toimingud sooritatakse automaatselt. Seejärel häälestatakse arvuti töökeskkond vastavalt arvuti kasutaja seadistustele ning kuvatakse ekraanil kasutaja töölaud. Selleks tuleb kasutajal

Arvuti
Nimetu
10
odt

Nimetu

1. Mida nimetatakse personaalarvutiks? Millised on personaalarvuti põhiosad? Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: 2. Milline on arvuti kõige väiksem mälu mahu ühik? Millised ühikud on veel olemas? Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri -- 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu mahu kõige väiksem ühik. Bitil on kaks olekut -- ,,sisse lülitatud" või ,,välja lülitatud". Seda võib mõista ka kui ,,õige" või ,,vale", ,,jah" või ,,ei"

Algoritmid ja andmestruktuurid
Arvutitest
11
doc

Arvutitest

..................................................................8 KLAVIATUUR(keyboard).........................................................................................................9 Hiir............................................................................................................................................ 10 ARVUTIVIIRUSED.................................................................................................................11 Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse

Informaatika
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) ­ on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi

Infotehnoloogia
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali ­ arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel ­ garantiitingimused, arvutimontaazi reeg-

Informaatika
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.......................................................................................

Arvutid
Nimetu
575
docx

Nimetu

Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast.

Informaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun