vastutama. Sõnavabadus on positiivne, kuna kõigil on võimalus oma arvamust avaldada. Samas võib sõnadekasutus olla negatiivne ning teha teistele haiget. Näiteks avaldadakse Delfis sageli uudiseid autoõnnetustest ja inimestel on võimalus kommenteerida selliseid artikleid. Päris paljud kommenteerijad on väga õelad ning teevad oma solvangutega asjaosalistele haiget. Demokraatias on igal inimesel võimalus osaleda arutlustes ning otsustamises. Õigus arutlustes ja otsustamises osaleda ei tähenda aga seda, et igaüks , olenemata asjatundlikkusest, teeb suu lahti. Õigus osaleda arutlustes ja otsustamises tähendab ühtlasi kohustust vastutada nende otsuste eest, mida tehakse ja nende tulemuste ning tagajärgede eest, mis võivad kaasneda, kui neid otsuseid rakendama asutakse. Näiteks 2009. aastal toimus üleeestiline mõttetalgute päev, kus tavalised inimesed said välja käia oma ideid ja mõtteid.
Thalesest teatakse liiga vähe, et tema ideid rahuldavalt rekonstrueerida, kuid tema järeltulijad, kellest teatakse palju enam, on suure tõenäosusega saanud mõjutusi just Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz.ee/index.php/Thales http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.htm
Kultuuri mõiste areng Kultuuri määratlusi on tänapäeval üle 400. Ld. K. Cultura- viljelemine Ld. K. Cultus korrastatud , hoolitsetud, viljeledud Etümoloogia- teadus sõnade päritolust ja ajaloost. Marcus Portius Cato (234-149 ekr)- Rooma poliitik ja ajaloolane. De agri culturae- Põllunduskultuurist. Marcus Tullius Cicero (104-43 ekr)- Rooma kõnemees ja filosoof ,elektrik, rooma proosaluule looja, arutlustes. Hilisantiikajal: cultura litterarum- vabade kunstide harrastamine. 7õppeaint antiikkoolis: geomeetria, grammatika , retoorika, dialektika, aritmeeika,astronoomia, muusika. Keskaeg: cultura juris- käitumisreeglite väljatöötamine Cultura lingua- keele täiustamine. Valgustusaeg(18saj.)- kultuur ja tsivilisatsioon(sotsiaalne progress). Naturalistlik: kultuur tuleneb inimese ajaloolisest olemusest. Moralistlik: inimese ajaloo käigus kujunenud moraalsed hoiakud. 19
Karli Peegel EP-13 ÜHISKONNAÕPETUSE ARUTLUS Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. Eesti Vabariigi eesmärk? Eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta ja too näiteid ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 6. Eesti r...
Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Üks eesmärkidest on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade, kindlustada ja arendada riiki, mis on välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril. 3.Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. (peamiselt paragraafid 1-55). Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, probleemidest paragraafi täitmisel ühiskonnas. Lisa oma hinnang! § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Kahjuks see seadus alati ei toimi. Eestis on väga palju metsasi, kuhu on visatud prügi maha ning see näitab et looduskeskkonna säästmisest on asi väga kaugel. Seda probleemi üritatakse lahendada,
Loogika neli põhiseadust Samasuse reegel Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses Mittevasturääkivuse reegel Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi Välistatud kolmanda reegel Tõene on kas väide või väite eitus – kolmandat võimalust ei ole. Küllaldase aluse reegel Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud Definitsiooni reeglid 1. Definitsioon peab olema adekvaatne, st peab hõlmama täpselt kogu mõiste mahu. 2. Definitsioonis ei tohi olla ringi, st mõistet ei saa defineerida sellise mõiste kaudu, mis ise on defineeritud antud mõiste kaudu. 3
Otsuste langetamisel erapooletu suhtumine. Tegelik olukord. Objektiivsus on reaalsuses eksisteeriv tõde. Ei saa vaielda, meil on erinevad objektiivsed suhtumised. On olukordi ja seisundeid, kus inimene ei ole võimeline objektiivselt mõtlema, ega hindama oma olukorda. Ebameeldivate sündmuste puhul järelduste tegemine ja reageerimine. Lähenemine olukorrale ilma emotsioonideta. Objektiivsusega leitakse kaaslastega koos uusi tõdesid ja vaatepunkte arutlustes. Minu objektiivsuse taju, hinded, mida olen saanud, kuidas ise ennast hindasin. hinnangud. Infos ja meedias sõnumi sisu objektiivsus, mida tahetekase tõestada, mida mina näen ja milline on minu hinnang. Samuti kas vanemad annavad mulle ja minu käitumisele objektiivse hinnangu. Õige hinnangu andmiseks on vajalik aru saada hetkeolukorrast, tingimustest, miks asjad just juhtusid nii. Enda , oma võimete ja võimaluste objektiivne hindamine, milline ma olen, milline tahaksin olla
normaali vahel. Valem: =BS cos Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. 2. FARADAY KATSED Faraday hakkas oma katsetusi tegema, siis kui ei leidnud raamatust vastuseid looduse küsimustele. Michael ei armastanud kasutada valemeid ja võrrandeid, aga oma arutlustes oli ta väga täpne ja selgesõnaline. Faraday katsed võib jaga kolme gruppi: · Püsimagneti liikumine juhtme suhtes (liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes). · Vooluga juhtme liikumine teise juhtme suhtes (vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes). · Voolu muutumine juhtmes (voolu muutus juhtmes tekitab vastava
Aristotelese vaateid ühiskonnast Silver Altmäe Taavi Tilk Juba oma eetika-alaseis arutlustes sõpruse üle viitab Aristoteles tõsiasjale, et inimene oma loomult kaldub ühiskondlikule eluviisile, kes tingimata vajab osadust teiste omataolistega. Nii on inimene sõna ostemas mõttes "ühiskondlik olend" kes tingimata vajab selleks, et ise elada õnnelikku elu teisi omataolisi oma kõrvale ja lähedusse Nii nagu üksikinimene oma elus taotleb täiuslikumat ja õnnelikumat elu, nii ka ühiskond oma arenemises peab taotlema
Kui talle pakkuti Inglise Teaduste Akadeemia esimehe kohta, siis Faraday keeldus, ehkki selle ametikohaga oleks kaasnenud aadliseisusesse tõstmine ja muud suured auavaldused. Faraday mõistis, et kõrge teadusametnikuna ei saaks ta enam oma katsetusi jätkata. Taunides anglikaani kiriku välist hiilgust ja kõrgvaimulike silmakirjalikkust, pidas Faraday siiski oma elu peamiseks eetiliseks teenäitajaks Piiblit. Faraday ei armastanud kasutada valemeid ning võrrandeid, kuid oma arutlustes oli ta väga täpne ja selgesõnaline. Faraday tõi füüsikasse õpetuse lähimõjust välja vahendusel. On kõigiti loomulik, et just Faraday kui suur katsetaja ei suutnud tõsiselt võtta õpetust mõju levimisest ilma vahendajata. Juba aastal 1822, kaks aastat pärast elektrivoolu magnetilise toime avastamist Oerstedi ja Ampere'i poolt, tuli Faraday mõttele, et see nähtus peaks esinema ka "tagurpidi". Kui elektrivool tekitab elektrivälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada
11. Sokraatiline meetod - küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. 12. Platon soovitas kasutada ideeõpetust 13. Mateeria - aine, mida on võimalik teaduslikult uurida 14. Küllaldase aluse reegel - Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15. Samasuse reegel - Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 16. Mittevasturääkivuse reegel - Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17. Välistatud kolmanda reegel - Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole 18. Loogikareeglite järgimisega/eiramisega kaasneb 19. Eksistentsialism irratsionaalne sound, mis tekkis pärast I MS-i Saksamaal. Inimene onpaistatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm. 20. Postmodernne filosoofia ründab pidevalt modernismi eeldusi. Postmodernistid keelduvad modernsusaja minakesksusest
..... ......................................................................................................... ......................................................................................................... ......................................................................................................... ............................................................................................................................. .................. III osa 1.Kas järgmistes arutlustes on kõlbluse kuldreeglitest õigesti lähtutud? · Oletame, et minu sünnipäev on 18. aprillil. Kui ma tahan, et teised mulle sel päeval kingitusi teeksid, siis pean neile ka ise samal päeval kingitusi tegema · Kui naine tahab, et mees talle vahel lilli kingiks, siis peab ta ka ise mehele mõnikord lilli kinkima · Kui keegi soovib, et tema soengu kohta tehtaks komplimente, siis peab ta ka ise teiste soengu kohta komplimente tegema
Emil Tode ,,Piiririik" tegelased Peategelaneametilt tõlkija Mees või naine? Kohati melanhoolne, kuid samas julm isiksus. Angelo justkui kaitseingel, kellele olid kõik kirjad mõeldud, kuid kes ei pruukinud eksisteerida. Franz osades arutlustes peetud Euroopa võrdkujuks. Tekstis käis läbi, et oli Strasbourgi ülikooli professor Suhted Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhtest, mis oli justkui armastamisevihkamise suhe Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abiga, valades selle kõik tema joogi sisse Minategelane vs Angelo usalduslik suhe, sest Angelo oli ainus, kellele minategelane kogu oma loo ära rääkis Peategelane ja ühiskond Sallimatus vihkas armastajaid ümberringi, kõike head
Liberaalne demokraatia tähendas meile võimalust omada erinevaid arvamusi ja väljavaateid. Iga erakonna eesmärk on võimule saada, et oma poliitikat realiseerida. Samas on iga võimul oleva erakonna eesmärk oma võimu kindlustada, et võimalikult kaua võimul püsida. Niisamuti nagu iga teine erakond kindlustavad ka liberaalid võimul olles enda seljatagust. Seda võib näha nii haridussüsteemis, meedias, avalikes arutlustes kui ka karistusvõimu omavates riigiasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Ent kahjuks nagu iga teise võimukorra puhul, võitlevad ka liberaalid teisitimõtlejate vastu. Dissidente mõistetakse ühiskonnas hukka, vallandatakse töölt või pannakse koguni vangi. Situatsiooni põhjenduseks tuuakse tihtipeale vajadust edendada inimõigusi ning võidelda ühiskonnas vaenuõhutamise ja diskrimineerimise vastu. Kõige selle tulem on teisitimõtlejate vabaduse piiramine.
