Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keevitaja töökoht ja sellele esitatavad nõuded (1)

1 HALB
Punktid
Kooli nimi
Tööstustehnoloogia
Oma Nimi
KEEVITAJA TÖÖKOHT JA SELLELE ESITATAVAD NÕUDED
Iseseisev töö
Juhendaja : Juhendaja Nimi
Viljandi 2011
1. Tuletöö kohale esitatavad üldnõuded
(1) Tuletööd tehakse üksnes kohas, kus on arvestatud võimaliku tule- ja plahvatusohuga ning võetud tarvitusele abinõud nimetatud ohtude vältimiseks. Tarvitusele võetud abinõud välistavad tuletöö tegemisel tulekahju ja plahvatuse toimumise.
(2) Tuletööd tehakse võimaluse korral alalises tuletöö kohas. Juhul kui tuletööd ei ole võimalik teha alalises tuletöö kohas, võib tuletöö tegemiseks kasutada ajutist tuletöö kohta.

 2. Alaline tuletöö koht

(1) Alaline tuletöö koht on spetsiaalselt tuletöö tegemiseks projekteeritud või kohandatud koht, mis on piirdega eraldatud ja kaitstud kõrvalisest ruumist, ehitisest või maa-alast selliselt , et tuletöid on võimalik teha ohutult ning tule levik väljapoole alalist tuletöö kohta on takistatud.
(2) Alaline tuletöö koht vastab vähemalt järgmistele tingimustele:
1) tuletöö koha tarindid ja piirded on kas mittepõlevast materjalist või kaitstud süttimise eest;
2) tuletöö koha sisustus ei ole põlevast materjalist;
3) tuletöö kohas ei hoita ega töödelda põlevmaterjali;
4) tuletöö koht on tulekindlalt eraldatud ruumist, kus hoitakse põlevmaterjale või kus toimub tegevus, millega võib kaasneda tule- või plahvatusoht .

