Aarete saar (14)

Põhitegelased:

Kokk (John Silver ): Ülimalt salakaval ning kahepalgeline mees, kes ei kartnud mitte kedagi ega mitte midagi. Ta suutis oma jutuga ära rääkida ükskõik kelle ning tema mesijutt viis paljud mehed hauda. Ta ei hoolinud kellestki peale enda, ta tegi kõik oma heaolu nimel ning tal oli täiesti suva, mis teistega juhtub. Omakasupüüdlik valetaja, kellest ei saadud loo lõpuni lahti.
Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi . Ta elas oma vanematega „ Admiral Benbowis” ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai.
Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal tööd „ laevakokk ” (John Silver ), kes tegelikult oli piraat ja mässaja ning kavatses laeval koos oma käsilastega mässu korraldada. Kõigepealt palkas ta paar meest ning laevakapteni, hiljem sattus ta „laevakoka” (John Silveri ) otsa ning see lubas tuua veel omakorda head kohusetundlikud ja kõvad meremehed (tema käsilased) laevale ja skvaier nõustus sellega, tänu kokale oli tal ka meeskond ruttu koos.
Arst (dr. Livesey): Väga arukas ja tark mees, kes oli väga tähtis selles loos . Tema omas suurt osa kogu loos ning ilma temata oleks see lugu arvatavasti piraatide õnneks halvasti välja kukkunud. Tema tegi suuri ja häid otsuseid, mis aitasid kogu „ausat meeskonda” edasi ja tänu tema teadmistele vedas ka meestel suuresti.
Billy Bones: Pikk tugev tüse pähkelpruun mees, tõrvane juuksepats üle sinise määrdunud kuueõla tolknemas, räpaste rahkunud küüntega kämblad karedad ja rakkus, inetu sinkjashall mõõgaarm risti üle põse. Laulis pidevalt laulu: „Surnukirstul viisteist meest – hoi-ras-saa, ja pudel rummi !” Kandis oma meremehekasti igalpool kaasas ning kartis hirmsasti „ühe jalaga meest” (John Silverit) ja maksis Jimile selle eest igakuiselt hõbedase neljapennise, et ta valvaks Billyt selle mehe eest. Billy suri rummi tõttu (jõi seda liiga palju).
Benjamin Gunn : Tuntud kui ka Ben Gunn ning temalgi oli loos väga suur osa. Ta jäeti saarele 3 aastat tagasi tema laevameeskonna poolt ning ta käis ise jahil ja talle jäeti saarele vaid paar tööriista ning üks musket ja väheke püssirohtu. Ta otsis välja omale „elukoha” ehk siis ühe koopa. Ta kaevandas aarde välja ning vedas kogu saagi oma koopasse . Ben elatus põhiliselt kitselihast. Algselt oli ta pühalik mees ja käis kirikus jne., kuid ta sattus valesse seltskonda ja otsustas minna verisele meresõidule lootes suurt aaret, kuid ta jäeti maha ning peale seda muutus mees natuke pööraseks ja läks kergelt hulluks, kuid see polnud paha omadus. Ta muutis oma elamiskombeid saarel ning pöördus jälle pühalikuks ja hakkas igapäevaselt palveid lugema.

Kokkuvõte

Billy Bones, koos oma meremehekastiga, tuli „Admiral Benbowisse” ning kirjutas end sisse. Ta käis igapäevaselt mere ääres ja maksis Jimile iga kuu hõbedase neljapennise, et see hoiataks teda ühejalaga mehe eest. Ta jõi iga õhtu võõrastemajas rummi ning muutus väga ülemeelikuks.

Dr. Livesey tuli Jimi isa tervist vaatama, kuid tal tekkis sõnelus Billyga, kes oli äsja väga kõvasti joonud ning ta hakkas arsti kallal nokkima. Billy hakkas noaga vehkima kuid peagi alistus ja pani selle ära. Dr. Livesey lubas Billy võõrastemajast välja kihutada.

