Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
õhuhulkade ebakorrapärast pööriselist liikumist igas suunas. Õhu turbulents on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis, 4)Maa pikalaine kiirgus seda neelavad tugevasti õhus leiduv veeaur ja CO2. 5)Vee auramine maapin nalt koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades ümbritsevat õhku, 6)Advektsioon ehk õhumasside horisontaalne liikumine. Pilet nr. 13 Pikalainekiirgus atmosfääris, st. Boltzmanni seadus. Pilvede klassifitseerimine. Pikalainekiirgus see avaldub atmosfääris maakiirguse ja atmosfääri kiirguse näol. atmosfääri kiirguse see osa, mis suundub maa poole tagasi nim atmosfääri vastukiirguseks. Osa sellest peegeldub tagasi maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kiirguseks. Atmosfääri vastukiirgus on seda intensiivsem, mida paksemad ja madalamad on pilved. Boltzmanni seadus iga keha neelab
Mida kõrgem on ümbritsevat õhku, 6)Advektsioon ehk õhumasside horisontaalne liikumine. temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Potentsiaalne aurumine – see näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus Pilet nr. 13 Pikalainekiirgus atmosfääris, st. Boltzmanni seadus. Pilvede klassifitseerimine. auruva pinna kohal ja õhurõhk. Tegelik aurumine – aurustumine mõnelt teiselt pinnalt (maalt, taimkattelt). Üldjuhul väiksem kui potentsiaalne Pikalainekiirgus – see avaldub atmosfääris maakiirguse ja atmosfääri kiirguse näol. atmosfääri kiirguse see osa, mis suundub maa poole aurustumine, äärmisel juhul võrdne sellega
3) maa pikalaineline kiirgus: seda neelavad tugevasti õhus leiduv veeaur ja CO 2. 5) aurumine maapinnalt: koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, aur varjatud soojuse näol, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades ümbritsevat õhku. 6) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine. Tähtsamad nendest protsessidest: turbulentne segunemine, pikalaineline kiirgus, aurumine ja konvektsioon. Pilet nr. 13 Pikalainekiirgus atmosfääris, st. Boltzmanni seadus. Pilvede klassifitseerimine. Pikalaineline kiirgus atmosfääris ehk maa ja atmosfääri kiirgus pikalainelise kiirguse neelajad on veeaur ja süsihappegaas. Veeaur neelab eriti tugevasti kiirgust, mille lainepikkus on 6-8,5 mikromeetrit, kuid peaaegu üldse ei neela kiirgust, mille lainepikkus on 8,5-12 mikromeetrit. Et sellesse spektri intervalli langeb küllalt suur osa maa- ja
annaabi.ee 