3. Tuletöö koha ettevalmistamine

(1) Töödeldav osa või detail viiakse võimalusel alalisse tuletöö kohta või ohutusse kaugusesse igasugusest põlevmaterjalist. Juhul kui seda ei ole võimalik teha, võetakse tuletöö tegemiseks tarvitusele abinõud tulekahju tekkimise vältimiseks.
(2) Tulekahju tekkimise vältimiseks puhastatakse tuletöö koht ja sealt eemaldatakse või kaetakse süttimisekindlalt vähemalt 3 meetri raadiuses põlevmaterjal. Tuletöö kohast lähemal kui 3 meetrit asuv põlevast materjalist tarind ja piire kaetakse süttimisekindlalt või valatakse veega üle.
(3) Kui tuletöö kohast kaugemal kui 3 meetrit asub põlevmaterjal, mis võib lenduvatest sädemetest kergesti süttida, võetakse tarvitusele abinõud vältimaks selle süttimist.
(4) Tuletöö kohas välditakse sädemete või muude kuumade detailiosade sattumist lähedal olevasse ruumi, allpool asuvale korrusele või muusse kohta, kus võib tekkida tulekahju oht.
(5) Tuletöö tegemisel tule- ja plahvatusohtlikus kohas:
1) puhastatakse ruum või ala ja seal paiknevad seadmed põlevmaterjalist ning süttivast tolmust;
2) eemaldatakse põlevvedeliku või tuleohtliku gaasi aur;
3) tuleohtlikust vedelikust või gaasist tuleneva ohu korral kontrollitakse gaasi sisaldust õhus määramaks tule- ja plahvatusohtlikku keskkonda.
(6) Kui tuletöö tegemisel töödeldakse mahutit, milles on hoitud põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi, puhastatakse mahuti enne töötlemist süttimisvõimelistest põlevmaterjali jääkidest.
(7) Kui töödeldav tarind või detail on kaetud süttimisohtliku kattega , eemaldatakse süttimisohtlik kate enne tuletöö tegemist.
(8) Ajutises tuletöö kohas asuvat tulekahju avastamiseks või kustutamiseks mõeldud tuleohutuspaigaldist võib tuletöö tegemise ajaks välja lülitada või kinni katta ainult juhul, kui esineb põhjendatud oht selle mitteotstarbekaks tööle rakendumiseks ning vajadus selle välja lülitamiseks või kinni katmiseks on möödapääsmatu. Tuleohutuspaigaldis viiakse töövalmidusse tagasi esimesel võimalusel pärast tuletöö tegemise lõpetamist.
(9) Tuletööks kasutatav tuleohtlik gaas , vedelik või muu põlevmaterjal paikneb tuletöö kohas või selle vahetus läheduses nii, et see oleks kaitstud kuumade detailiosade, sädemete, lahtise leegi või muude kõrge temperatuuriga süüteallikate eest.
(10) Tuletöö tegemiseks kasutatav hapniku- ja gaasiballoon ning põlevvedeliku paak paigutatakse selliselt, et töötamisel oleks välditud nende kontakt leegi ja sädemetega.
(11) Alalises tuletöö kohas paikneb gaasipõleti gaasiballoonikonteinerist vähemalt 10 meetri ning üksikust hapniku- ja gaasiballoonist vähemalt 5 meetri kaugusel.
(12) Ajutises tuletöö kohas:
1) gaaskeevitustöö tegemiseks kasutatav hapniku- ja gaasiballoon paikneb vähemalt 10 meetri kaugusel töökohast ja lahtise tule allikast;
2) gaasileegiga töötamiseks kasutatav gaasiballoon ning põlevvedelikuga metalli lõikamiseks kasutatav põlevvedelik paikneb vähemalt 5 meetri kaugusel töökohast ja lahtise tule allikast.
(13) Töötamisvaruks olev hapniku- ja gaasiballoon, põlevvedelik või muu põlevmaterjal paikneb ohutul kaugusel küttekehast või muust tuleohuallikast ning vähemalt 10 meetri kaugusel tuletöö kohast ja lahtise tule allikast.
(14) Bituumenikatel paigutatakse põlevmaterjalist puhastatud mittepõlevale alusele ning vähemalt 10 meetri kaugusele ehitisest, metsast ja põlevmaterjali lahtisest hoiukohast.

4. Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded

(1) Tuletöö tegemist võib alustada, kui tuletöö kohas on:
1) nõuetekohaselt eemaldatud või kaetud põlevmaterjal;
2) välistatud tule- ja plahvatusoht;
3) tulekustutusvahendid kooskõlas 3. nimetatud nõuetega;
4) tagatud järelevalve tulekahju tekkimise vältimiseks.
(2) Tuletöö kohas ei tehta tuletööd üheaegselt mõne muu töö või tegevusega , kus kasutatakse põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi ning millega võib kaasneda tulekahju tekkimise või plahvatuse toimumise oht.
(3) Tuletöö tegemisel kantakse ohutut tööriietust, mis on raskestisüttivast materjalist ning millel ei ole õli, rasva, bensiini või muid põlevvedeliku jääke.
(4) Tuletöö tegemiseks kasutatakse töövahendina standardset, töökorras ja ohutut seadet, mille kasutamisel lähtutakse tootja juhistest.
(5) Tuletöö tegemisel ei töödelda mahutit, torustikku või muud eset, mis on:
1) täidetud põlevmaterjali või selle jääkidega;
2) mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all;
3) pingestatud.
(6) Tuletöö tegemisel:
1) on keelatud tuletöö tegemiseks kasutatavate seadmete ning hapniku- ja gaasiballooni soojendamine lahtise leegiga või muul tuleohtlikul viisil;
2) kustutatakse koheselt tekkinud tuleohtlikud sädemed või muud kuumad detailiosad;
3) jälgitakse suitsu, vingu- või põlemisgaaside teket ning vajadusel ventileeritakse tuletöö tegemise koht;
4) jahutatakse suure kuumuse vältimiseks töödeldavat metallist osa või detaili juhul, kui see võib tekitada tulekahju tekkimise ohu soojusjuhtivuse või -kiirguse teel.
Keevitaja töökoht ja sellele esitatavad nõuded #1 Keevitaja töökoht ja sellele esitatavad nõuded #2 Keevitaja töökoht ja sellele esitatavad nõuded #3 Keevitaja töökoht ja sellele esitatavad nõuded #4 Keevitaja töökoht ja sellele esitatavad nõuded #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Verepuuk Õppematerjali autor
Tuletöö kohale esitatavad üldnõuded
(1) Tuletööd tehakse üksnes kohas, kus on arvestatud võimaliku tule- ja plahvatusohuga ning võetud tarvitusele abinõud nimetatud ohtude vältimiseks. Tarvitusele võetud abinõud välistavad tuletöö tegemisel tulekahju ja plahvatuse toimumise.
(2) Tuletööd tehakse võimaluse korral alalises tuletöö kohas. Juhul kui tuletööd ei ole võimalik teha alalises tuletöö kohas, võib tuletöö tegemiseks kasutada ajutist tuletöö kohta.