Võõrastemajja ilmus mees (Must Koer) ning ta küsis Jimilt, kas Billy peatub siin ning Jim ütles, et ta ei tea ühtegi Billyt. Billy ja Must Koer istusid lauda ning peagi tekkis sõnelus ja kaklus. Billy haavas Musta Koera õlast ning viimane jooksis minema. Jim läks ära ning tagasi tulles oli Billy pikali ning tundus nagu oleks ta surnud. Õigel hetkel astus sisse arst, kes tuli Jimi isa vaatama ning ta päästis Billy. Billy ei saanud mitte kakluses haavata , vaid ta oli liiga rummi joonud ning see oleks ta peaaegu tapnud . Billy pandi voodisse lamama ja tal lasti puhata , arst läks edasi koos Jimiga tema isa vaatama.

Jimi isa suri ning elu läks Jimil ja ta emal tihedaks. Nad pidid kahekesi võõrastemajas hakkama saama.

Ühel õhtul ilmus võõrastemajja üks pime vanamees , kes võttis Jimi kinni ning küsis temalt Billy kohta. Jim juhatas mehe Billy juurde ning see andis talle midagi, nimelt Musta Märgi. Seal seisis , et tal on aega kella kümneni. Billy tõusis püsti ja pistis lõugama, kuid samal hetkel kukkus ta kokku ja suri äkilisse ajurabandusse.

Jim ja ta ema jooksid külla abi kutsuma, kuid keegi ei julgenud neid aidata. Neile anti vaid laetud püstol ja lubati saduldatud valmis hoida juhuks, kui neid keegi peaks tagasitulekul jälitama. Üks poiss hakkas arsti juurde ratsutama, et temalt relvastatud abi saada.

Nad jooksid tagasi võõrastemajja, panid riivi ette ning tõmbasid eesriide alla. Jim võttis Billy kaelast meremehekasti võtme ning nad avasid kasti. Seal polnud midagi väga väärtuslikku, kuid Jimi ema hakkas talle kuuluvat raha kotti toppima. Siis hakati aga uksele kopsima ning Jim haaras viimasel hetkel kaasa õliriidest paki ja nad põgenesid.

Pime vanamees ja ta käsilased otsisid võõrastemaja läbi, kuid ei leidnud seda, mida nad otsisid ehk siis seda õliriidest pakki . Nad keerasid maja pahupidi . Peagi läksid aga mehed tülli ja tekkis väike rüselus, see andis aga ainult eelist Jimile ja ta emale, kuna kuulda oli juba hobuste kabjaplaginat. Kõik mehed peale pimeda mehe (Pewi) jooksid laiali ning Pew jooksis segasena hobuste jalgade alla.

Mr. Dance (piirivalveülem, kes juhtis hobuseid) viis Jimi arsti juurde ning nad vaatasid paki läbi. Nad leidsid sealt aardekaardi ning nad arutlesid selle üle.

Skvaier läks Bristolisse laeva ning meeskonda otsima , arst Londonisse omale kedagi, kes oleks ta praktika oma hoolde võtnud. Varsti tuli ka kiri skvaierilt ning sealt sai ilmsiks, et skvaier, kui suur lobasuu oli välja rääkinud saladuse aarde kohta.

Skvaier oli palganud algselt oma poolt u. 8 meest (s.h. ka kapteni ) ning siis oli ta kohtunud kokaga (kes oli tegelikult mässaja ja piraat), kes lubas kaasa võtta tuntud mehed, kes pidavat olema väga kohusetundlikud meremehed (tema käsilased). Nii saigi skvaier kiiresti kokku meeskonna.

Jim ja arst läksid Bristolisse.

Jim kohtus kokaga tema kõrtsis ning ta avastas, et kokk on väga sõbralik ja tubli mees, seega usaldas ta teda ning tema valitud meeskonda. Ta ei kahelnud koka õigsuses.

Meeskond vedas kõik varud laevale ning seati end sõiduks sisse.

Kõik töötasid täies hoos ning kõik näis hästi laabuvat.

Jim läks enne magamaminekut õunatünni omale õuna tooma , kuid seal oli vaid paar tükki järel. Seega pidi ta ühe kättesaamiseks sinna sisse ronima ning seda ta tegigi. Ta jäi kogemata tünnis magama.

Jimi äratas suur müts – üks tüse meremees istus tünni otsa. Ta tahtis juba tünnist välja hüpata, kui kuulis kedagi kõnelemas. Ta jäi tünni ning kuulas juttu pealt. John Silver rääkis meestele oma teenistusest kapten Flintiga, kes oli ka aarde saarele jätnud. Ta rääkis kõigist oma kuritegudest ja pahedest ning kõik teised olid vaimustuses. Ta rääkis oma mesijutuga kampa veel ühe ausa mehe ning arutles oma plaanist.

