Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Niels Hendrik Abel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Räägin oma referaadis kuulsast Norra matemaatikust Niels Henrik Abel ’ist.Niels Henrik sündis 5.augustil 1802.aastal pastor Sören Georg Abeli teise pojana .Mitmed tema isapoolsed esivanemad olid olnud silmapaistvad kirikutegelased ja kõik nad,isa kaasa arvatud olid haritud mehed.Anne Marie Simonsen,Abeli ema oli ilus ja elurõõmus,temalt päris Niels kena välimuse.
Niels Henriku lapsepõlveaastaid varjutas Napoleoni vallutussõdade järelmõju.Vatamata autasudele oli pastori seitsme lapsega õnnistatud rahaline olukord raske.Niels õppis algul oma isa juhendusel.Lõpuks õnnestus teda 13-aastasena koos vanema vennaga paigutada keskajast pärinevasse Oslo Toomkooli,kus neile anti kooli poolt majanduslikku toetust. Distsipliin koolis oli erakordselt raske.Põhiaineteks olid vanad keeled,ajalugu ja usuõpetus.Niels

Niels Hendrik Abel #1 Niels Hendrik Abel #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kasutaja22 Õppematerjali autor
Väga põhjalik referaat . Hinne referaadi eest 5.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Niels Abel referaat

Jakob Westholmi Gümnaasium NIELS ABEL Matemaatika referaat Kaspar Kütt 7.a klasss Tallinn 2010 Elulugu Niels Henrik Abel sündis Norras Nedstrandi linnas 5. augustil aastal 1802. Tema vanemad olid Søren Georg Abel ja Anne Marie Simonsen. Ta isa andis talle ja ta vennale koolitunde. Niels'i isa oli sageli kontaktis paljude Norra koolidega ja otsustas saata oma vanema poja, Hans Mathiase, Oslo Katedralskole'sse. Kahjuks oli Hans Mathiasel suur masendus ja kurbus kodust lahkuda üksinda ning sellepärast otsustas isa aastal 1815 saata 13-aastase Nielsi koos Hansuga Oslo Katedralskole'sse. Niels Abel oli noorest east peale huvitatud matemaatikast ja kuigi Hans sai varem

Matemaatika
thumbnail
10
docx

Ervin Abel

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi ERVIN ABEL Referaat Tartu AASTA Sissejuhatus ,,Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: ,,Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust." Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguse kohta töönarkomaan," kirjutab Kirsti Vainküla raamatus ,,Siin ma olen". See on Ervin Abeli elulooraamat, kus teda meenutab poolsada inimest

Eesti teatri ajalugu
thumbnail
10
docx

Niels Bohr

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Soovisin antud füüsikust teha referaadi kuna käsitlesime teda sügisel füüsikatunnis ning õpetaja ütles, et tema elulugu on kirev ja põnev. Õpetaja öeldust inspiratsiooni saades otsustasingi valida just Niels Bohri. Niels Bohr on Taani füüsik, keda on pälvitud Nobeli preemiaga, kellele kuulub keemiliste elementide perioodilisusetabelis number 107 Bohrium element ning tänu kellele pandi alus mitmete sel ajal arusaamatute avastuste tegemisele. Antud referaadi eesmärk on teada saada palju huvitavat Niels Bohri elu, avastuste ja koolitee kohta. Samuti soovin rohkem teada saada Bohri aatomiteooriast. 2. ELULUGU 2.1 Perekond Niels Henrik David Bohr sündis 7. Oktoobril 1885

Füüsika
thumbnail
10
docx

Augustin Louis Cauchy

XIX sajandi esimesel kolmel aastakümnel toimus matemaatikas oluline muutus, võrreldes Newtoni - järgse heroilise perioodiga XVIII sajandil. Pärast laiaulatuslikku avardumist ja avastamisvabadust saabus tõestuselt suurema ranguse nõudmise aeg. Midagi taolist võib märgata ka tänapäeval. Oleks aga ennatlik püüda ennustada, missugune saab matemaatika olema järgmisel sajandil. Umbes 200 aastat tagasi aimas ainult Gauss, millise kuju matemaatika peatselt omandab. Nagu Newtongi oli ta aga liiga tagasihoidlik, et oma mõtteid Lagrange'ile, Laplace'ile ja Legendre'ile teatavaks teha. Enamik nende suurte prantsuse matemaatikute töödest oli ainult ettevalmistus, mille kasutasid ära hilisemad matemaatikud. Nii näitas Lagrange oma võrranditeteooriaga teed Abelile ja Galois'le ; Newtoni taevamehaanika diferentsiaalvõrrandite, kaasaarvatud gravitatsiooniteooria kohta käivate töödega valmistas Laplace ette matemaatilise füüsika suurejoonelist arengut XIX sajandil ; Legren

Matemaatika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun