,,Jäätmeseaduse" §25 lõikes 3 punktis on patarei ning aku määratletud järgmiselt: patarei ja aku ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Vastavalt ,,Jäätmeseaduse" §25 lõike 2 punkti 1 kohaselt on patareid ja akud probleemooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Patarei ja aku tootja on isik, kes müügiviisist sõltumata kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena. Patarei ja aku tootja on jäätmeseaduse kohaselt ka nende elektri- ja elektroonikaseadmete ning mootorsõidukite, millele ei laiene tootjavastutus, valmistaja või maaletooja, kui nendes seadmetes või sõidukites on patarei või aku turule laskmise ajal sees. Kantav patarei või aku on patarei, nööpelement, p
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandusõiguse õppetool VASTAVUSSERTIFIKAAT JA VASTAVUSMÄRK (CE) EUROOPA LIIDUS Referaat õppeaines Ehitusõigus TTO0050 Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3 2 Vastavussertifikaat ............................................................................................................. 3 2.1 Vastavushindamine .................................................................................................... 3 3 Vastavusdeklaratsioon......................................................................................................
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei j�
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õigus
võrgustikutöös osaleb kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. Tööks vajalikud isikuomadused: Töös noorsootöötajana on olulised empaatiavõime, sallivus ja avatus, loovus ja algatusvõime, vastutustunne, stressitaluvus, enesekehtestamine ning koostöövalmidus. Kohustuslikud kompetentsid 1. Noorsootöö korraldamine noorte arenguvajaduste kaardistamine; mitteformaalse õppe tegevuste kavandamine, omaalgatuse toetamine ja võimalsute loomine; noorteinfo vahendamine; tervisekäitumise ja keskkonnasäästliku eluviisi toetamine; ohtusnõuete järgmine; noorte kaasamine tegevustesse ja planeerimisse; osalusvormide tutvustamine; toetab õiguskuulekate hoiakute kujunemist 2. Noorteinfo vahanedamine ja noorte nõustamine info edastamine vastavalt noorte vajadustele ja huvidele; abistab noorteinfo ürituse ja
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd................................
Elektriseadmete ja -paigaldiste elektromagnerilise ühilduvuse nõuetele vastavuse järelvalve ( elektriseade/paigaldis ei tohi tekitada häiringuid ja peab olema ise küllaldaselt häirekindel) Tehniline kontrolli järelvalve ( vastavad asutused peavad olema akrediteeritud vastavas valdkonnas, olema oma töös sõltumatud ning asjatundlikud, ning omama vajalikke teadmisi ja vehendeid) Elektriõnnetuste põhjuste väljaselgitamine ja ennetavate meetmete kavandamine ( paigaldiste omanikel ja elektritööde eettevõtjatel on kohustus on teavitada inspektsiooni toimunud elektriõnnetustest ) A: http://www.tja.ee/elektriohutus , http://www.tja.ee/toostusohutus 12. Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes? V: Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. A: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 13. Kuidas käituda elektriõnnetuse korral?
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS............................................................................................. 4 2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA........................................................................5 3.EL ÕIGUS............................................................................................................. 6 4.ÕIGUSE IDEE........................................................................................................ 8 5.SÜSTEEMITEOORIA............................................................................................ 10 5.1.MITTEAMORFSUS JA TERVIKLIKKUS..............................................................10 5.2.HIERARHILISUS JA ISESISVUS.......................................................................11 5.3.ORGANISEERITUS......................................................
Kõik kommentaarid