Kultuuri mõiste areng, 10klass (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

pdf

Kultuuri uurimise alused, kordamisküsimused, Ott Karulin

HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. ​Keel ja Kirjandus, l​ k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k ​cultura ​individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses,

Kultuuri teooria

13

docx

RETOORIKA AJALOOST

1 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 I. RETOORIKA AJALUGU........................................4 Antiik Kreeka.......................................................4 Vana-Rooma........................................................5 Retoorika kesajal...................................................6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther..................7 Eestikeelse kõnekunsti areng.....................................8 II. TEGELASED...................................................9 1. Sokrates..........................................................9 2. Platon............................................................9 3. Aristoteles.......................................................9 4. Demosthenese..................................................10 5. Cicero...........................................................10 7. Quintilianus......................

Ajalugu

24

doc

Retoorika ajalugu

.............................................................................7 1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther.........................................................................8 1.5 Vastureformatsioon................................................................................................................8 1.6 Valgustusajastu ja Suur Prantsuse revolutsioon.....................................................................9 1.7 Eestikeelse kõnekunsti areng.................................................................................................9 1.8 Retoorika areng 20. sajandil................................................................................................10 Kokkuvõte.....................................................................................................................................11 Kirjandus..............................................................................................................

Retoorika

11

doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Vastus; Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre(bukoolika, eepika; 16. saj. draama) · Avastused, teaduste areng, · Käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, · Tõlked, antiigiainelised teosed, · Arhitektuuris sambad ja kuplid, · Müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, · Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597R. draama: Draama taasavastamine 15.-16. saj · Püsivate teatrite ehitamine, · Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus), ka luuleteoreetilised käsitlused(Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist")Vähem tähtsad Terentius, Euripides,

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

22

odt

Kultuuriajalugu

Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste,

Kultuuriajalugu

12

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšlikud elemendid. „Taaslähenemine elule“ püütakse kahandada lõhet „kõrge“ ja „madala“ kultuuri vahel. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mänglisuse, „kerguse“, sihiliku fragmentaalsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki pole. Modernism lükkas kõrvale kõik väljundid mistahes kunstiliiis, mis olid muutunud traditsiooniliseks. Vanu vorme kasutati põhijoontes, nende

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

9

doc

Antiigi pärand euroopa kultuuris

publica avalik asi), hiljem aga tähendas see ka keiserlikku Rooma Impeeriumi. 66. Mis on ja millega tegeles antiigi retoorika? Millised on erinevatel ajastutel seosed retoorika ja filosoofia, retoorika ja poeetika vahel? Retoorika on kõnekunst. Antiigi kõnemehed pidasid poliitilisi kõnesid, ülistuskõnesid ja kaitsekõnesid kohtus. 67. Milliseid tänapäeva teaduslugu ja kultuuri oluliselt mõjutanud suundi võib välja tuua Kreeka filosoofiast ja sellest sündinud eriteadustest? Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Aegamööda hakkasid kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogumist eralduma konkreetsed teadusharud, näiteks matemaatika ja meditsiin. Matemaatikaga tegeles kõige rohkem Pythagoras, kelle meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tänu sellele

Ajalugu

20

pdf

Antiikkirjanduse kordamisküsimuste vastused

kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) Probleemid allikatega: säilimine (savitahvlid; papüürüs al 3. saj eKr hävib kergesti; vastupidavam pärgament 9.­15. saj), fragmentaarsus (meieni jõudnud vahendajate ja ümberkirjutuste kaudu), juhuslikkus (käsikirjaliste ümberkirjutuste väike arv, õnnetused, nt tulekahjud), kaanonid (mingi osa on tähtsam, ülejäänut ei säilitata), suulise kultuuri oluline roll (kiri kirjandus) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? Originaaltekste vähe (autor tihti ei kirjutanud ise midagi, vaid nt kuulajate konspektid, samuti palju hävinud), viited tekstidele teiste autorite tekstides ("see-ja-see kirjanik on kirjutanud 10 tragöödiat", seetõttu teame neist, kuigi tragöödiaid endid pole säilinud), ümberkirjutused hilisemast ajast

Antiikkirjandus

Kommentaarid (0)