(15. veebruar 1748 6. juuni 1832) Valitsemine on nagu arstiteaduski, seisneb valikute tegemises mitme halva vahel. Iga seadus on halb, sest iga seadus piirab vabadust. ("Principles of Morals and Legislation", 1789) Jeremy Bentham oli oli inglise õigusteadlane, sotsioloog, filosoof, majandusteadlane ja ühiskondlik tegelane, kes kasutas terminit kasulikkus, kui kõikjal toimivat põhimõtet. Bentham ise väidab, et ta jätkab oma arutlustes joont, mille alguses on vanakreeka filosoof Epikuros. Bentham sündis Londonis jõukas perekonnas ning tema vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid poja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut. Väike Jeremy alustas ladina keele õpinguid juba kolme aastaselt. 1760. aastal läks ta õppima Oxfordi ja sai seal 1763. aastal bakalaureusee ning 1766.aastal magistrikraadi õigusteaduses. Jeremy Benthamit peetakse utilitarismi rajajaks
Sokratese jaoks oli väga tähtis isenda tundmine ja tunnetamine. "Kes ennast tunneb, see tunneb ka seda mis on tema jaoks kasulik ning annab enesele selgesti aru, mida ta suudab ja mida mitte". Inimene otsib oma sisemaailma kui kõrgeimat väärtust, niisiis tähendab see hoolt oma hinge eest, oma sihi eest. Sokrates, pidades voorusi teadmisaladeks, eitas hinge mõistusetu osa olemas-olu, ühtlasi aga ka kirge ja iseloomu. Oma arutlustes voorustest kui teadmistest võttis Sokrates lätealuseks ja põhieelduseks mõistuse kui põhitunnuse, mis eristab inimest loomast ning üldse kõigist elusolendeist. Sokratese sõnade järgi ei "ei püüdle keegi vabatahtlikult kurja poole või selle poole, mida keegi kurjaks peab", sest "pole inimese loomuses vabatahtlikkult soovida hea asemel seda, mida ta halvaks peab. Inimese mõistuses on , et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud ning ei leidu inimest, kes enesele õnnetust sooviks
sisepõlemismootorit. Võib näida ülemäärane, et raisatakse nii palju aega ja raha, et arendada ökonoomsemaid autosid alternatiiviks bensiiniga töötavatele sõidukitele, eriti kui üleüldine populatsioon näib olevat perfektselt õnnelik olemasoleva iseliikuva auto tehnoloogiaga, aga hübriidautod pakuvad teist suurt eelist; kõvasti madalamat väljavoolu. Kui väljavool või väljalaske toru väljavool on mainitud auto arutlustes, siis tingimused eelistavad bensiini põlengus tekkinud gaase, mis saastavad atmosfääri. Need gaasid on Carbon Dioksiid, Carbo Monoksiid, Nitro Oksiid ja Hüdrocarbon. Need gaasid, harilikult eelistatud kasvuhoone gaasidena on tegelikult suureks mureks, sest nende efekt maa kliimale, püüdes kuumust atmosfääri, mis muidu põrkuksid tagasi kosmosesse. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid
Holmboe oli kindel,et Abelist saab kuulus matemaatik ning ta püüdis leida vahendeid Abeli pere toetuseks. Abeli esimene auahne üritus oli katse lahendada üldist viienda astme võrrandit.Kõik tema eelkäijad algebra alal olid näinud selle kallal asjatult vaeva.Ta oli väga rõõmus kui arvas,et ta on leidnud lahenduse.Ei tema matemaatka õpetaja ega ülikooli matemaatikaprofessor ei leidnud Abeli arvutustes vigu ega tema arutlustes ebatäpsusi.Kuna teadustöö avaldamine polnud Oslos võimalik,soovitati saata oma tööd Taani matemaatikule Ferdinand Degenile palvega soovitada see avaldada Taani Teaduste Akadeemia väljaannetes.Degen oli hea matemaatik ning ka tema ei leidnud Niels Henriku töös vigu. Hiljem hakkas Abel lahendama viienda astme võrrandeid,siis algaski Abeli tõsine huvi matemaatika vastu.Ikka uuesti tuli ta selle küsimuse juurde tagasi kuni jõudis lõpuks
kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. 3. Proovi leida vastuolusid ja kritiseerida Põhiseaduse paragraafidest 1-55 (I ja II peatükk) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. Lisaks oma hinnang. § 23. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Vahepeal tundub ikka, et süüdi mõistmise otsus tehakse olenevalt tujust.
Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ülikool valis endale juhi ehk rektori praktiliste asjade korraldamiseks. Õppejõud määrasid aga dekaani. Seitsme vaba kunstiga sai alguse ülikooli stuudium. Alamastmeks olid kolm esimest: grammatika, retoorika ja dialektika. Ülemastmeks neli järgmist: aritmeerika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Dispuutidel õpiti omandatud materjali kasutama arutlustes ja vaidlustes. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis oli eelaste. Kõrgem aste õpingutes oli kas usuteaduskond, õigusteaduskond või arstiteaduskond. Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele autoriteetidele (piibel jne). Nende seisukohti püüti tõlgendada loogika abil ja erinevaid vaateid ühitada. Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet.
