Tööohutusnõuded ettevõttele (0)

Tööandja peab tagama, et töökeskkonna ohutegurid ei ohusta ega kahjusta töötaja tervist ning tööprotsess ei põhjusta töötajale füüsilist või vaimset ülekoormust.
Selleks peab tööandja kindlaks tegema võimalikud ohutegurid ning määrama tegevusi, mis ennetavad või vähendavad nende mõju.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

Töötaja tööasend ja liigutused – töökoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Tooli, töölaua ja töötasandi paigutus peab tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Üldjuhul peab tooli kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad.

Hooned ja tööruumid – hooned ja tööruumid peavad vastama nende kasutamise otstarbele, olema vajaliku struktuuri ja tugevusega . Tööruumid peavad olema küllaldase kõrguse ja pindalaga, et töötajad saaksid ohutult ja tervist kahjustamata oma tööd teha. Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m 3 (õhuruumi arvestamisel võetakse ruumi kõrgusest arvesse kuni 3,5 m). Tööruumi ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad.

Aknad, uksed, põrandad - uste asukoht, arv, mõõtmed ja materjal valitakse nende kasutusotstarbele. Uksed peavad olema kaitstud purunemise eest ja nende liikumine ei tohi töötajat ohustada . Töötamiskohad peavad olema paigutatud nii, et uste avamine ei oleks takistatud. Avatud asendis ei tohi uksed töötajat ohustada. Kui tööruumi aknad on avatavad, peab neid olema võimalik ohutult avada, sulgeda ja reguleerida. Avatud asendis ei tohi aken töötajat ohustada. Kaitseks otsese päikesevalguse ning soojuskiirguse eest peab päikesepoolseid aknaid saama vajadusel katta . Akende puhastamine ei tohi ohustada puhastajat ega teisi töötajaid.

Põrandad ja liikumisteed – põrandad peavad olema kindlalt paigaldatud ega tohi olla libedad või ohtlike kallakutega. Põrandad, kuhu tööprotsessi käigus võib sattuda vedelikku või muud libedust suurendavat ainet, peavad olema piisava karedusega. Liikumistee all mõistetakse jalakäijate, sõidukite või mõlema jaoks ettenähtud teed, mis hõlmab treppe, statsionnarset redelit, läbipääse, väravaid või laadimisestakaade. Põrandad ja liikumisteed peavad olema piisavalt tugevad nendele asetatud raskuste ja ettenähtud liikluse jaoks. Pind ei tohi olla auklik, ebatasane või libe ja liikumisteedel ei tohi olla takistusi. Nad peavad olema puhastatavad. Treppide lahtine pool tuleb varustada piirde või käsipuuga. Käsipuu peab olema vähemalt trepi ühel pool. Ühelt korruselt teisele liikumiseks ei tohi kasutada redelit.

Ventilatsioon – töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist . Ventilatsiooni taseme arvestamisel tuleb arvesse võtta töötajate arvu ruumis, töötajate füüsilist koormus, tööruumi suurust, kasutatavate seadmete arvu ja spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi iseloomu. Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga. Igasugune sade või mustus, mis võib õhu saastamisega seada otsesesse ohtu tervise, tuleb viivitamatult kõrvaldada. Ventilatsiooniseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset. Kasutatav ventilatsioonisüsteem tuleb hoida töökorras ning see ei tohi põhjustada tõmbetuult

Valgustus – töökohad ja -ruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid ning valgustite paiknemine peavad olema töötajatele ohutud. Kohad, kus valguse ootamatu kadumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga.
Nõuetekohaseks saab lugeda valgustust , mis tagab:

• püsivalt ühtlase valgustuse;
  
• küllaldase valgustuse;
  
• ei pimesta otseselt ega kaudselt ( peegeldus );
  
• ei tekita tugevaid varje ;
  
• annab õigesti edasi värvitoone;
  
• on ohutu ja bioloogiliselt täisväärtuslik.
  

Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku valgust. Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse. Puuduliku loomuliku valgustuse korral tuleb kasutada kunstlikku valgustust. Kunstlikuks valgustuseks võib kasutada üld- või kombineeritud valgustust. Ruumides kohtvalgustite kasutamine ilma ruumi üldvalgustuseta on keelatud. Valgustus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks otse ega peegeldunud. Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teisse ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust.

Temperatuur – tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga. Külmal aastaajal peab rakendama meetmeid töökohtade kaitseks klaasitud aknapindadest kiirgava külma eest, soojal aastaajal aga otsese päikesekiirguse eest.

Elektriohutuse nõuded – mitte kasutada rikkis elektriseadet vaid teata sellest oma vahetule juhile. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid. Elektipersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma ettenähtud tähtajal. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on läbinud vastava väljaõppe ja tunnevad hästi kasutatavate tööriistade ohutu kasutamise nõudeid. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed). Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral nullitud ja maandatud (keelatud on sega süsteemide kasutamine). Nulljuhe peab olema teistest juhtmetest erinev (värvuse, ristlõike erinevus). Elektrivõrgu korrasolekut tuleb järjekindlalt ja ettenähtud tähtaegadel kontrollida nii välisvaatlusega kui mõõteriistade abil. Tööpäeva lõpul peab viimane tööruumist lahkuja välja lülitama kõik elektritarbijad.

Olmeruumid – Igale töötajale tuleb tagada koht üleriiete hoidmiseks. Töötajatel peab olema võimalus kasutada sooja ja külmaveega varustatud valamuid. Naistele ja meestele peavad võimalusel olema erladi tualettruumid. Need peavad paiknema töökohtade ning riietusruumide läheduses. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada. Töötajatele tuleb ette näha nõuetekohane puhkeruum. See peab olema piisavalt avara ja varustatud laua ja seljatoega toolid. Võimaluse korral varustatakse puhkeruum külmiku, veekeetmisvahendi ja mikrolaineahjuga. Rasedate ja rinnaga toitvate naiste jaoks on ettenähtud puhkeruumi , seal peab vajaduse korral olema võimalus heita pikali . Puhkeruumis ei tohi suitsetada.

Joogivesi – tööandja peab töötajatele tagama nõuetele vastava kvaliteetse joogivee ja ühekordsed või pestavad jooginõud.

Müra ja vibratsioon – töökeskkonna müratase peab olema selline, et oleks välditud selle kahjulik toime töötajale. Arvestada tuleb impulssmüra ja müra sagedusspektrit ning väliskeskkonnas paikneva müraallika võimalikku mõju. Müratekitavate seadmete paigutamisel tööruumi peab arvestama ruumi akustilisi omadusi, vältida tuleb müra peegeldumist. Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist.  Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust . Töötamiskoha või töövahendi vibratsioon ei tohi töötajale põhjustada füüsilist kahjustust ega organismi funktsionaalseid häireid.

Esmaabivahendid – esmaabivahendid peavad olema kättesaadavad kõigile töötajatele. Esmaabi andmiseks õnnetusjuhtumi või haigestumise korral peab töökohal olema kergesti ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas esmaabikapp(-kapid) koos piisava hulga sidumisvahendite ja muu vajalikuga. Esmaabikapi sisu tuleb kontrollida vähemalt üks kord kuus. Esmaabialase väljaõppe saanud töötajate arv ettevõttes, esmaabikappide hulk ning muude esmaabivahendite nagu esmaabiduši, silmapesuseadise või kanderaami vajadus ja hulk sõltub eelkõige ettevõtte tegevuse laadist, struktuurist, töötajate arvust ja töötingimustest. Töökohas tuleb ette näha ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. Sellele ruumile peab olema võimalik kanderaamiga juurde pääseda. Tootmisruum , kus töötajad kasutavad ohtlikke kemikaale, peab olema varustatud silmapesuseadisega

Välistingimustes töötamine – töö väliskeskkonnas olevatel töötamiskohtadel tuleb korraldada nii, et see ei ohustaks jalakäijate ja sõidukite liiklust . Tuleb rakendada abinõusid, et töötajad oleksid kaitstud libastumise ja kukkumise, võimalike kukkuvate esemete, kahjuliku müra ja kahjulike välismõjude nagu gaasid, aurud, tolm ning  karmide ilmastikutingimuste eest. Väliskeskkonnas paiknevad töötamiskohad ja liikumisteed peavad olema kunstliku valgustusega, kui päevavalgus ei ole piisav.

Tulekustutusvahendid – sõltuvalt ehitiste mõõtmetest ja kasutusotstarbest, seal asuvast sisseseadest, kasutatavate materjalide keemilistest ja füüsikalistest omadustest ning töötajate arvust peavad tööruumid olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega, vajaduse korral automaatsete tulekustutusseadmete ja tulekahjusignalisatsiooniga õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt. Esmased tulekustutusvahendid peavad paiknema nähtavas ja kergesti kättesaadavas kohas. Nende paiknemiskohad peavad olema varustatud asjakohaste tuletõrjemärkidega. Tulekustutusvahendeid tuleb hoida töökorras, regulaarselt hooldada ja kontrollida

Evakuatsioonipääsud ja –teed – ohu korral peab olema võimalik töötajate kiire ja ohutu lahkumine kõikidelt töötamiskohtadelt. Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad vastama neile kehtestatud nõuetele, olema takistuseta ning viima võimalikult otse ohutule alale. Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema varustatud evakuatsioonimärkidega ja piisava valgustugevusega turvavalgustusega.