Jim rääkis kogu loo skvaierile, arstile ja kaptenile. Nad pidasid nõu, kuidas hoida mässu ära.

Nad jõudsid kohale ning kapten kuulutas välja puhkepausi – nimelt võisid kõik minna saarele ning pidid kahuripaugu peale tagasi ilmuma. Kapten läks esimesena minema, et mitte äratada kahtlust ning kõik madrused läksid saarele. Jim hüppas koos teistega viimasena paati ja saarel pani ta kibekähku plehku , et mässajad talle kallale ei saaks tungida . John üritas teda veel ümber veenda, kuid ta teadis nende sepitsustest ja seega lasi jalga. Kõik ausad mehed said omale relva enda kaitsmiseks.

Jim jooksis kiiresti mööda saart ringi ning ühel hetkel märkas kriiskavad pardikampa mere peal õhku tõusmas. See andis märku piraatidest ning ta hakkas tasapisi nende hääli kuulma ja liikus häälte suunas. Ta jäi ühte lehestikku seisma ja kuulatas sealt. John üritas teist ausat meest sisse rääkida, kuid see keeldus. Kohe kuulis ta lasku ja kriiskavat häält, see tuli saare teisest otsast, keegi teine oli ära tapetud . Aus mees (Tom) hakkas ära minema, kuid ta ei jõudnud kaugele, John viskas oma kargu tema poole ning see tabas. John hüppas kohe ligi ja jagas noaga talle hoope selga .

Jim hakkas minema jooksma , kuid märkas kedagi varjudes. See polnud mingi loom, vaid inimene. Ta lähenes talle ning mees laskus põlvili ja anus Jimi. See oli Ben Gunn ning ta rääkis Jimiga, peagi aga kostus kahuripauk ja Jim nägi veerand miili kaugusel Briti lippu metsa kohal lehvimas.

Hunter ja arst läksid jullaga saarele teateid hankima. Nad leidsid ühe kindluse, ümbritsetud taraga. Nad läksid tagasi ja arutasid kõik koos kava. Üks mees läks alla kajuti ja ruhvi vahelisse koridori vahti pidama . Nad võtsid laeval olevad mässajad kinni ning hakkasid paadiga kindlusesse asju ja varusid vedama. Kui nad tegid viimase tiiru ja hakkasid kõik koos kindluse poole sõudma, hakkasid mässajad kahurist kuule vihistama. Trelawneyle anti musket ning ta lasi paadi pealt ühe mehe maha (see oli ka see lask , mida Jim kuulis).

Üks meestest langes (Tom Redruth) teel kindluseni (lasti seljatagant, põõsastest maha), teised jõudsid tervena sinna.

Tara taha ilmus Jim, kes hõikas arsti ja teisi. Ta liikus vaikselt kindluse poole ja lõpuks jooksis ka sinna sisse.

Nad matsid Tomi ära.

Tara taha ilmusid Silver ja tema leitnant. Silveril oli käes valge lipp ning kapten lasi Silveril tulla kindlusesse läbi rääkima. John käitus algselt arana, kuid lõpuks plahvatas ning läks minema.

Piraadid tegid rünnaku. Paljud said neist surma ning neli vaenlast said üle tara sisse. Nad jooksid suure kisaga maja poole ning mehed kindluses neid ei tabanud. Nad alistasid piraadid, kuid Hunter oli oimetu (pärast suri), Joyce’i pea oli läbi lastud ning kapten haavatud.

Jim leidis sobiva hetke ning pistis uuesti plehku. Ta jooksis Ben Gunni peidikusse (millest see talle rääkis), kus oli tema käsitsi tehtud paat (süst), ta jooksis ühe hea koha peale ning läks sealt merele. Ta jõudis „Hispaniola” (nende laeva nimi) juurde oma süstaga ning lõikas ankrutrossi läbi. Ta võttis kinni üle ääre rippuvast köiest ning piilus sisse- Israel Hands (kahurilaskja) ja O’Brien kägistasid üksteist. Ta istust süsta tagasi ja jäi magama.

Ta avastas end Aarete saare edelapoolses otsas. Ta liikus lõuna vooluga kaasa ning jõudis pikapeale vaevu laevale jälle ligidale. Ta kahmas kliiverpoodist kinni ja ronis laevale. Ta avastas, et O’Brien on surnud ning Hands väsinud. Ta võttis maha piraatide lipu ja lasi end Handsil Põhja lahte juhatada. Ta ise ei osanud laeva käsitleda, seega Hands õpetas teda rummi eest. Jim leidis laevalt vett, mida ta polnud ammu saanud.

Nad jõudsid Põhja lahte ja randusid seal. Hands üritas Jimi tappa, kuid ta sai põgenema. Jim laadis oma püstolid ja jäi ootama. Kui Hands viskas teda pistodaga, läksid juhuslikult püstolid lahti ja Hands suri. Jim sai haava õlga.

Ta viskas laibad laevalt alla ning lasi purjed alla. Ta läks saarele ning hakkas kindluse poole jooksma. Ta kartis, et äkitselt on juba sõbrad sealt lahkunud, kuid läks rahumeeli sisse. Ta astus kindlusesse ja võttis oma vana koha sisse ning juubeldas oma ette, et kui rõõmsad teised on. Järsku aga hakkas mingi kriiskav hääl kisama „Piastrid! Piastrid! Piastrid! Piastrid” – see oli John Silveri papagoi . Piraadid olidki kindluses ning Jim võeti kinni.

Jim ja John pidasid nõu. Jim lubas Johni võllast päästa, kui John teda ära ei tapa . John, kui omakasupüüdlik mees nõustus, kuigi teised olid selle otsuse vastu.

Teised hakkasid protesteerima ning läksid kindlusest välja nõu pidama. Nad lõikasid midagi raamatust ning kui nad tagasi tulid, pistis üks neist midagi Johnile pihku. See oli Must Märk ning seal oli kirjas „Takandadud”. John hakkas vastu ja teised nõudsid selgitusi. John rääkis jälle oma mesijuttu ning ta jäi siiski piraatide kapteniks.

Arst tuli kindlusesse haigeid vaatama. Ta oli Jimi peale natuke kuri, kuid tegi tööd hoolega. Siis palus ta luba rääkida Jimiga ja John lubas seda vastutasuks tema headuse eest. Teised olid jällegi selle vastu, kuid John hoidis neid vaos .

Piraadid läksid varandusejahile. Jim pandi ahelatega Johni külge ning nad hakkasid sammuma kompassi saatel. Varsti nägid nad luukere ning kuulsid kapten Flinti hääli. Nad ehmusid sellest ja see aeglustas neid. See oli tegelikult Ben Gunn, kes seda tegi, et võita aega Grayle ja arstile, kes läksid aarde juurde ootama. Kui mehed sinna jõudsid, nägid nad vaid tühipaljast auku . Jälle hakkas vaidlus ning Johni ja Jimi taheti ära tappa. Järsku kõlasid põõsastest kolm pauku – Gray, arst ja Ben lasid. Kaks piraati said surma ning kolm jooksid ära. Jim ja John jäid seisma. Nad jutustasid kogu loo ära ning jooksid ruttu paatideni, et teised piraadid neid eest ära ei võtaks. Nende avastuseks olid paadid veel seal. Nad lõid ühe paadi kirkaga katki ja teisega sõudsid koopa poole.

Nad sõid Beni soolatud kitseliha ning järgmistel päevadel vedasid kulda laevale. Varsti oli kõik valmis ja nad asusid teele, jättes kolm ellu jäänud piraati saarele.

Nad sõitsid esimese Lõuna-Ameerika sadamani. Nad käisid seal ringi koidikuni, tagasi tulles teatas Ben, et John on põgenenud umbes 400 giniga. See oli võrreldes suure aardega väike raha ning sellest ei hoolitud, vaid oldi hoopis õnnelikud, et nii lihtsa vaevaga Johnist lahti said.

Nad sõitsid tagasi Bristolisse ja õnneks täpselt õigel ajal, sest mr. Blandly (skvaieri sõber/käsilane) kavatses just saata teele abilaeva neid otsima.

Kõik said oma osa, igaüks kasutas seda nii kuidas tahtis. Ben laristas oma osa nädalaga ning tuli siis juurde paluma. Ta käis igapäevaselt kirikus laulmas. Gray kasutas seda säästlikult ning süvenes oma kutseala õpinguisse ja on nüüd tüürimees ning kaasosaline ühel purjekal, pealegi abielus ja perekonnaisa.