Jeremy Bentham Virve Kass Jeremy Bentham, keda võib pidada utilitarismi isaks, sündis Londonis 15. veebruaril 1748.aastal. Ta vanemad olid jõukad ja pidasid oma võsu imelapseks, mistõttu hakati talle juba 3-aastaselt õpetama ladina keelt. Arvatavasti õpingute käigus tutvus ta ka filosoofiaga ja see on võimaldanud tal oma töödes viidata varasematele filosoofidele. Näiteks Bentham rõhutab, et jätkab oma arutlustes joont, mida alustas vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 eKr). Kaheteistaastaselt saatis Benthami isa ta Oxfordi, kus viimane 1760.-66. aastal õppis õigusteadust, omandades magistrikraadi. Ta pettus Inglise keerukas õigussüsteemis juba õpingute käigus ja ei töötanudki kunagi juristina. Selle asemel hakkas Bentham kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima. Seega Benthami juuraõpingud viisid ta arusaamale, et praegune ühiskond toimib valedel põhimõtetel ja
L. võis olla mängur erineval ajalisel perioodil; 2) loogikas aktsepteeritavad vasturääkivuse kriteeriumid, mille piires arutlus tuleb veel kehtivaks tunnistada; näiteks, väited: A. K. on andekas ja A. K. ei ole andekas võivad üheaegselt olla kehtivad, kuna ühel juhul on mõeldud kirjanduslikku tegevust ja teisel juhul muusikalisi võimeid; 3) vajadus eristada ilmsed ja varjatud vasturääkivused arutlustes; näiteks, Tartu vanglat iseloomustab vabaduse puudumine vangidel, sisaldab varjatud vasturääkivust; või teine näide: demokraatia tähendab seda, et kõigil on õigus öelda, mida ta tahab, ja seda, et kellelgi ei ole kohustust kuulata, mida keegi kõneleb, milles vasturääkivus esineb õiguse ja kohustuse tõlgendamisel; ilmset vasturääkivust on kerge ära tunda sellest, et
asjadeks. Thalesest teatakse liiga vähe, et tema ideid rahuldavalt rekonstrueerida, kuid tema järeltulijad, kellest teatakse palju enam, on suure tõenäosusega saanud mõjutusi just Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Egiptuses Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Proklos: "Nagu foiniiklastel
ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseaduse I ja II peatükki (paragraafid 1-55) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Seda paragraafi paljud ei jälgi on inimesi keda ei huvita üldse needseadused,et on iseenda peremees ja teeb mis tahab.Lahenduseks:kinni võtta kui rikkutakse seadusi. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning
3) „Rakenda“ (rakendamine) 4) „Analüüsi“ (analüüs) 5) „Hinda“ (hindamine) 6) „Loo“ (süntees) Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed? 1) Sisu ja sisuga seoses tehtud sooritust. 2. loeng. Õpilaste vaimsed võimed, isikuomadused ja koolipraktika. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Sneydermani ja Rothami, 1987 uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 1) Toetudes arutlustes abstraktsioonidele (üldistustele) 2) Lahendada probleeme 3) Õppida oma kogemusest Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? 1) Binet’i Milliseid komponente eristab C.Spearmani intellekti mudel? 1) G-faktor 2) S-faktor Millistest komponentidest koosneb intellekt L.Thurstoni mudeli järgi? 1) Kajastab baasvõimeid Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? 1) Raveni test
ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus
headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi 3 seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutäitjad ja tootjad. Ateena demokraatiat, kus kõik kodanikud riigijuhtimisest osa võtsid, pidas Platon halvaks riigikorraks. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Platoni õpetus ideaalsest riigist tekkis tänu Ateena mittesobilikule valitsemisele. Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid
ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogiline jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Ans e l mi ontol oogi l i ne juma l a tões tus
Efektiks on mõistuse arendamine. 12.Millist pedagoogikat soovitas Platon rakendada ja ka soovitus on asjalik? Lõbusa mängu kujul 13.Mis on mateeria? Kõik see (aine), mida me suudame näha, kuulda ja tunda 14.Mida ütleb küllaldase aluse reegel? Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15.Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel? Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17.Mida ütleb samasuse reegel? Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 18.Mis kaasneb loogikareeglite järgmisega/nende eiramisega? Loogikareeglite järgimisega kaasneb arusaam, eiramisega kaasneb mitte arusaam. 19.Mis on eksistentsialism, milline on eksistentsialisti maailmavaade ja millised tegurid on kujundanud? Eksistentsialism on 19. sajandi maailmavaade, et juhus on paisanud meid maailma, kus on kannatused
