Hübriidauto (0)

Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat ehk elektrimootorit ja sisepõlemismootorit.
Võib näida ülemäärane, et raisatakse nii palju aega ja raha, et arendada ökonoomsemaid autosid alternatiiviks bensiiniga töötavatele sõidukitele, eriti kui üleüldine populatsioon näib olevat perfektselt õnnelik olemasoleva iseliikuva auto tehnoloogiaga, aga hübriidautod pakuvad teist suurt eelist; kõvasti madalamat väljavoolu. Kui väljavool või väljalaske toru väljavool on mainitud auto arutlustes, siis tingimused eelistavad bensiini põlengus tekkinud gaase, mis saastavad atmosfääri. Need gaasid on Carbon Dioksiid, Carbo Monoksiid, Nitro Oksiid ja Hüdrocarbon. Need gaasid, harilikult eelistatud kasvuhoone gaasidena on tegelikult suureks mureks, sest nende efekt maa kliimale, püüdes kuumust atmosfääri, mis muidu põrkuksid tagasi kosmosesse. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator , mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsamatel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt elektrit.
Elektrimootorit kasutatakse eriti kiirendamisel, sõidu alustamisel ja aeglastel kiirustel, sest siis on sisepõlemismootoril suur kütusekulu ja heitgaaside hulk. Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse juures suurem kiirendus.
Hübriidauto eelised elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto ees on järgmised:
1. Auto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid. 2. Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. 3. Pidurdamisel on võimalik rekuperatsioon ehk kineetilise energia muundamine uuesti elektrienergiaks.
Hübriidautosid katsetati ja nendega sõideti juba 20. sajandi alguses. Esimese eduka elektri- ja sisepõlemismootoriga hübriidauto pani kokku Ferdinand Porsche 1928. aastal.
Hübriidautode elektrilised disainid erinevad masina siseehituse struktuuri, kütusetüübi ja toimingu poolest. Hübriidautod kulutavad mõnevõrra vähem kütust, kui sama võimsad, vaid bensiinimootoriga autod ja üldlevinud arvamuse kohaselt on seetõttu ka keskkonnasõbralikumad, kuna paiskavad õhku vähem väljalaskegaase. Nelikveolisi autosid, eriti maastureid, millel on enamasti üsna suure töömahuga ja palju kütust kulutavad võimsad mootorid , peetakse seevastu äärmiselt keskkonnavaenulikeks. Hübriidautod Honda Civic ja Ford Escape kulutavad kuni 50% vähem bensiini kilomeetri kohta kui mittehübriididest analoogid. Lähima kolme aasta jooksul jõuab turule suurem valik bensiini-elektriautosid. Kuigi praegu on liidrid sellel turul Honda ja Toyota. Hübriidautode kasutuselevõtmine vähendab bensiini nõudlust ühe auto kasutaja kohta. Mõne hinnangu järgi väheneb bensiini nõudlus Ameerikas nii palju, et kannatavad suured naftafirmad. Kuigi USA's müüakse 40% kogu maailmas müüdavast bensiinist, siis arvestades nafta erinevate kasutusvõimalustega ja kasvava nõudlusega mujal maailmas, ei ole nafta hinnalangus hübriidautode tõttu siiski realistlik ootus. Hea näide hübriidautost on Fisker Karma . Karma on valmimisjärgus auto, millega peab tankimas käima vaid mõni kord aastas. Nimelt tagab ta akukomplekt kuni 80 km läbimise ehk hulga pikema vahemaa kui keskmiselt päevas sõidetakse. Kui iga päeva lõpul koju jõudes akud laaduriga ühendada on need 5-8 tunni mööduses taas laetud. Paagis peituva energiavaruga saab sõita umbes 900 km. Karma välimus erineb kõigist teadaolevaist nelja uksega kupeedest, mis aastaks 2010 valmivad. Auto on umbes sama pikk kui konkurentidel, aga neist hulga madalam. Fiskeri väljapaistev proportsioonitaju on 22-tollisele ratastele veerema pannud kehastunud täiuslikkuse. Öeldakse, et luksus ei tähenda eeskätt mitte tehnoloogiat. Too vananeb ja odavneb kiiresti. Kui seni on autotootjad näinud vaeva, et viia mootori müratase miinimumini, siis nüüd ootab neid ees vastupidine ülesanne. Tänapäeva sõidukid teevad liiga tasast häält ja see kujutab endast ohtu kaasliiklejatele. Kriitika alla on sattunud eelkõige loodussäästlikud hübriid- ja elektriautod. Probleemile on juhtinud tähelepanu ka USA nägemispuuetega inimeste föderatsioon, kelle ettepaneku kohaselt peaksid sõidukid vaegnägijate ohutuse huvides tekitama valjemat heli. Teadlased osutavad, et helitekitamismehhanism ei pea autol olema sisse lülitatud kogu sõidu aja, vaid ainult siis, kui liiklusolud seda nõuavad. Süsteem lülitub välja, kui masin juba ise sõitmisel piisavat kõva müra tekitab. Moekas kolme ukse ja nelja kohaga väikesõiduk varustatud nii bensiini- kui elektrimootoriga, samuti quattro nelikveoga, kiirendades paigaltstardist 100 km/h kiiruseni 7,8 sekundiga.