Sarnased õppematerjalid

TULETÖÖDE TULEOHUTUSNÕUDED
16
doc

TULETÖÖDE TULEOHUTUSNÕUDED

TULETÖÖDE TULEOHUTUSNÕUDED ÜLDSÄTTED Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad alljärgnevad tööd: 1) gaaskeevitus- ja gaasleektöö; 2) elekterkeevitustöö; 3) põlevvedelikuga metalli lõikamine; 4) põlevvedelikuga tehtav jootetöö; 5) ketaslõikuriga metalli lõikamine; 6) bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ning kasutamine; 7) gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine; 8) sepatöö; 9) küttekoldevälise tule tegemine. 3. Tuleohutuse tagamiseks tuleb tuletöödel järgida ka muid tuleohutusnõudeid sätestavaid õigusakte ja tuleohutusjärelevalve ettekirjutusi. ÜLDNÕUDED Objektil tuletöö tegemisel või selle ehitamisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende kehtestatud korras tule

Ehitus
Ehitise tuleohutusnõuded
9
docx

Ehitise tuleohutusnõuded

2) Küttesüsteemi paigaldamisel ja projekteerimisel ei tohi suitsu juhtimiseks kasutada ventilatsioonilõõri. 3) Küttesüsteem peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu. 4) Kasutada võib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi. 5) Küttesüsteemi võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbel ja koormusega ning selles võib põletada üksnes sellele küttesüsteemile ettenähtud kütust. 6) Kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma, peab korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui küttesüsteemi dokumentatsioonis on ette nähtud. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. 8. TULETÖÖ TULEOHUTUSNÕUDED Tuletöö on: 1) gaaskeevitustöö; 2) elekterkeevitustöö; 3) põlevvedelikuga metalli lõikamine; 4) ketaslõikuriga metalli lõikamine;

Maalritööd
Töötervishoiu-TTH-ja tööohutus- TO
11
doc

Töötervishoiu (TTH) ja tööohutus (TO)

I. Töötervishoiu (TTH) ja tööohutuse seadus (TO) Tööandja ennetustegevus Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate ja avaliku teenistuse töötajatel tööle esitavad tööohutuse nõuded, tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused, tervisele ohutu See on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vähendamiseks või töökeskkonna loomisel ja tagamisel, TTH ja TO korraldamise ettevõtte ja riigi tasandil, ärahoidmiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse vastutuse nõuete rikkumise eest. heaolu edendamiseks.

Tööohutus ja tervishoid
Tuleohutus puidutöökojas
30
docx

Tuleohutus puidutöökojas

 Tuletööd  Tuletööde teostamisel puidutöötlemisettevõttes tuleb juhinduda “Tuletööde tuleohutusnõuded” sätetest (vt kirjanduse loetelu nr 2).  Puidutöötlemisettevõttes tuleb tuletöid läbi viia üksnes alalistes ehitusprojektiga ettenähtud tuletööde kohtades.  Erandkorras on lubatud teha tuletöid ajutistes tuletööde kohtades, võttes tarvitusele erilised ettevaatusabinõud.  Nõuded territooriumil ja ruumides liikuvatele sõidukitele puidutöötlemisettevõtte territooriumil tuleb seal kasutatavatele sisepõlemismootoritega sõidukitele (Autod, traktorid, laadurid, tõstukid, kraanad jms) kehtestada kindel parkimise kord. Sõidukite jätmine tootmistsehhidesse ning ladudesse väljaspool ettevõtte tööaega on keelatud.  Elektrilise toitega sõidukeid tuleb parkida väljaspool ettevõtte tööaega spetsiaalsetes

