J Petersoni peateos. Esinevad kultuuri liigid Luule Kunst Lühijutustused Dialoogid Tähelepanekuid erinevate keelte kohta Võõrkeelsed tsitaadid Dialoogid Arutlesid erinevate teemade üle Dialoogides arutlesid omavahel 2 inimest Üpris sisukad dialoogid Lühijutustused Arutlesid religiooni üle Ei sisaldanud tühja teksti Pilte Kasutatud allikad http://www.eki.ee/peterson/4.html http://grote.kirmus.ee/memoriaal/?q=et/node/3094
Mis on filosoofia? Sõna-sõnalt ,,TARKUSEARMASTUS" (Kreeka keelest) Phileo armastan Sophia tarkus Selle sõna konstrueeris Pythagoras Filosoofia sündis Vana-Kreekas Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID Küsimused jagunevad kolmeks: Kogemuse abil vastatavad Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule Filosoofiaga tegelemist on peetud elitaarseks Suur avastamiste mitmekesisus
eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal 6.filisoofia- *inimeste mõttemaailm ja filosoofide vaated muutusid *filosoofid arutlesid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide üle *otsiti vastust küsimusele, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest ja elu raskustest hoolimata saavutada õnne ja hingerahu *Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja surma pole mõtet karta *stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu ning tark lepib saatusega 7.religioon- *mitmed uudsed jooned *vanad jumalad jäid alles, kuid hakati austama ka mitmeid
tragöödia,komöödiad,dionüüsiad 13. Nimeta kolm V-Kreeka tuntumat kirjanikku ja igaühe juurde üks teos.Aischylose"Oresteia";Sophokles"Kuningas Oidipus"; 14. Mis oli dionüüsia?veinijumala Dionysose aux peetud pidustused 15. Kuidas kujunes teaduslik maailmavaade?kreeklased hakkasid vaidlustama et maailm on jumalike jõudude toime, 16. Mis on filosoofia? Maailma üldist korraldust puudtavate probleemide üle juurdlemine 17. Mille üle arutlesid esimesed filosoofid?püüdsid selgitadaa millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb,jumalate põlvnemise üle ja püüti seletada maailma mõistuspäraselt, 18. Mis on sofistika?inimese käitumine ja moraaliküsimused 19. Oska iseloomustada Platoni filosoofiat.hüve ja voorus on midagi püsivat inimeste omavahelistes kokkuleppest sõltumatut,hüve on igavene ja muutumatu sp et põhineb igavestel ja muutumatutrl ideedel 20
omale imeilusa naise. Õpetlane hakkaski. Ta muutus hulluks naise järele. Lausa niivõrd palju, et ei suutnud ilma armsamata elada. Teose lõpus oli ta nõus isegi oma elu neiu nimel ohverdama. Tean, et armastus pimestab, aga minu arvates ei tohiks nii tugevasti ühte inimesse kiinduda, inimesed ju surevad, see on paratamatus ja pärast mõne lähedase inimese surma peab oskama edasi elada. Juba antiikaja filosoofid arutlesid elu mõtte üle. Ma usun, et ka nemad ei olnud oma eludega rahul, just nagu Faust. Siiski ei teinud mõttemehed kuradiga lepinguid. Vähemalt selline on minu arvamus. Raamatu peategelane aga tegi. Ma arvan, et lõppude lõpuks muutis see ta kurvemaks. Doktor sai tunda armastust, kuid hiljem kaotas selle ja pidi tundma lähedase kaotuse leina. Tänu Mefistofelesele tappis Fausti naine ka oma ema, mis tähendab, et kurat oli süüdlane 2 inimese surmas ja ühe persooni elu rikkumises.
Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ? Tähtsamad antiiktsivilisatsioonid olid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Need riigid panid aluse Euroopa kultuurile. Nii Kreeka kui Rooma on andnud maailmale väga palju. Vana-Kreekas sündis filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud
identse teise inimese loomine. Tundub ju huvitav ja isegi teostatav, kuid siiski pole see nii lihtne. Palju teadlasi on sellel teemal diskuteerinud, selle kohta on mitmeid eriarvamusi. Teoorias oleks lahe iseennast lasta kloonida ning saada endale identne kaksik. Kui see mõte tundub tore, siis mis takistab teadlasi loomast inimklooni ? Igasuguse kloonimise populaarsus kasvas 20. sajandil, kuid 1960-tel aastatel oli see suurt kõneainet tekitav teema, mille üle arutlesid nii teadlased kui teised huvilised. Kõige rohkem arutletakse selle üle, kas kloonimine peaks olema lubatud, juhul kui see võimaldatakse. Mina isiklikult arvan, et ei peaks, kuna maailmas on juba niigi palju inimesi ning kloonimine tekitaks samuti ka eetilisi probleeme. Kui kloonimine oleks nii lihtne nagu filmis, et lähed masinasse ja välja tuleb täpne koopia, oleks sellel siiski omad tagajärjed, mis ei pruugi üldse olla positiivsed. Oleks ju veider kui tänaval
Tuli välja, et elulooraamatud on küllaltki populaarsed. Neid ostavad aga peamiselt vanemad inimesed ning ajaloohuvilised. Mõningaid elulooraamatud ei huvitanud. Helistaja Rass oli tõstatanud küsimuse, mida elulooraamat õigupoolest tähendab. Saatekülalise Marii arvates oli keeruline defineerida seda. Elulooraamat on näiteks sinu lemmikkuulsuse raamat, kust sa saad temast põhjaliku ülevaate. Kust ma aga tean, et kõik tõde on? Saatekülalised arutlesid, et seda ei saagi täpselt teada. Minule jättis kõige sümpaatsema mulje kirjandusteadlane Janika Kronberg. Janika tundus tolerantne. Ta seletas saates olnud küsimusi ilusti, ilma otseselt kellelegi näppu näitamata, lahti. Kõige vähem meeldis kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer. Enno paistis pessimistlik ja natuke teisi liiga halvustav. Seda teemat oleks võinud arutlema kutsuda veel mõne noortele tuntud
Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige? Antud teema on suur rahvusvaheline probleem, selle tähtsus on tänaseni kõigile teada. Antiikfilosoofid arutlesid selle küsimuse üle juba väga pikka aega. Tänapäeval on filosoofe jäänud niivõrd vähe, et teemat arutavad edasi poliitikud ja õigusteadlased. xxxRiigisiseselt on suudetud jõu kasutamine kontrolli alla võtta ja inimesed ei peaks kartma, sest riik on kohustatud kaitsma oma rahvast ja nende isiklikku vara. Kui nüüd mõelda vähe laiemalt- rahvusvaheliselt, siis on väga raske saavutada olukorda, kus kõik riigid arvestavad üksteisega.
Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige? Tegemist on ühe rahvusvahelise probleemiga, mille tähtsus ja aktuaalsus on tänase päevani kõigile teada. Selle küsimuse üle arutlesid juba pikka aega tagasi antiikfilosoofid ning tänapäeval jätkavad sellel teemal vaidlemist poliitikud ja õigusteadlased. Siseriiklikul tasandil on riigid suutnud jõu kasutamise kontrolli alla võtta ning inimesed ei pea kasutama omapoolset jõudu, sest riiklikud institutsioonid on ise kohustatud kaitsma inimesi ja nende vara võimaliku ohu eest. Rahvusvahelisel tasandil on aga sellist olukorda tunduvalt raskem
Paljusid majaseinu kaunistasid maalid ja Ateena akropolil oli isegi avalik pildigalerii. Kreeklaste maalikunstist saab ettekujutuse ainult muistsete vaasimaalide järgi. Juba muistsest ajast saati on kreeklased oma vaase igasuguste piltidega kaunistanud. Vaasidel kujutati kas müüte või siis kreeklaste igapäevaelu. Eriti tuntud olid Ateena meistrite vaasid, nende tehtud vaase müüdi kogu Kreekas. Filosoofia muistses Kreekas Mis on filosoofia? Muistses Kreekas oli palju õpetlasi, kes arutlesid maa-ilma olemuse ja elu üle. Neid teadlasi nimetati filosoofideks. Filosoof tähendas kreeka keeles inimest kes armastab tarkust. Esimesed filosoofid Peamiselt arutlesid Kreeka filosoofid maailma tekke üle. Üks filosoof Thales uskus, et maailm on tekkinud veest. Thales tundis ka hästi matemaatikat ja astronoomiat. Ta oskas ette ennustada päikesevarjutusi. Thalese järeltulijate arvates oli maailm tekkinud mõnest muust ainest. Platon
Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist. Kunstnik pidi olema professionaal. Võideldi asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Kunstnikult hakati nõudma originaalsust . Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 1904. aastal korraldati II suurem rahvaluule kogumine, kus pöörati tähelepanu just vanemale rahvaluulele. 20
Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Kõige laiemalt käsitledes alustatakse organisatsioonikäitumise ajalugu Kreeka filosoofide Platoni ja Aristotelesega, kes arutlesid suhtlemise olulisuse üle. Järgmise märksõnana on oluline 16. sajandi Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli töö organisatsioonilise mõju ja poliitika kohta. 1776. aastal propageeris Adam Smith uut organisatsiooni struktuuri, mis baseerus tööjaotusel. 100 aastat hiljem kirjutas saksa sotsioloog Max Weber ratsionaalsetest organisatsioonidest ja karismaatilistest liidritest. Mõned aastad hiljem tutvustas Frederic Winslow Taylor
painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Eksistentsiks vajalik sisemine tasakaal leitakse taas võllahuumoris või armastuse poetiseerimises. Luuleraamat lõpeb tsükliga "Ilus maa", mis kujutab endast nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. Juhan Viiding ehk Jüri Üdi Tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Elas Tallinnas ja oli näitleja. Sai kuulsaks oma luuletustega, mis olid filosoofilised ja sõnamängulised, arutlesid elu mõtte ja probleemide üle. Põhiliselt tõi välja elu absurdsuse ja vastuolulisuse. Tema loomingut iseloomustab võllahuumor ja tragikoomilisus. Luuletuste hulgas on ka siiraid pihtimuslikke värsse. ,,Vana mehe laul" räägib sellest, et elus tuleks jääda endale ja oma põhimõtetele truuks. Tema pseudonüüm oli 1977nda aastani Jüri Üdi. Kuulsaim luulekogu on ,,Selges eesti keeles" seal tuleb kõige paremini välja tema loomingu erilisus. Mati Unt
1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad arutlesid jumala eksisteerimise üle ja jõudsin otsusele, et jumalat pole olemas. Seda kuulis pealt Woland, kes välismaalast teeseldes nende vestlusesse sekkus. Ta suhtus irooniliselt mõttesse, et jumalat ja saatanat pole olemas. Woland väitis, et on vestelnud Pontius Pilatusega. Samuti väitis W, et Mihhail ei jõua MOSSULIT koosolekule ning sureb naise tõttu, kes lõikab tal pea otsast. I ja M pidasid W-d hulluks. II Pontiuas Pilatus vihkas roosilõhna, mis oli teda ümbritsenud hommikust peale
1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad arutlesid jumala eksisteerimise üle ja jõudsin otsusele, et jumalat pole olemas. Seda kuulis pealt Woland, kes välismaalast teeseldes nende vestlusesse sekkus. Ta suhtus irooniliselt mõttesse, et jumalat ja saatanat pole olemas. Woland väitis, et on vestelnud Pontius Pilatusega. Samuti väitis W, et Mihhail ei jõua MOSSULIT koosolekule ning sureb naise tõttu, kes lõikab tal pea otsast. I ja M pidasid W-d hulluks. II Pontiuas Pilatus vihkas roosilõhna, mis oli teda ümbritsenud hommikust peale
Aristokraat vana aja rikas ja võimukas kodanik, parimate võimu pooldaja. Polis linnriik, mis hõlmas linna ning seda ümbritsevat maa-ala. Aristokraatlik vabariik Vabariik, kus valitses aristokraatlik kord, ehk riigiametites ning võimul olid aristokraadid. Demokraatlik vabariik Vabariik, kus võim kuulus rahvale ning rahvakoosolekutele. Türannia Valitsemisvorm, kus valitses ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja. Rahvakoosolek koosolek, kus kodanikud arutlesid riigiküsimuste üle. Akropol polise kindlus, kuningalossi asukoht. Agoraa koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades Sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu koos meelelahutusega. Hetäär kõrgema seltskonna prostituut Oraakel spetsiaalne pühamu, kus võis jumalatelt preestri kaudu abi küsida, samuti ka isik, kes kontakti lõi, nimetati oraakliks. (nt Delfi oraakel) Hellenismiperiood Hellenismiperioodiks nimetatakse ajavahemikku Aleksander
ebausaldama. Neegrite nimed olid Tom, Bat, Aekton, Austin, Nan ja Herkules ja koer oli Dingo. Nad kõik said meestega lähedasteks. Ülejäänud päevad möödusid kõik tavaliselt, ainult toit võis saada reisi lõpuks otsa. Dingo ja Negro vahel oli kogu aeg mingi imelik side. Iga kord kui Negro oma nägu tekil näitas, hakkas koer urisema ja tahtis talle kallale tormata. Edasi sõites nägid nad eemal mingit musta täppi ja siis said nad aru, et see oli vaal. Nad arutlesid kõik, mis vaal see võiks olla. Vaala teadmine on püüdmisel tähtis, sest mõni on agressiivne, aga mõni ei ole. See vaal oli nimelt just agressiivne. Kapten Hullul oli liiga vähe püüdjad, ainult tema ja viis madrust. Tavaliselt püüdis ta suurema meeskonnaga. Kapten Hull jättis ka neegrid maha ja enne minekut ütles ta Dickile, et kui temaga midagi juhtub, siis sõida minema ja vii kõik sadamasse, aga kui ta lehvitab lipuga, siis sõida lähemale
Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Ludwig Wittgensteini elust ja loomingust ning tema mõjust 20. ja 21. sajandi filosoofias. Et hakata tema filosoofia olemust analüüsima, tuleb vaadata minevikku. 20. sajandi filosoofia sai mõjutusi 19 sajandist - maailmatunnetuse filosoofia ehk elufilosoofia, millele panid aluse Bergson, Nietzsche ja Schopenhauer. 20. sajand oli filosoofiale väga soodus tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses samal ajal Sigmund Freud, kes pani aluse psühhoanalüüsile, mis on leidnud kasutust nii kirjanduses, kunstis, psühholoogias ja paljudel teistel aladel. Eelteadmised mul Ludwig Wittgensteini kohta puuduvad. 3 Elu Ludwig Wittgenstein sündis 26. aprillil 1889. aastal. Ta sündis perekonda, mis oli üks euroopa rikkaimatest
Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad
tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus kiiremini edasi, kuna pidi enne päikse seniiti jõudmist viima lambad põllule. Poisil oli oma elul kindel eesmärk. Ta eesmärk oli ringi rännata. Kuigi ta vanemad tahtsid, et temast saaks preester, võttis ta julguse kokku ja ütles isale, et ta tahab rännata hoopiski. Nad arutlesid isaga sel teemal, kuni poiss nägi isa silmis igatsust rändamise järgi. Isa andis poisile kaasa kotikese kolme vanaaegse Hispaania kuldmündiga. "Leidsin need ühel päeval põllult. Oleksin need Kirikule andnud, sinu kaasavaraks. Osta endale lambad ja rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja naised kõige ilusamad." Taevas hakkas punetama ja varsti tõusis päike, poiss mõtles tagasi tollele õhtule ja oma isaga jutuajamisele
Teinekord lasi ta näitlejatel endal proovida ning valiku langetada. Näitlejad said oma ideid välja pakkuda ning tihti nõustus lavastaja nendega. Lavastaja suunas näitlejaid erinevalt mõnda näitlejat sõnadega, mõnele aga näitas ette. Arvan, et lavastaja juhendamise stiil sõltus pigem näitlejast. Lavastaja tegeles 6 näitlejatega ka individuaalselt. Kui näitlejatel tekkis küsimusi oma tegelaskujude vm kohta, siis arutlesid lavastaja ja näitlejad probleemide üle. Noormets ei tahtnud ise näitleja eest midagi ära vastata, ta tahtis, et näitleja jõuaks ise vastuseni. Lavastaja tahtis, et näitlejad tunneksid suurt huvi oma tegelaskujude vastu, sest ta soovis, et kõik mõjuks ehtsalt. Lavastaja andis näitlejatele aega vale asja tegemiseks, selleks, et lõpuks õige asjani jõuda. ,,Nagu poisid vihma käes" esietenduse eelsel päeval algas proov lavastaja ja näitlejate aruteluga loo süzee üle
kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist. Kunstnik pidi olema professionaal, võideldes asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Loomeinimestelt hakati nõudma originaalsust. Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 20. sajandil oli Eesti muutunud mitmes vallas professionaalseks, näiteks 1900 aastal avati Tartus
teemanti keerata ja kõik ärkasid ellu, puud, põõsad, loomad. Kõik nad kogunesid sinna. Laste ümber. Puude kuningas Tamm, kes oli pime ja kellega oli kaasa noor Tamm said vihaseks, sest tundsid lapsed ära. Puud olid vihased just sellepärast, et lapsed on puuraiduri perest, ning, et nende isa on nii palju hävitanud nende puude sugulasi ja sõpru, samuti olid ka loomad vihased, sest ka nende sõpru ja sugulasi oli tapetud inimeste poolt. Kaua arutlesid metsaelanikud mida teha, lastega ja lõpuks leidisid ühise otsuse, et nad ära tappa. Nad kargasid kõik kallale lastele aga koer Tylo tuli appi lastele, kuid ta seoti puujuure külge kinni. Õnneks oli Tytylil nuga, millega ta sai ennast niivõrd-kuivõrd kaitsta. Kass oli aga selleks ajaks kadunud sealt, kui kõik toimus, sest ta viis ju lapsed teadlikult halva kätte. Õnneks viimasel hetkel jõudis valgus metsa ja päärtis lapsed.
siis käskis kass Tytylil teemanti keerata ja kõik ärkasid ellu, puud, põõsad, loomad. Kõik nad kogunesid sinna. Laste ümber. Puude kuningas Tamm, kes oli pime ja kellega oli kaasa noor Tamm said vihaseks, sest tundsid lapsed ära. Puud olid vihased just sellepärast, et lapsed on puuraiduri perest, ning, et nende isa on nii palju hävitanud nende puude sugulasi ja sõpru, samuti olid ka loomad vihased, sest ka nende sõpru ja sugulasi oli tapetud inimeste poolt. Kaua arutlesid metsaelanikud mida teha, lastega ja lõpuks leidsid ühise otsuse, et nad ära tappa. Nad kargasid kõik kallale lastele aga koer Tylo tuli appi lastele, kuid ta seoti puujuure külge kinni. Õnneks oli Tytylil nuga, millega ta sai ennast niivõrd-kuivõrd kaitsta. Kass oli aga selleks ajaks kadunud sealt, kui kõik toimus, sest ta viis ju lapsed teadlikult halva kätte. Õnneks viimasel hetkel jõudis valgus metsa ja päästis lapsed.
Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse Sokratese kriitika : Astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu jne), siis Sokrates küsis kohe, mis see (õiglus, tõde, voorus, ilu jne) on? Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. Seda meetodit nimetas ta katsumiseks. "Teadmised on voorus; teadmine tähendab heal ja halval vahet tegemist; teadmine peab olema absoluutne; mõõdupuuks on mõisteline määratlemine; vooruse keskne probleem - valiku küsimus, õige valik sõltub aga teadmistest
nad otsisid ehk siis seda õliriidest pakki. Nad keerasid maja pahupidi. Peagi läksid aga mehed tülli ja tekkis väike rüselus, see andis aga ainult eelist Jimile ja ta emale, kuna kuulda oli juba hobuste kabjaplaginat. Kõik mehed peale pimeda mehe (Pewi) jooksid laiali ning Pew jooksis segasena hobuste jalgade alla. 9. Mr. Dance (piirivalveülem, kes juhtis hobuseid) viis Jimi arsti juurde ning nad vaatasid paki läbi. Nad leidsid sealt aardekaardi ning nad arutlesid selle üle. 10. Skvaier läks Bristolisse laeva ning meeskonda otsima, arst Londonisse omale kedagi, kes oleks ta praktika oma hoolde võtnud. Varsti tuli ka kiri skvaierilt ning sealt sai ilmsiks, et skvaier, kui suur lobasuu oli välja rääkinud saladuse aarde kohta. 11. Skvaier oli palganud algselt oma poolt u. 8 meest (s.h. ka kapteni) ning siis oli ta kohtunud kokaga (kes oli tegelikult mässaja ja piraat), kes lubas kaasa võtta tuntud
joonud. Kirjutaja kahvad jäid jõepõhja kinni ning ta läks neile järgi, kardeti, et ta upub, kuna oli joonud aga ta tuli tagasi ja rääkis, et jõe põhjas oli suur känd. See pidi tähendama seda, et kunagi kasvas seal mets. Kirjutaja vaidles veel köstriga selle üle, mis on luuleline ja mis mitte, kõik see jäi paljudele veel kauaks meelde. Ants lõpetas isegi konnade elusalt nülgimise, sest kirjutaja tegu ületas tema oma. Sauna-Madis ja Andres arutlesid selle üle, mis siis saaks, kui seal vesi kiiremini liiguks ja vett üldse vähem oleks, arvasid et arvatavasti seal mets mühaks ja põldu haritaks igal pool. XXXIX Kõikjal Vargamäel oli noore Andrese kroonusse mineku ärevus(veel oli suvi, kuid sügis tulekul ning siis mindi kroonusse). Pearu tegi jälle tammi, et vesi üleujutaks Andrese põldu. Noor Andres ja Ants läksid temaga rääkima, ähvardasid ja lõhkusid tammi ära. Pearu ei teinud midagi, sest tõesti kartis noort Andrest
pärisorjuse kaotamise ideed. Üks maarahva eluolu parandamise eelduseks oli haridus, kirjasõna isiklik tundmine, mida taotles luterlus ja mis oli Eesti- ja Liivimaal riigikirikuks. Kuramaa on peamiselt katoliiklik ala ja seal polnud kirikul valgustusideede realiseerimisel tähtsust. Baltikumi valgustus oli rahvavalgustus, ratsionalism ehk filosoofiline valgustatus oli ülikoolides ja vaimulikkonnas. Aadelkond ja haritlaskond arutlesid, kas pärisorja üldse saabki tsiviliseerida ja kuivõrd on maarahvas võimeline õppima. Mingigi haridus peab siiski olema, sest inimese harimise kaudu saab kõrvaldada tema pahed nagu: joomine, vargused, liiderlikkus, kasimatus jpt. nagu kujutasid baltisakslased maarahvast. Talupojale tuli anda nii palju haridust kui hädaks vajalik mitte aga teda täielikult harima, veelgi vähem iseseisvalt mõtlevaks-analüütiliseks isikuks kujundama. Seepärast
Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela katkemist- sellega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest. *Järk-järgult tõi üksikküsimuste süvenemine jaasa iseseisvate teadusharude tekke. *Esimesed, kes hakkasid suurt tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele olid nn. sofistid 5saj. e.Kr. *Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist arutlesid selle üle, millised peaksid olema poistele sobivad seadused. Mõisted "õige" ja "väär" olid nende meelest suhtelised ja see tähendas, et inimestel oli vabadus seadusi ja moraaliküsimusi vastavalt oma suvale kujundada ja muuta. *Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate mitte nõrkade ja saamatute huvidele. *Lihtrahvas ja ka osad suursugused taunisid sofistide õpetusi, nähes neis ohtu traditsioonidele ja moraalile. 4
Sealt asusid Marco isa Niccoló ja onu Maffeo 1260. aastal teele ning reisisid Kesk-Aasiat läbivat Siiditeed mööda ida poole, kavatsedes seal vääriskividega kaubelda. (2.)Nad jõudsid Berke-khaani õukonda, mis asus tol ajal Bulgari ja Sarai linnas. Kui nad olid seal ligi aasta viibinud puhkes sõda Berke-khaani ja Levandi tatarlaste khaani Hulagu vahel. Sõja tõttu oli seal riskantne liikuda, iseäranis selles suunas kust vennad olid tulnud. Sestap arutlesid nad nõndaviisi:"Kuna me ei pääse oma kaupadega tagasi Konstantinoopolisse, mingem siis hommiku poole. Nii saame sealtkaudu ringiga koju tagasi.". Nad ületasid Tigrise jõe ja rändasid seitsekümmend päeva läbi kõrbe, kus nad ei leidnud eest ühtki linna ega küla, vaid üksnes tatarlasi oma telkidega, kes elatasid end kariloomadest.(3.) Sealt edasi jõudsid nad suurde ja ilusasse linna nimega Buhhaara. Nad peatusid seal kolm aastat.
Ta tegeles küllalki palju ka keemiavaldkonnas. Ta oli esimene, kes hakkas teadlikult (süstemaatiliselt) määrama happelist, neutraalset, aluselist, kasutades värvusindikaatoreid. Tema eesmärk keemiaga tegelemisel oli üldise filosoofilise pildi loomisel. Mõtiskles palju elementide üle. Üks tema olulisemaid teoseid on ,,Skeptiline keemik" (,,Keemik skeptik"), mis ilmus 1661. See ilmus vestlusena (neli inimest vestlesid ja arutlesid). 1)Paracelsus 2)Neutraalne vaatleja 3)Boyle ise 4)Aristoteles · Kas tuli on analüsaator? Tules ained lagunevad · Kas põlemisel tekkivad saadused on elemendid? · Kas elemente võib olla 3,4,5... või mitu? · Kas on olemas sellised elemendid nagu sool, väävel, elavhõbe? · Kas elemente on üldse olemas? Tema andis elemendi definitsiooni (mis meile küll mitte midagi ei anna). Element on aine, mida rohkem lagundada lihtsamateks lagundada ei saa. Metalle ei pidanud
- rännati hommikul ja õhtupoolikul, keskpäeval peatuti, reis oli vaikne, poiss arvas, et suudab ka kõrbelt midagi õppida, mõtles tagasi oma lammastele, kaupmehe tütrele, kes nüüd juba arvatavasti mõne teise mehega abielus oli - sõit kulges suhteliselt rahulikult, suunda määrati taevatähe järgi, Santiago jutustas kaamelimehega, rääkisid teineteisele oma eludest - ühel õhtul ei tulnud Inglasel und ja ta läks Santiagoga jalutama, mille käigus viimane kogu oma eluloo jutustas, arutlesid elu ja märkide märkamise ja nendest õppimise üle, luges ka Inglase raamatuid, lemmik neist rääkis kuulsatest alkeemikutest ja sellest kuidas nad ,,oma loo" järgi elasid ja soovitu saavutasid - poistes oli sõjahirm, sest üha sagedamaks muutusid jutud reisijuhtide vahel sõdadest, mis neid ohustada võivad, ka kaamelite hirnatused olid muutunud ehmatavaks - Santiago mõistis, et tema ja Ingerlase mõtteviisid on erinevad, kuid nad mõlemad otsidav ja
Naaberfunktsioonide täitjad võtsid endale kohustuse moraali tõlgendada ja täitmist kontrollida. Preestrid rõhutasid eetiliste normide seost jumalate tahtega. Õiguse ja seaduse tundjad, kes tõstsid terve rea endisi käitumiskorraldusi seaduslike normide tasandile, rõhutasid riigi ja valitsuse ning riigivõimu toetatava kohtu kontrollivat ja karistavat jõudu, õpetajad püüdsid järgmisele põlvkonnale edasi anda just seda sanktsioneeritud käitumiskorraldust, filosoofid arutlesid eetikaseaduste sisu üle. Ja edaspidises mitme tuhande aastases arengus jääbki eetika vaimse elu erivoolude tabamatute piiridega koostisosaks. Igal ajastul vaatleb iga vool seda erineva rõhuasetusega. Eikellegimaa jääb alles. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal. Mängu ja tõelisust oli raske eristada.Ikka ja jälle mängiti mingi kindel episood paljude inimeste osavõtul läbi. See oli nagu mälu re-
Kui Nikolajevits tahtis korteriostu lepingut näidata, siis seda enam kohvris ei olnud. (Miks Nikolajevits raha ventilatsioonilõõri pani, kui kuulis telefonikõne pealt, et tullakse otsima sealt?) X peatükk Tegelased: Varietee finantsdirektor Rimski, Varietee administraator Varenuhha Rimski ja Varenuhha ootasid teatris Lihhojedovit. Olid hämmingus, said telegramme Jaltast ning mõtlesid, et see pole võimalik, et Lihhojedev Jaltas on. Mõtisklesid ja arutlesid. Varenuhha läks telegramme uurimise tarbeks politseisse viima. teda küll hoiatati telefonitsi, aga ta ei kuulanud. Vahepeal algas kõva äikesetorm ning poolel teel nabiti ta kinni, peksti poolsurnuks ja viidi Lihhojedevi korterisse. Seal ilmus ta juurde näitsik, kes tahtis seda suudelda, kuid edasist Varenuhha ei mäletanud. XI peatükk Tegelased: Nikolajevits Nikolajevits püüab oma palatis politseisse kirja kirjutada. Viimaks ta mõistab ja arutleb, et miks
Hariduse vaimsele küljele pöörati suhteliselt vähe tähelepanu. Tulevased sõdurid pidid küll oskama lugeda ja kirjutada, et sõjaväes aru saada kirjalikest käskudest. 2.5. Filosoofia ja teadus: Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks (kr k phileo armastan, sophia tarkus) ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: a) Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks; tema nime on saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast.
Hariduse vaimsele küljele pöörati suhteliselt vähe tähelepanu. Tulevased sõdurid pidid küll oskama lugeda ja kirjutada, et sõjaväes aru saada kirjalikest käskudest. 2.5. Filosoofia ja teadus: Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks (kr k phileo armastan, sophia tarkus) ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: a) Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks; tema nime on saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast.
tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all. Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes (Sina pead austama oma isa ja ema; 5. Moosese raamat 5:16). Juudi ühiskonna rangelt reglementeeritud perekonnaeluga võrreldes pakub antiikmaailm perekonnaelust hoopis kirjut pilti. Filosoofid pidasid perekonda oluliseks ja arutlesid riigi võimaluste üle reguleerida abielu, perekonna, sündimuse ja laste kasvatamisega seonduvat. Samas ulatusid nende hoiakud täieliku seksuaalse vabaduse pooldamisest tsölibaadi* ehk seksuaalelu täieliku vältimise soovitamiseni. Seega leiame juba antiikajast seisukoha, mis peaaegu tänapäevani vastu on pidanud: mehe roll on instrumentaalne* ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina
Siitpeale muutus motett tükiks ajaks peamiselt vaimulike ja haritlaste seltskonnalauluks, kuni ta 15. sajandil kirikusse tagasi jõudis. Gooti ajastu motetis muutus muusika rütmipilt tunduvalt mitmekesisemaks ning 1260. aasta paiku lõi muusikateoreetik Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi ( nootide kirjapanemise viis), mis oma põhialustes on tänaseni käibel.. Muusikateooria keskajal Keskajal arutlesid teooriatraktaadid mitte üksnes muusika reeglite, vaid vähemalt samavõrra ka muusika sügavama olemuse üle. Muusikalistele reeglitele ei antud tavaliselt puhtmuusikalisi seletusi. vaid seostati neid kõigi teiste teadustega ning muidugi teoloogiaga. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õppeainete tsüklist, mis koondasid endasse nn seitse vaba kunsti (Id. K. artes liberales). Esimene tsükkel. triviiun (kolmik), oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile ning tema
Irma nuttis meeleheitlikult, Rudolf aga ajas kõike tagasi, kuid lõpuks alistus. Irma oli aga nii meeleheitlikult temasse armunud, et leppis kõigega, mis nii ebasünnis näis. Mees muudkui valetas ja siis tunnistas valet ja pettis ja jälle tunnistas. Irma aga muretses ja valutas suurest armastusest aina südant. Nad sõitsid uuesti maale, Soonikul lamasid nad igaüks omas voodeis, varemalt olid nad ühes olnud, kuid nüüd olid eraldi ja nad arutlesid valetamise üle. Lõpuks Irma puges Rudolfile kaissu. Rudolf pani Irmale pähe mõtteid, et nende armastus on läbi ja see tuleks ära lõpetada, kuid Irma kuidagi ei tahtnud. Viimane suur seletamine lõppes tagajärjetult, sest naise armastus oli kangem kui mehe aru. Taheti olla veelkord õnnelikud, kuni tuli kiri, mis kutsus mehe linna. Irma saatis mehe vallamajja ja sealt liiguti koos edasi vastu tulevale autole, suudeldi tugevalt ja Irma tundis
Inglise kaubandusministeeriumi lootusetult vananenud eeskirju ei olnud muudetud alates 1894. aastast. Aegunud eeskirjade järgi pidi igal 10 000 tonnisel Inglise laeval olema 16 päästepaati mahuga 154 kuupmeetrit, samuti parved, mille maht pidi moodustama 75% päästepaatide mahust. ,,Titanicu" pardal pidi olema päästepaadikohti 962 inimesele, kuigi ta võis mahutada 3547 inimest. Traagiline oli ka see, et laeva sisekujunduse ja reisijatele pakutavast luksusest arutlesid rahastajad tunde, päästepaatidest vaid 10 minutit. ,,Titanicu" rahastajad ei tahtnud, et pikk päästepaatide rivi varjaks esimese klassi reisijate vaate merele. ,,Titanicu" kapteniks sai Edward John Smith, kes oli oma 26-aastase teenistuse vältel olnud kapteniks 17. laeval. ,,Titanicule oli ettenähtud rohkem kui 900 meeskonnaliiget, kellest üle poole olid seotud reisijate teenindamisega. Nii suurearvulises meeskonnas oli vaid 23 naist. Meeskonna jaotus: 1. Tekil 66 inimest ( 7,5% )
,,Stiil ehk Mis on maailma nimi" (2003), Von Krahli trupiga. Aluseks võetus Peet Vallaku külarealistlik novell ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. See lihtne lugu etendati filosoofiliselt, modernselt, vulgaarselt, unenäoliselt, hüüatuste ning anagrammide abil, teatud tekstitüüpide moodi, nagu ametlik kiri, annotatsioon, ülekuulamine jne, vahepeal aga arutlesid näitlejad eri stiililaadide üle. Nii tõusis suurde plaani stiil kui nähtus, mõtted juhiti stiilipidudele ja rollimängudele päriseluski. 21.Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris. Võrrelge Hendrik Toompere jr ja Elmo Nüganeni reziid. Elmo Nüganen lavastab maailmaklassikat kui ka eesti klassikat, nendes tõlgendustes tegeletakse ajatute teemadega nagu armastus, lunastus, ideaalid, tegelikkus jne ning rõhutatakse üldinimlikke nähtuseid
LV-LX Autor kirjeldab ennast kui luuletajat, oma inspiratsiooni allikaid Teine peatükk (36-57) Jevgeni mõis, naabrite tulles põgenes, kohtus Lenskiga. Autor kirjeldab Larineid. I Iseloomustatakse häärberi vaadet, ümbrust II-III Loss seest IV-V Jevgeni püüdis uut süsteemi sisse seada ja ta ei meeldinud inimestele taktitundetuse pärast VI-XV Sinnakanti sõitis Vladimir Lenski, tema iseloomustus, andekus. Ta tutvus Oneginiga XVI-XXIII Lenski ja Onegin arutlesid... Onegin mõtles meestest, kelle oli hüljanud (kirest joobnud), kirgede kapriisidest. Onegini iseloomustus XXIV-XXIX Olga õde Tatjana iseloomustus(vaikne, üksildane...) XXX-XXXVI Miks Tatjana eelistas Grandisoni? sunnitud? abielu, maale kolimine, mehe (Dmitri Larin) surm XXXVII-XL Lenski otsis haua üles ja meenutas surnut ... Kolmas peatükk (57-82) I-V Lenski läheb Oneginiga külla, maale. Oneginil oli igav ja talle ei istunud sealne toit- jook
Sokratesele omistatakse väited ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" ja ,,Tunneta iseennast", kuid sisuliselt on sarnased väited olemas juba Herakleitose fragmentides (,,Paljuteadmine tarkust ei õpeta ..." ja ,,Ma uurisin iseennast".). Sokrates püüdis anda mõistete kvantitatiivseid määratlusi. Ise midagi ei kirjutanud, on üks Platoni dialoogide tegelasi. Platon oli Sokratese õpilane. · Sokrates astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. · Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.), siis Sokrates küsis, mis see mõiste (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.) on? · Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. (Need määratlused kippusid siiski olema üksnes kvantitatiivsed.) PLATON (V IV s. e.m.a.) Oli esimese kõrgharidust andva õppeasutuse AKADEEMIA rajaja. Platonil oli suur mõju kogu filosoofia ajaloo jooksul
peale. Ta jälgis et prügivedaja sorteeris prügi ennem põhjalikult läbi ennem kui lasi vankrisse ja talle jäi ka too valge pakk silma. Prügivedaja võttis selle kätte ja tegi selle lahti. Sel silmapilgul nägi ka Indrek midagi imelikku mille veendumiseks võttis ta binokli et lähemalt uurida, nimelt nägi ta et seal oli leib. Õuele tuli ka kojamehe naine, kes hakkas kohe prügivedajalt pärima, mis ta leidnud. Prügivedaja vastas, et leidis üsna isuäratava leiva. Nad arutlesid seal natuke aega ja lõpuks söötis prügivedaja selle oma ruunale sisse. Indrekut jäi aga peamiselt vaevama see mõte, et Karin sellest teada ei saaks, siis siis tulevad ka teised asjad välja nagu et Meleski saladust oli varjanud Tiina ja siis visataks neid mõlemaid majast välja... Indrek pani tähele ka seda et Karin oli hoopis teiseks inimeseks muutunud, ta tegeles rohkem lastega ja käis nendega igal pool. Õhtul
Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei
eetiliste printsiipidega, mis rõhutavad õiglust ja individuaalseid õiguseid. Kohlbergi kohaselt need kolm tasandit moodustavad universaalse mustri, kuna tasemed on järjestikulised st enne ei saa konventsionaalselt arutleda kui prekonventsionaalne staadium on läbitud. Tase kuhu konkreetne kultuur jõuab varieerub kultuuriti (seda ei nähta universalismina). Kultuuriti võrreldes leiti mõningane universaalsus moraalses arutluses: - Kõikides klt’ides oli täiskasvanuid kes arutlesid konventsionaalsel staadiumil, - Mitte üheski klt’is ei arutlenud täiskasvanud prekonventsionaalsel staadiumil, kuigi lapsed seda tegid. Samas postkonventsionaalse arutluse kohta ei leitud kõikides kultuurides tõendeid ie on põhjust arvata, et see staadium on (lääne) kultuurispetsiifiline, mitte universaalne. Ethics of autonomy, community and divinity 1. Autonoomia eetika – moraali vaadeldakse individuaalsete õiguste ja vabaduste rikkumisena, rõhk on isiklikul valikul
Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei
-4. saj eKr) - maailm koosnevat tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest - aatomitest (kr k atomos - ,,jagamatu"). · Sokrates Ateena filosoof (5. saj eKr) - kui esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega, siis 5.sajandil tekkisid filosoofid, kes otsisid vastuseid inimlikku käitumist puudutavaile küsimustele. Tekkis filosoofiline suund sofistika, mille esindajad arutlesid selle üle, mis on hea ja mis halb. Oma õpetuses jõudsid sofistid pettejäreldustele, st näiliselt õigetele järeldustele, tegelikult aga vääratele. Sokrates astus nende seisukohtade vastu ägedalt välja, tuues näiteks, kuidas paljud sofistid väidavad end õpetavat vooruslikkust, mõistes selle all aga oskust elus edukalt hakkama saada. Sokratese arvates on filosoofia peamine mõte vooruse olemuse mõistmine
Ja see ostutati viia Delfi oraaklile ja see jumalale annetada- sinna juurde kirjutati ,,ei midagi liigset" ja ,,tunne iseennast". Oli palju neid, kes kirjutasid oma tarkust üles, aga meile pole midagi säilinud. On säilinud vaid fragmente hilisematelt autoritelt. Mõjukamaks on kujunenud Aristotelese koolkond, ta ise elas 4.saj ja tema koolkonna kaudu on palju tõekspidamisi meieni jõudnud. Aristoteles leidis, et arhailise aja väike-aasia ranniku e ioonia filosoofid arutlesid peamiselt selle üle, et millest sai maailm alguse e arche (tähendab ka valitsemist) On ka teine suund- itaalia filosoofia e see, mis levis kreeklaste hulgas lõuna-itaalias. Ioonia filosoofia Thales- pani aluse mileetose koolkonnale, elas 6.saj keskpaiku, kuulus 7 targa hulka, andis poliitilist nõu. Peamiselt sai kuulsaks idamaise tarkusega astronoomias ja geomeetrias. Ta olevat rännanud idamaades,
annaabi.ee 
