Niels Hendrik Abel (0)

Räägin oma referaadis kuulsast Norra matemaatikust Niels Henrik Abel ’ist.Niels Henrik sündis 5.augustil 1802.aastal pastor Sören Georg Abeli teise pojana .Mitmed tema isapoolsed esivanemad olid olnud silmapaistvad kirikutegelased ja kõik nad,isa kaasa arvatud olid haritud mehed.Anne Marie Simonsen,Abeli ema oli ilus ja elurõõmus,temalt päris Niels kena välimuse.
Niels Henriku lapsepõlveaastaid varjutas Napoleoni vallutussõdade järelmõju.Vatamata autasudele oli pastori seitsme lapsega õnnistatud rahaline olukord raske.Niels õppis algul oma isa juhendusel.Lõpuks õnnestus teda 13-aastasena koos vanema vennaga paigutada keskajast pärinevasse Oslo Toomkooli,kus neile anti kooli poolt majanduslikku toetust. Distsipliin koolis oli erakordselt raske.Põhiaineteks olid vanad keeled,ajalugu ja usuõpetus.Niels jõudis neis keskpäraselt ja kannatas väga koolis valitsevate tingimuste all.Kooli matemaatika õpetaja vallandati ning tema asemele tuli uus Bernt Holmboe.Ta oli noor ja matemaatikat hästi tundev pedagoog.Tema sõbralik ja asjatundlik juhendamine tõi nähtavale 15.aastase Abeli võimed.16.aastaselt hakkas ta täiesti iseseisvalt läbi töötama selliste matemaatikute uurimusi nagu näiteks Newton ja Euler.Sellest ajast hakkas Abelile matemaatika suurt huvi ja naudingut pakkuma.Holmboe ja Abel said lähedasteks sõpradeks.Kuigi õpetaja polnud ise loov matemaatik hindas ta matemaatika suurteoseid.Tema juhendamisel tuli Abel toime ka kõige raskemaga klassikaga nagu näiteks Gaussi teosega ’Artimeetilised uurimused’.Abel avastas lünki eelkäijate tõestustest ning otsustas end pühendada nende kõrvaldamisele.
Aastal 1820 suri Abeli isa.Nüüd langes ema ja kuue õe-venna ülalpidamine 18.aastase Niels Henriku õlule.Ta võttis kogu vastutuse enda kätte ning oli optimistlik ja rõõmus.Kuid igapäevase elu mured olid suuremaks takistuseks Abeli kui matemaatikateadlese arengule.Holmboe oli kindel,et Abelist saab kuulus matemaatik ning ta püüdis leida vahendeid Abeli pere toetuseks .
Abeli esimene auahne üritus oli katse lahendada üldist viienda astme võrrandit.Kõik tema eelkäijad algebra alal olid näinud selle kallal asjatult vaeva.Ta oli väga rõõmus kui arvas ,et ta on leidnud lahenduse.Ei tema matemaatka õpetaja ega ülikooli matemaatikaprofessor ei leidnud Abeli arvutustes vigu ega tema arutlustes ebatäpsusi.Kuna teadustöö avaldamine polnud Oslos võimalik,soovitati saata oma tööd Taani matemaatikule Ferdinand Degenile palvega soovitada see avaldada Taani Teaduste Akadeemia väljaannetes.Degen oli hea matemaatik ning ka tema ei leidnud Niels Henriku töös vigu.
Hiljem hakkas Abel lahendama viienda astme võrrandeid,siis algaski Abeli tõsine huvi matemaatika vastu.Ikka uuesti tuli ta selle küsimuse juurde tagasi kuni jõudis lõpuks järeldusele,et sellist lahendust radikaalides pole lihtsalt olemas.Nii arvasid ka teised matemaatikud.Abeli ületamatu ideederikkus kihutas teda uute ulatuslikumate probleemide juurde.Võrrandite algebralistele ja lahenduvuste piiritlemine pidi aga jääma Galoi’s ülesandeks.Galois õppis hiljem Abeli tööd tundma ja hindama .Augustis 1821 sooritas Abel ülikooli sisseastumis eksamid .Uuel ülikoolil aga plnud raha,et maksta stipendiumit.Kuid oli olemas ühiselamu kus polnud vaja maksta elamispinna,kütte ja valgustuse eest.Abelile sellest ei piisanud ,sest tal polnud mitte mingisugusei vahendeid elamiseks.Mõned ülikooli prifessorid hakkasid maksma Abelile stipendiumit oma taskust,et säilitada teadusele seda haruldast annet.
Juunis 1822 sooritas Abel kõik ettevalmistuseksamid ja omandas aunimetuse.
Enne ülikooli avamist Norras keegi õieti ei tegelenud teadusega .Nüüd elgus,et teadusliku tegevuse avardamisega seoses on vaja luua ajakiri.Uus loodusteaduslik ajakiri hakkas ilmuma 1823.aasta algusest.Abeli esimesed artiklid polnud teaduslikult eriti väärtuslikud.Kuid talvel 1822/23 kirjutas ta töö,mida tuleb pidada tema suurimaks saavutuseks.Kahjuks kadus see jälitult.Ülikooli kollegiumi istungi protokollis oli kirjutatud:Üliõpilane Abel tutvustas oma artiklit mille eesmärgiks on leida meetod võimaldamaks kontrollida suvalise diferentsiaalavaldise integreeruvust.See oli Abeli esimene töö millega ta pöördus teadusmaailma poole väljaspoole oma kodumaa piire. 1826 kolis ta Pariisi ning kohtus seal paljude teadlastega.Üks nendest oli Lejeune Dirichlet . Dirichlet tõestas et võrrand x astmel viis + y astmel viis =z astmel viis pole täisarvudes lahendatav ja veel palju muud huvitavat.Ta oli kohtunud veel paljude teadlastega ning on teinud palju tööd.
Umbes Jaanuari keksel 1829 tundis Abel et surm pole kaugel. Verejooks kopsust oli selle tunnuseks.Kuida ta ütles,et ta hakkab oma elu eest võitlema ning püüdis teha tööd edasi. Oma elu viimased päevad oli ta veetnud Frolandis ühe inglise perekonna majas .Niels Henrik Abel suri6. aprillil 1829,kui ta oli 26 aastat vana.
Kasutatud kitjandus:
Raamat Kuulsaid XIX sajandi matemaatikuid. P. ja T. Müüsepp
Internet: http://www.gap-system.org/~history/Biographies/Abel.html
Raamat Kuulsaid XVIII -XIX sajandi matemaatikuid.T.Müürsepp