Ametijuhend
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus 16 Noortelaagri näidispõhimäärus 18 Taotlus noortelaagrile tegevusloa väljastamiseks 21 Noortelaagri tervisekaitse- ja noore terviseseisundi nõuded ning arstitõendi vorm 22 Toiduhügieeni üldeeskiri 31 Noortelaagritele esitatavad tuleohutusnõuded 38 Tuleohutuse üldnõuded 40 Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus 56 Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise ja andmise kord 62

Amet
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis
62
doc

Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis

4. Võrgustikutöö ja suhtelmine avalikkusega selgitab avalikkusele oma tööd ja väärtusi; hoiab end kursis noorsootöö osapooltega; osaleb kohtumistes teiste valdkondade spetsialistidega 5. Turvalise keskkonna tagamine tööd korraldab turvalised keskkonnas; ohutusnõuete järgmine; vajadusel korral on läbinud esmaabikoolituse; annab esmaabi vastavalt oma pädevusele; tagab turvalise keskkonna ja reeglite järgmine, s.h noored teadmised: seadusandluse tundmine; tervisekaitsealased nõuded ja tervisekäitumise alused; pääste- ja ohutusnõuded 6. Professionaalne enesearendamine analüüsib juhendamisel oma tööd; tegeleb erialaste täiendustega; analüüsib oma töö ja tegevuste sisus; asjakohaste meetodite kasutamine; hoiab oma vaimset, füüsilist ja emotsionaalset tervist Kutset läbivad kompententsid 1. kasutab oma töös eesti keelt tasemel B2, võõrkeel A2 2. kasutab arvutit 3. juhindub töös noorsootöötaja kutse-eetikale 4. sallivuse näitamine 5

Õigus
Tulekahju korral tegutsemise plaan Toompea lossis
21
doc

Tulekahju korral tegutsemise plaan Toompea lossis

lülitatakse välja. - Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. - Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. - Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest. Elektriohutuse nõuded 8 (20) Elekter on eriti ohtlik seetõttu, et inimene ei taju enne füüsilist kontakti ühegi organiga elektripinge olemasolu. Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutatav nii, et ei tekiks tule-, plahvatus- või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid

Dokumendi- ja arhiivihaldus
Metsatulekahjud
16
docx

Metsatulekahjud

tulekahjudest). Matkajate, seeneliste ja marjuliste tehtud lõketest saab suvel alguse 30% metsapõlengustest. Ka tulega mängimine on umbes 10% tulekahjude põhjuseks. Paljude tulekahjude tekkepõhjused jäävad aga ka teadmata. Metsatulekahjud kuude lõikes Metsatulekahjusid enamasti ei ole novembrist veebruarini, märtsis algavad juba kulupõletamised. Kõige tuleohtlikumad kuud on aprill ja mai, vähemalt kolmandik tulekahjudest langeb sellele perioodile. Ilmad on siis soojad, värske rohi pole veel täiesti tuleohtlikust kulust läbi kasvanud ja inimesed hakkavad enam looduses käima. Mai lõpust juunini kulupõlengute osa väheneb. Juuli lõpust augustis hakkavad metsatulekahjud taas sagenema. Tule süütajaks on nüüd peamiselt marjulised ja seenelised. Nüüd ei ole enam kulupõlenguid, kuid sügisesed põlengud võivad minna üle ladvatuleks ja suur on maatule tekkimise oht. Tuleoht hakkab vähenema septembris.

Metsakaitse




Kommentaarid (1)

vld1 profiilipilt
vld1: Kopeeritud Riigiteatajast. Ei näe lisaväärtust
08:46 18-11-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun