Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõõtmised topograafilisel kaardil II (0)

1 Hindamata
Punktid
LABORATOORNE TÖÖ NR 2
Mõõtmised topograafilisel kaardil II- Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine
Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid . Tulemused kanda tabelisse 2.1.
Ristkoordinaatide leidmine:
= 6555+1,85= 6556,85
3,7*500=1850 m= 1,85 km
= 595+0,8= 595,8
1,6*500= 800 m= 0,8 km
= 6560-0,8= 6559,2
1,6*500= 800 m= 0,8 km
=600-0,45= 599,55
0,9*500= 450 m= 0,45 km
= 6555+0,3=6555,3
= 600-1,65= 598,35
3,3*500= 1650 m= 1,65 km
Geodeetiliste koordinaatide leidmine:
1) 5,9 cm= x ̋
3,7= 60 ̋
x= 95 ̋ = 1̍ 35 ̋
2) 0,8 cm= x ̋
1,9= 60 ̋
x= 25 ̋
= 59 ̊ 10 ̍ - 0 ̊ 1 ̍ 35 ̋ = 59 ̊ 08 ̍ 25 ̋
= 25 ̊ 40 ̍ + 25 ̋ = 25 ̊ 40 ̍ 25 ̋
1) 1,4 cm= x ̋
3,7= 60 ̋
x= 22 ̋
2) 8,45 cm= x ̋
1,9= 60 ̋
x= 281 ̋ = 4 ̍ 26 ̋
= 59 ̊ 10 ̍ - 22 ̋= 59 ̊ 09 ̍ 38 ̋
= 25 ̊ 40 ̍ + 4 ̍ 24 ̋ = 25 ̊ 44 ̍ 24 ̋
1) 9,1 cm= x ̋
3,7= 60 ̋
x= 147 ̋ = 2 ̍ 27 ̋
2) 5,85 cm= x ̋
1,9= 60
x= 184 ̋ = 3 ̍ 4 ̋
= 59 ̊ 10 ̍ - 2 ̍ 27 ̋ = 59 ̊ 07 ̍ 33 ̋
= 25 ̊ 40 ̍ + 3 ̍ 4 ̋ = 25 ̊ 43 ̍ 4 ̋
Tabel 2.1. Geodeetilised- ja ristkoordinaadid
Punkt
B
L
X (km)
Y (km)
1
59 ̊ 08 ̍ 25 ̋
25 ̊ 40 ̍ 25 ̋
6556,85
595,8
2
59 ̊ 09 ̍ 38 ̋
25 ̊ 44 ̍ 24 ̋
6559,2
599,55
3
59 ̊ 07 ̍ 33 ̋
25 ̊ 43 ̍ 4 ̋
6555,3
598,35
Ülesanne 2. Lahendada geodeetiline pöördülesanne, s.t. leida määratud joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud joonepikkustega.
Tabel 2.2. Geodeetiline pöördülesanne
Joon
Plaanilt mõõdetud
(m)
Ristkoordinaatide järgi arvutatud
(m)
Geodeetiliste koordinaatide järgi arvutatud
(m)
(m)
(m)
1-2
4425
4429
4420
-4
-5
2-3
4075
4021
4072
-54
-3
3-1
2950
2960
2997
-10
-47
Punktid 1 ja 2:
∆x= -= 6559,2-6556,85= 2,35 km
∆y= -= 599,55-595,8= 3,75 km
arctan
= 4,43
→ = 57 ̊ 49 ̍ 59 ̋
= 0,5305→= 57 ̊ 57 ̍ 45 ̋
= = 4,429 km= 4429 m
Punktid 2 ja 3:
∆x= 6555,3-6559,2= -3,9 km
∆y= 598,58-599,55= -0,97 km
arctan
0,25
= 4,02
-0,24→= -13 ̊ 57 ̍ 46 ̋
= -0,97→= 165 ̊ 57 ̍ 55 ̋
= 4,021 km= 4021 m
Punktid 3 ja 1
∆x= 6555,3-6556,85= -1,55
∆y= 598,35-595,8= 2,55
== 2,96
= = -1,65
= = 0,8615→=
= = -0,5236→=
= 2,960 km= 2960 m
Vasakule Paremale
Mõõtmised topograafilisel kaardil II #1 Mõõtmised topograafilisel kaardil II #2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II #3 Mõõtmised topograafilisel kaardil II #4 Mõõtmised topograafilisel kaardil II #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mk20 Õppematerjali autor
Mõõtmised topograafilisel kaardil II- Punkti geodeetiliste- ja ristkoordinaatide määramine