" (A.Camus ,,Mässa inimene" lk. 27) Edasi toob Camus väja lausekatked, mis kuuluvad mässaja ,,ei" juurde ,,köik see on kestnud liiga kaua", ,,siiani jah, ent edasi ei", te lähete liiale" või siis ,,sellest piirist ei tohi te üle astuda" Nagu Camus selgitab, toimuvad samal ajal nii eitus kui jaatus ning sellest punktist saab alguse mäss. Vastupanu sünnib väärtustest, mis nõuavad tunnustust oma olemasolule. Mõrv on selle tahte äärmuslik abivahend. Oma arutlustes toob Camus võrdluseks kõrvale Scheleri ,,vihavima". Ühel juhul võib rääkida vastuhakust kui edasiviivast jõust, teisel juhul aga kättemaksust ning kadedusest. Neil kahel asjal tueks vahet teha. Olen nõus, et mäss õigluse nimel ning kättemaks kadeduse pärast on olemuselt erinevad. Nagu Camus kirjutab, kadedust tuntakse selle üle, mida ei omata, samas kui mässaja kaitseb seda, mis temas on. Võib ehk järeldada, et vägivaldne võim tekib vihast ja kadedusest
(Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamuste kõrval, käesolevas referaadis käsitletakse Piaget, Gibsoni tajuteooriaid. Samuti Butterworth-Harris'i õpikus olevaid materjaale, mis on antud referaadi jaoks peaallikas. 1. EELARVAMUSED Varase nägemistaju olemuse üle on olnud vaieldused juba ammust ajast. Pikka aega püsis filosoofiline arusaam, mis ilmnes nii prantsuse filoosofi Jean Jeaques Rousseau kui ka 18. sajandi inglise filosoofi piiskop Berkley arutlustes, et visuaalsed aistingud ei saa anda teavet reaalsuse kohta, välja arvatud juhul, kui nad on seotud inimeste enda liikumise ja puuteaistingutega. Paradoks seisneb selles, et kuigi silma võrkkest on kahemõõtmeline ekraan, kuhu visuaalsed kujutised projitseeruvad, ning sellel puudub kolmas mõõde, tajume me ometi maailma kolmedimensioonilise ja ruumilisena. Filosoofid on selle vastuolu üle kaua pead murdnud ning jõudnud järeldusele, et
põhjendamisest keeldimise põhjuseks. Haldusakti põhjendamise kolm eesmärki nõuavad lisaks, et haldusorgan ei peaks põhjenduses piirduma mitte üksnes faktilise ning õiguslike asjaoludega, mis tingisid otsuse langetamise. Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas Menetlusosaliste õigused haldusmenetluses on korduvalt eri kohtulahendites pälvinud ka Riigikohtu tähelepanu. Oma arutlustes on kohus sealjuures jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis siinses kontekstis pakuvad kindlasti tänuväärset abimaterjali haldusmenetluse osaliste subjektiivsete õiguste mahu avamisel Eesti kehtivas õiguses. Riigikohtu lahendeid analüüsides selgub, et kõige enam on kohtul tulnud tegeleda haldusakti põhjendamisest (täpsemalt küll haldusakti põhjendamata jätmisest) tingitud õigusvaidlustega.
11.2009 Keskendumine tunnetele Tunnetele keskendumine on katse kasutada publiku tundeid (nt kaastunnet, auahnust, väärikust) oma huvides. Võhikluse ärakasutamine Oponendi või publiku teadmatust püütakse ära kasutada, kui viidatakse olematutele teooriatele või kasutatakse võõrsõnu. Vabalt võib aga juhtuda, et väitleja ei saa isegi aru, millest räägib. Võhikluse ärakasutamist esineb näiteks pseudoteaduslikes arutlustes. Autoriteedi arvamusele viitamine Autoriteedi arvamusele viitamise (ld argmentum ipse dixit 'tema ise on öelnud argument') puhul püütakse oma seisukoht teha publikule veenvamaks, tuginedes autoriteedi arvamusele. 11 3.11.2009 Jõu argument Jõu argumenti ehk ad baculum (ld baculum 'kepp') argumenti kasutatakse, kui hirmutatakse
seisundit.Tähendab eraldatud ühiskonda. Moraal on heas mõttes nakastanud suurt ühiskonna osa.Millised on siis väärtused, kui ühiskonna suurema osa positsiooni väärtusetu seade, inimeste vähemus, kes on tavapärase moraali vastu?Kordamas moraali enamuse kohaselt muidugi mitte.Vähemuse seisukohast aga?Mulle tundub, et teoreetiliselt võib nimetada nende süsteemi omamoodi moraaliks; neile võib enamuse moraal olla ka amoraal.Oma arutlustes siirdun ma siiski sellest, et inimesed,kes liiguvad enamuse moraalsete seaduste vastu, on amoraalsed ja moodustavad üht suurt reaktsooni väge. Kuidas saab seostada, rakendada ja lisada minu arutluses olemasolevaid mõisteteid ,,härrad" , ,,orjad?"Kes siis on need moraalsed inimesed?Tõenäoliselt on nad oma moraali orjad.Kas sobib sellesse maali värvus, mis kannab sõna ,,ori."Mina arvan, et mitte.Orjuse olek on masenduslik,summutatud ja võimetu.Kas moraalsed inimesed ongi sellised? Ei
õpetlikkust. Draamas- 3ühtsuse põhimõte. Luules- hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. RENE DESCARTES- (1596-1650) prantslane. Ta sõnastas kõige paremini probleemid, mis uut moodi mõtlemisel esile kerkisid. ,,Arutlusega meetodist". See teos väljendas kogu 17 saj . Mõtte arengut, püüdes mõista iseenda loomust ja määras ära selle tee. D. Ei pidanud teadmiste allikaks mitte kogemusi, vaid kaasasündinud ideid, st. Teadmisi mis jumal oli kaasa andnud. D. Kasutas oma arutlustes metafoore. Hindas mõistust väga kõrgelt. Tema lause : MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN!" GONGORA-(1561-1627) hispaania Barokkluuletaja. Poeet, keda oli kasvatatud antiikteadust tundmise vaimus. Ta oli ka meister kirjutama rahvalikke romansse ja laule. Tema luule oli keerukas eelkõige tema vaimuteravuse ja vaimukuse tõttu. Just seepärast on enamik Garciani poeetikauurimuse ,,Loomingu vaimuteravuse ja kunst" näiteid võetud just Gongora luulest. Tema
Kui talle pakkuti Inglise Teaduste Akadeemia esimehe kohta, siis Faraday keeldus, ehkki selle ametikohaga oleks kaasnenud aadliseisusesse tõstmine ja muud suured auavaldused. Faraday mõistis, et kõrge teadusametnikuna ei saaks ta enam oma katsetusi jätkata. Taunides anglikaani kiriku välist hiilgust ja kõrgvaimulike silmakirjalikkust, pidas Faraday siiski oma elu peamiseks eetiliseks teenäitajaks Piiblit. Faraday ei armastanud kasutada valemeid ning võrrandeid, kuid oma arutlustes oli ta väga täpne ja selgesõnaline. Faraday tõi füüsikasse õpetuse lähimõjust välja vahendusel. On kõigiti loomulik, et just Faraday kui suur katsetaja ei suutnud tõsiselt võtta õpetust mõju levimisest ilma vahendajata. Juba aastal 1822, kaks aastat pärast elektrivoolu magnetilise toime avastamist Oerstedi ja Ampere'i poolt, tuli Faraday mõttele, et see nähtus peaks esinema ka "tagurpidi". Kui elektrivool tekitab elektrivälja, kas siis ei võiks
Samasuse reeglit on rikutud ka siis, kui kaks erinevat fraasi on loetud samatähenduslikuks, kuigi nad seda pole. Samuti on samasuse reeglit rikutud, kui kõneleja mõtleb oma sõnadega üht asja, kuulajad aga teist asja. See võib viia vääritimõistmisele või muuta suhtlemise üldse võimatuks. Kindlasti on samasuse reegel väga oluline juuras, seadusloomes ja seaduste rakendamisel. Vastuoluseadus Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi, see tähendab, et ei tohi iseendale vastu rääkida. Mõnikord ei olegi seda nii lihtne märgata. Vastuoluseadus ütleb, et kõik vastuolulised laused on väärad. Vastuoluline lause ehk vastuolu jaatab ja eitab üht ja sama asja korraga. Kõige lihtsam vastuolu on eksplitsiitne ehk ilmutatud vastuolu. Viimane on säärase kujuga lause, mille lausekujust endast on kohe näha, et tegemist on vastuoluga. Ilmutatud
Näib tavamõtlemisele vägagi vastuvõetav.Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrab kogemuse.Vaatlused annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed.Idee on see, millega mõistus tegeleb. Ümbritseva jälgimine ja seejärel selle analüüs eeldab Locke'i filosoofias seda, et eksisteerib vaimu ja mateeria dualism (ühine joon Descartes'i filosoofiaga).Teadmise liigid:Aistingutel põhinev teadmine (teadmine, mille vahendavad meile meie meeled; enamjaolt peab ta oma arutlustes silmas just seda teadmise liiki) Intuitiivne teadmine (teadmine, milles saab olla täiesti kindel). Võib olla iseenda olemasolu või välise objekti idee mõistuses.Demonstratiivne teadmine (tõestusel põhinev teadmine). Selleks võib olla nt jumala olemasolu, kuna eimiski ei või luua midagi tõeliselt olevat, seega miski pidi tekkima aegade alguses millestkiRääkides inuitiivsest ja demonstratiivsest teadmisest, libiseb Locke üsna selgelt ratsionalismi suunas. George Berkeley Iiri filos
Meeskonnaliikmete kaasamine Liige - aitab seada sihte, eesmärke töötab välja meetodid tulemuste mõõtmiseks, visandab tegevused, mis on vajalikud sihtide saavutamiseks, teeb kindlaks missugust abi on vaja kolleegidelt, kannab ette tulemustest kui töö on tehtud. Liider - hoolitseb sihtide saavutatavuse eest, aitab kehtestada tasakaalu meetodite keerukuse ja tulemuse väärtuse vahel, osaleb plaanide alternatiivide arutlustes, aitab saada koostööd ja toetust, jälgib töö edenemist. Meeskonnatöö puudused: 1)Logelemise efekt - töö tõhususe vähenemine 2)Ringelmanni efekt - energiakulu meeskonnasisestele suhetele 20. Töötajate hindamine Töötajate hindamine võimaldab juhtidel anda töötajatele tagasisidet nende töö kohta ja seada tuleviku eesmärke. Personali hindamise alaliigid on: 1. kandidaatide hindamine personali valikul 2. inimeste töösoorituste hindamine 3
kogu teose vältel pannud vahelduma kõikvõimalikke värsivorme, rahvalaululistest ballaadinelikutest riimitud lühikese vabavärsini ja klassikalise heksameetrini. Ka sellel on oluline koht teose „mitmehäälsuses“. Arusaadavalt on seesugune luuleteos teistesse keeltesse raskesti tõlgitav. „Faust“ I osa. 1. Sõnasta 3 erinevat lähenemist kunstile, lähtudes „Eelmängust teatris“. (Kinnita ka tsitaatidega) Direktori, luuletaja ja komejandi vestluses ning mitmesugustes arutlustes selle üle, mida laval tuleks näidata, ei ole lepitamatuid vastuolusid. Kõik kolm nagu täiendaksid üksteist. Direktor on arvamusel, et kunst ei mängi olulist rolli. Kunst on kõigest sõna. „… ei kunsti pärast teatrisse teele asuta.“ Publikut tuleks rabada ja nende kõigi ootustele vastata. Seda kõike saab teha ainult laia sündmustikuga, sügavusele aga puudub mõte. Sügavus ei paelu kedagi. „Te püüdke inimesi rabada, sest rahuldada neid on raske“.
Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja. Oma "Politeia "arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga
induktiivne argumentatsioon ei garanteeri tõest järeldust. Mitte ükski demonstratiivne argumentatsioon ei saa tugineda ainult faktidel! Teiseks, sageli on raske eristada fakti selle interpretatsioonist, inimesed võivad olla tunnistajaks ühele ja samale sündmusele, kuidas nad tõdevad erinevate faktide asetleidmist. Demonstratiivne argumentatsioon ei saa tugineda ainult faktidel. Illusioon, et faktidest võib midagi vahetult tuleneda, tekib sellest, et inimesed tuginevad arutlustes teatud eeldustele, mida nad ei sõnasta ning mis tunduvad neile olevat enesestmõistetavad.16 Nimetatud asjaolusid arvesse võttes saab millegi tõestamisest rääkida vaid matemaatikas ja loogikas. Seal tuginetakse aksioomidele ja varem tõestatud teoreemidele ning kasutatakse täpselt määratletud mõisteid. Neid aksioome ja teoreeme vaidlustatakse harva võib-olla on asi selles, et nad puudutavad väga harva kellegi isiklikke huve. 14. Meos 1996, 100 15. Meos 1996, 102 16
kaugeltki sama innukusega tema järglaste ajal, kes üha enam kalduvad eklektitsismi. Eklektitsismi ülekaal hajutab skepsise Akadeemiast õige pea. 3.3 Noorem skepsis Noorem skepsis leiab aset Aleksandrias. Selle silmapaistvaks viljelejaks osutus Ainesidemos, kes tegutses filosoofia õpetajana ning vastava kooli juhina tõenäoliselt aastatuhande vahetuse paiku. Mõningate uurijate oletusel ka viimase eelkristliku sajandi lõpul. Ainesidemos toetub oma filosoofilises arutlustes skepsise loojale Pyrrhonile. Ainesidemose peamine huvi näib koondunud olevat tõe tunnetamatuse üksikasjalisema uurimise ümber. Selle tulemused on ta kokku võtnud kümnesse punkti, mis peavad veenma lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses esemete suhtes. Need kümme punkti on: elusolendite üldine erinevus, inimeste endi erinevus, meeleorganite erinevus, erinev ruumiline vahekord objektiga, vahelasuvate asjade
suudab õigemini, on sunnitud «Protsessi» tõsise näoga lugema. See on toosama «kafkalik», teravalt väljajoonistunud, paranoiline, kahtlustustest ja takistustest umbne atmosfäär, mis sellest hoolimata igalt pool hulgaliselt petlikke võimalusi välja pakub (meenutagem «Protsessi» naistegelasi, Tintorellot või advokaati, keda kõiki Josef K. «süütus» huvitavat näib). Stseenide sisu edasiandmisel on Kafka stiil maalähedane ja realistlik, kuid arutlustes kohtu olemuse ning seal aset leidva üle vallandub peadpööritav, hullumeelne detailipeenus ja täp- sus, kalduvus spekulatiivsete loogiliste süsteemide rajamisse ja pedantismi. Kui esimeses oma kalduvuses loogilistele spekulatsioonidele sarnaneb Kafka vahest kõige rohkem sümbolistide suurele ees- kujule Edgar Allan Poe'le, siis teda kummitavast pedantismist vaba- neb Kafka siin vaid stseenide ja sündmustiku seosetu, absurdse,
käsitletavast teemast ja eesmärgi püstitusest. 7 Teoreetilist uurimustööd koostades tuleb kasutada paljude autorite erinevaid või isegi vastakaid seisukohti, mida tuleb kõrvutada, võrrelda ja analüüsida. Refereeringud ja tsitaadid on omal kohal, kuid ainult neile uurimistöös toetuda ei saa. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil. Arutlustes peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta. Teoreetilise töö puhul sõltub töö liigendamine töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda alapeatükkide ja äärmisel juhul alapunktidega. Teksti põhjendamatult suur liigendus ja sellest tingitud liiga lühikesed alapeatükid ja -punktid mõjuvad halvasti tööle kui tervikule, liiga vähene liigendus seevastu muudab töö raskesti loetavaks ja süsteemituks.
ülesmärkimiseks tähistatakse subjekti suure tähega S ja predikaati - suure tähega P. Otsustuse vormid: nimetus: üldkuju: nimi: terminid: 1. üldjaatav Kõik S on P A S a P 2. üldeitav Ükski S ei ole P E S e P 3. osajaatav Mõni S on P I S i P 4. osaeitav Mõni S ei ole P O S o P Teatud arutlustes, näiteks järeldusõpetuses, on otstarbekas käsitleda otsustusi neile omistatud nimega:A, E, I,O. Aristoteles on need nimed tuletanud sõnadest afirmo (ld.k. jaatama, kinnitama) ja nego (ld.k. eitama, lammutama), kasutades nendest vastavalt kahte esimest täishäälikut. Terminitena on otsustust oluline avada juhul, kui on vajadus võrrelda erinevaid otsustusi omavahel, ühtlasi nende terminite mahulistest iseärasustest tulenevaid vastasolekuid. Seesugused
Muidugi leidis ta tähendusrikkaid erinevusi, mis kõik viitasid mustade alaväärtuslikkusele. Eriti oluline oli, et Bean sai oma arvamusi arvude abil tõestada. (Gould, 2001). Eriti uhke oli Bean enda kogutud andmete üle mõhnkeha kohta, mis on parem ja vasakut ajupoolkera ühendavaid kudesid sisaldav ajukoetis. Lähtudes kraniomeetria algtõest, et kõrgemaid vaimseid funktsioone täidab aju eespoolne osa ja meelelis-motoorsed võimed asuvad aju tagumises pooles, jõudis Bean oma arutlustes järeldusele, et rasse võib järjestada mõhnkeha vastavate osade suhtelise suuruse järgi. Arst mõõtis nii mõhnkeha eesmist osa kui ka tagumist ja saavutas tulemuse, et mustanahaliste ja valgete ajud on väga erinevad. Valgetel on suhteliselt suur mõhnkehapõlv, seega rohkem ajusid eespool osas, kus asub intelligentsus. Mustadel on aga mõhnkehapõlv väiksem, järelikult iseloomustab mustasid tõepoolest puudulik intelligentsus. (Gould, 2001).
detsembrist on Eesti ametlikult OECD liige, ajal kui organisatsioon tähistab oma 50. aastapäeva. 5 Võimalus saada tunnustatud ja sõltumatute OECD ekspertide koostatud analüüse Eesti majanduselu eri valdkondade kohta oli üks põhjus, miks Eesti otsustas taotleda OECD-ga liitumist. OECD liitumiskutse tunnustas Eesti arengu uuendusmeelsust. Samuti saab Eesti OECD liikmena võrdväärse partnerina arutlustes osaleda ja oma kogemusi jagada ning senisest enam teiste kogemustest õppida Eesti prioriteedid OECD`s Eesti majandusele objektiivse hinnangu kindlustamine Eesti majanduspoliitiliste põhimõtete tutvustamine. Teiste riikide parimate praktikate ja analüüside tundmaõppimine ning Eesti jaoks sobivate praktikate leidmine. Eesti hindamine vastastikuse eksperthinnangu põhimõttel ning teiste riikide hindajaks olemine. Õigusloome kvaliteedi tõstmine.
Niisiis järgides Protagorase lauses formuleeritud tingimust võib formuleerida teise, õigustatult tõesusele pretendeeriva lause: iga asja kohta käivast kahest vastandlikust väitest saab vaid üks tõene olla. See teine lause aga, mis on esimesest tuletatud seal formuleeritud põhimõtte alusel, tühistab esimese. Selline positsioon muudab igasuguse tõestamise ja väitmise mõttetuks. Teine tähendus – argumenteerima – võimaldab mõttekamat interpretatsiooni. Teoreetilistes arutlustes tuleb tõesti sagedasti ette seda, et kaks vastandlikku positsiooni on põhjendatud argumentidega, mis paistavad olevat võrdse tugevusega. Sel juhul on vahetult kõne all mitte kahe vastandliku väite tõesus, vaid argumentide tugevus, valiidsus. Esmapilgul võib küll paista, et väidete puhul, mis võivad omada tõeväärtust, oleks argumentatsioon üldse mõttetu, kui poleks lõpuks ikkagi võimalik otsustada, kumb vastandlikest väidetest siis tegelikult tõeseks osutub
isikupärasemaid teadmisi uute teadmistega. Eelkõige rõhutatakse õpilaste sisemist aktiivsust ja enesealgatust. Õpetamisel kasutatakse diskussioone, uurimuslikku ja avastuslikku õppetegevust, referaatide kirjutamist jms (Krull, 2001). Selline õppetöö korraldus aitab kaasa paindlike ja elulähedaste teadmiste kujunemisele. Selliseid teadmisi on kerge kasutada võõrastes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlustes ja ka edaspidisel õppimisel. Miinuseks konstruktivistlikest ideedest lähtuval õppetöö korraldusel on omandatud teadmiste kitsapiirilisus ja lünklikus, samas võivad üksikute probleemide osas olla teadmised väga põhjalikud (Krull, 2001). Näiteks referaatide kirjutamisel tekivad meil väga põhjalikud teadmised ühest kindlast teemast, kuid teised teemad jäävad meile palju arusaamatumaks ja me peame nende õppimisel palju rohkem vaeva nägema
annaabi.ee 