Sarnased õppematerjalid

Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine
12
pdf

Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine

LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59 11' 53" 24 59' 22" 6562,5 556,550 2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4

Maamõõtmise alused
Laboratoorne töö nr 3 mõõtmised topograafilisel kaardil II
3
docx

Laboratoorne töö nr.3 mõõtmised topograafilisel kaardil II

Laboratoorne töö nr.3: mõõtmised topograafilisel kaardil II Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid. 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ning esitada tulemused tabelis (Tabel 3 ). Tabel 3. Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03

Geodeesia
Geodeesia-eksamiteemad-2020 docx-1
48
pdf

Geodeesia-eksamiteemad-20 20 docx-1

edelaserva ja teine on Vilsandi saarest läänes 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused ● LAMBERT-EST põhineb Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilisel konformsel kaardiprojektsioonil. Kaardiprojektsiooni koonilisus tähendab, et kaardiprojektsiooni siirdepind on koonus. Koonus lõikab referentsellipsoidi kahes kohas. Neis kohtades ehk lõikeparalleelidel ei ole kaardil moonutusi. LAMBERT-ESTi lõikeparalleelide valikul on arvestatud, et moonutus oleks kõigis Eesti punktides võimalikult väike. ● Omadused: lõunapoolne lõikeparaleel BL=58°00′ põhjalaiust; ● põhjapoolne lõikeparaleel BP=59°20′ põhjalaiust; ● telgmeridiaan L0=24°00′ idapikkust; ● referentsellipsoid GRS-80 ● Geodeetiline referentssüsteem ETRS-89 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus

Geodeesia
Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017
40
docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017

läheduses ja suurenevad sellest eemaldudes. Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon sobib eelkõige ida-läänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks nagu seda on eesti. Kaardid ja moonutused: 1. Konformsed- õigenurksed, kus lõpmata väikeste pindade kuju säilitatakse. Sellega tagatakse ka nurkade vastavus tegelikkusele. 2. Õigepindsed- ekvivalentsed 3.Õigepikkuselised- ekvidistantsed Moonutused kaardil Iga kartograafilist projektsiooni iseloomustavad teatud kindlat laadi moonutused. Ka eelneval joonisel on naha, et üks ja seesama kujund maaellipsoidil annab nelja klassikalise projitseerimismudeli korral erinevad tulemused. Moonutusi võib käsitleda väga erinevatest aspektidest, kartograafias vaadeldakse olulisemate moonutustena: 1. joonpikkuste moonutust 2. pindalade moonutust 3. nurkade moonutust 4. kuju moonutust. Üldreeglina moonutuste suurus kaardipinna eri osades muutub

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Geodeesia II Eksami kordamine
15
doc

Geodeesia II Eksami kordamine

pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s ­ polaarraadius, ­ polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg

Geodeesia
Geodeesia II Eksamiküsimused
15
doc

Geodeesia II Eksamiküsimused

pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s ­ polaarraadius, ­ polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg

Geodeesia
Geodeesia eksamiküsimuste vastused
16
docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused

alade jaoks nagu seda on eesti. Kaardid ja moonutused: · Konformsed- õigenurksed, kus lõpmata väikeste pindade kuju säilitatakse. Sellega tagatakse ka nurkade vastavus tegelikkusele. · Õigepindsed- ekvivalentsed · Õigepikkuselised- ekvidistantsed Muud moonutused hoitakse kontrolli all segmenteerimise abil ehk teisendused tehakse üksikute Maa pinna osade kaupa. Moonutused kaardil Iga kartograafilist projektsiooni iseloomustavad teatud kindlat laadi moonutused. Ka eelneval joonisel on naha, et üks ja seesama kujund maaellipsoidil annab nelja klassikalise projitseerimismudeli korral erinevad tulemused. Moonutusi võib käsitleda väga erinevatest aspektidest, kartograafias vaadeldakse olulisemate moonutustena: · joonpikkuste moonutust · pindalade moonutust · nurkade moonutust · kuju moonutust

Geodeesia
Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted
36
docx

Geodeesia eksami küsimused ja vastused, mõisted

maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidil on keerukas kuju, siis geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilse mudeli ­ ellipsoidiga.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun