Kirjandus on sõnakunst. Läbi aegade on inimesed teadnud sõnade jõudu, nende võimet haavata, ravida, lohutada, motiveerida, teha õnnelikuks või õnnetuks. Sõna võimed on piiritud ja seepärast saab kirjandus tugevalt mõjutada inimeste arusaamasid maailmast ja elust. Kirjandus paneb inimesi mõtlema, analüüsima ja kaastunnet ilmutama. Me isegi ei pane tähele, kuidas kirjandus suudab “elustada“ tegelasi ja luua nende olemust, erinevaid maailmu. See pole mitte nii vaid ulmekirjanduses, aga ka ajalookirjanduses. Sukeldudes teosesse, kaotame piiri reaalsuse ja huvitava teistsuguse maailma vahel. Mõneks hetkeks isegi sulandume niivõrd tegelastesse ja nende tegevusse, et jagame ka nende tundeid ja emotsioone ning nii tavaline sünge elu täitub uute sündmuste, muljete ja läbielamistega. Lisaks on ka selliseid teoseid, kus lugeja saab leida iseennast ehk saab sealt õppetunni ja selle abil õigemale elurajale.
Ettevõtja ja palgatöötaja võrdlus Suur erinevus on olla ettevõtja või palgatöötaja. Kumb oleks parem olla? Tooksin järgnevalt võrdluse nende kahe vägagi erineva nn. ametikoha näol. Ettevõtja suured plussid on ise otsustada ja olla iseenda nö. peremees. Vabadus ise tegutseda ja mõelda. Aga see toob kaasa ka suuri vastutusi ning kohustusi. Põhiline miks hakatakse ettevõtjaks on muidugi raha, teenid ju kogu kasumi endale. Muidugi summa oleneb sellest kui ettevõtlik ja töökas ollakse ja kas klientuuri on ning millega tegeletakse. Suureks plussiks on veel töögraafiku paindlikus, ise ju otsustad millal ja kuidas. Aga samas on see ka miinuseks, kuna selle ise-otsustamisega võib kaasneda ka laisklus (nt. ,,Ah täna ma tööd ei tee, kui viitsin teen homme''). Keegi ju otseselt ei sunni sind tegema, ikka sina ise. Edukus oleneb suuresti ettevõtja iseloomust, iga üks sellel alal läbi ei löö ja põrub. See on ka jälle miinuseks...
Alternatiivenerga Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma? Tänapäeval räägitakse palju alternatiivenergiast ja sellest, kui tähtis see on, et pääseda fossiilkütuste kasutamisest. Eesti pindalast on umbes 140 km2 sellist maad, millel on head tingimused tuuleenergia rakendamiseks. Virstu tuulepark, mis hakkas tööle 11. Oktoobril 2001. aastal, oli Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut, mis suudavad rahuldada umbes 500. kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Pärnumaale, kus on palju tuult, tahetakse ehitata rohkelt tuulegeneraatoreid. Rajamise teeb raskeks seadus, et tuulegeneraator peab asuma 400 m kagusel lähimatest taludest. Kui räägitakse tuulegeneraatoritest, siis peetakse silmas tohutuid tuuleparke, nagu on Taani rannikul. Tänapäeval on igal Eesti talunikul võimalik panna üles üks-kaks väikest tuuleveskit, mis pole kõrgemad kui Adaver...
Napoleon – vallutaja või vabastaja? Teema valikuks osutus „Napoleon - vallutaja või vabastaja?“ hiljuti referaati tehes ja süvitsi uurides võin väita mõlemat. Napoleon võitis palju sõdu, kuid samas kaotas inglastele ja venelastele. Kas ta selle tõttu hea vallutaja on või hoopis vabastaja, selles püüan oma arutelus selgusele jõuda. Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt tegutsema ja Prantsusmaad muutma.Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis tähendas inimeste võrdsust seaduse eest. Samuti eraomanduse puutumatuse. Tsiviikoodeksi võtsid eeskujuks ka paljud teised Euroopa riigid. Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usku kuulutati enamiku prantslaste usuks.
Arvustus "Vabariigi kodanikud" Valisin vaatamiseks "Vabariigi kodanikud", mida vaatasin internetist. Tegemist on Aarne Rannamäe juhitava vestlussaatega, kus päevakajalistel teemadel kalkuleerivad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe. Stuudios oli kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer, ajakirjanik ja kirjastaja Marii Karell, kirjandusteadlane Janika Kronberg ja hiljuti oma elulooraamatut esitlenud näitleja Anne Veesaar. Saate jooksul tõusid esile mitmed küsimused
Demagoogia Demagoogia on kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine emotsioonide ja vassimise kaudu. Ausas diskussioonis, väitluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale, et leida parim lahendus. Demagoogia puhul kasutatkse ära kuulajate nõrkusi, et panna neid uskuma väiteid, mis on kõnelejale kasulikud. Demagoogia võtteid on kasulik tunda, et neid märgata ja mitte lasta end mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1. Emotsionaalne mõjutamine 1. Hirmutamine 2. Rahvustunde rõhutamine (Eestlane on pühiline töömees, ta ei hakka streikima.)
PÄEVAKORD: 1.Esitluste esitamine 2.Frantsiisiettevõtte tundmine 3.Mõistete seletus 1.KUULATI: Õpilased pidid tegema loenguks valmis tagurpidi ajurünnaku moodulil esitluse.Ettekanne oli vabal valikul, kas powerpoindi esitlusena, teatrina või joonistades tahvlile. Esimeses loengu pooles esitlesime ettekandeid. Teises loengu pooles saime selgeks, mis on frantsiisiettevõte ning õppisime mõisteid ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte. Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loengul on test. Liivika Ivanov Maret Jõgar Lektor Protokollija LISA 1 Võtsid osa: Maarika Adli Annika Aitsar Jelena Gämmer Kristina Gämmer Jelena Huobonen Martin Ilves Kerli Jõesaar Maret Jõgar Ele Kaun Riina Kilk Kadri Kirs Annela Kruusimaa Karin Kullerkupp Liisi Kuuseoja Kairi Lepp Maria-Eva Maasik Madis Mülla Andres Näppi Karl-Martin Peri
LOENGU PROTOKOLL Mõdriku 11.12.2015 nr 1-1/1 Algus kell 8.30, lõpp kell 11.45 Juhatas Virve Transtok Protokollis Elisabeth Ammer Osalejad: 31tudengit (Lisa 1) Puudusid: Heleriin Atla, Kristina Harun, Aline Lõuke PÄEVAKORD: 1. Situatsioonülesande arutelu KUULATI: Tudengid pidid lahendama situatsioonülesande ning selle põhjal analüüsi koostama. Sõna võtsid: Kõik tudengid osalesid arutelus OTSUSTATI: 1.1 Teha parandusi ning täiendusi analüüsides Virve Transtok Elisabeth Ammer Juhataja Protokollija Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts 4 Kristina Harun 5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik
On ka sõlmitus, mis väljendub sellest et mõlemad kaks saavad kokku, ja siis veel haripunk, kus mõlemad jäävad vihma kätte. Ja lõpuks ka puänt mis väljendub mõlema tegelase viimaste sõnade kaudu. Kuues novell Probleemistik: Peategelane Scalza võidab kihlveoga õhtusöögi tõestades, miks Baroncid on kõige aadellikumad inimesed. Tegelaskond: Michele Scalza-(meeldiv, lõbus noormees, kes jutustas huvitavaid lugusid. Oli sõpradega arutelus kes on kõige aadellikum Firenzes). Sõbrad-(veetsid aega Scalzaga ja arutasid, kes on kõige aadellikum). Neri Mannini-(võttis Scalza kihlveo vastu.) Piero di Fiorentino-(kohtunik kes otsustas kummal oli õigus. Otsustas Scalza kasuks). Novelli tunnused: Novelli Sissejuhatus algas peategelase kirjeldusega, Sõlmitus oli arutlus aadellikkuse üle, haripunkt oli kihlvedu ja puänt oli Scalza lugu Baroncidest.
seda olenemata meie endi arvamusest. Me peame ikka ravima ja meditsiinis arveatama kahe olekuga, nii vaimse kui ka materiaalsega. Nii on ka meditsiin arenenud. On diagnoose, mis ongi vaimsed diagnoosid, mitte füüsilised ja ka vastupidi. 3. Kas arutlusel „keha ja vaimu” üle on Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. Leian, et ikka on seos õenduse ja tervishoiga. Arutelus on räägitud kuidas me oletame/teeme järeldusi, vaadates ja jälgies teise inimese miimikat. Seos on siinkohal õenduse ja tervishoiuga on see kui me eeldame ise kuna ja kui valus võib patsiendil olla jälgides tema miimikat ja käitumist/reageerimist. Samuti on seos siinkohal, kuidas me võtame inimest/patsienti. Kas tal on ainult materjaalne keha või mitte materjaalne vaim. Või aksepteerime, et inimesel on materjaalne keha ja mittematerjaalne vaim
Vaatasin saadet ning hakkasin mõtlema sellistele streiki puudutavatele küsimustele, mis enamusele rahvale ehk teemaga vaid pealiskaudselt kursis olevatele inimestele on võõrad. Saate sõnumiks on kaasata vaatajaid meie enda riiki puudutavatesse päevakorralistesse probleemidesse. Olen veendunud, et minu puhul sai saate peamine eesmärk, panna kaasa mõtlema, absoluutselt täidetud. Atraktiivseks muudab saate see, et televaatajad saavad e-posti või telefonitsi arutelus sõna sekka öelda ning oma arvamusi kuuldavale tuua. Stuudiokujundus, mille puhul jäävad eriti silma seinal olevad ruumilised inimnäod, on väga pilkupüüdev ning huvitavalt lahendatud. Miinuseks toon välja selle, et saatejuht katkestab esinejaid, tihtilugu laskmata neil isegi mõtteid lõpuni öelda. Kohati kippus jutt minema liiga keeruliseks ning spetsiifiliseks, mida minul isiklikult oli raske jälgida.
Arstina on tal õigus määrata ravimeid või psühhoteraapiaid. Psühhiaater tegeleb raskemate vaimsemate probleemidega kui psühholoog- näiteks skisofreenia. Kes on psühholoog? Psühholoog on vastava kõrgharidusega teadlane või nõustaja, kes uurib ja õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana igapäevaelus ette tulevates probleemides, aitab aru saada nende olemusest, tekkest ja säilitavatest teguritest. Probleemi arutelus otsitakse koos nõustavaga lahendusi. Psühholoog ei ole arst, ta ei või ravimeid välja kirjutada. Psühholoog uurib süstemaatiliselt inimese käitumist ja mõtlemist. Psühholooge saab veel eraldi valdkondadeks jagada: kliiniline-, spordi-, lapse-, kooli-, kohtu-, toitumis-, sõja-, poliitika-, tarbimis-, arengu- ja hariduspsühholoogid. Kes on psühhoterapeut? Psühhoterapeut on psühholoogi või arsti haridusega isik, kes on saanud pikemaajalise psühhoteraapia väljaõppe
Iseseisev töö nr. 2 Keskkond - toote ja elamusloome kese Tutvu AS Limex kodulehega. Arutle teemal toode kui elamus, elamus kui toode antud ettevõtte kodulehe materjalide põhjal. Lähtu oma arutelus autentsuse ja keskkonna aspektidest. Milliseid elamusi pakub antud ettevõte ja kuidas? Mis teeb antud ettevõtte poolt pakutava unikaalseks ja kuidas on see seotud keskkonnaga kus ettevõte tegutseb ja millest toodab? Kuidas on elamusloomesse kaasatud tarbijad? AS Limex koduleht: www.limex.ee AS Limex pakub oma kodulehel www.limex.ee alates 2014 aasta juunist elamusmajanduse toodet, milleks on ekskursioon lubjapargis. Seal on võimalik tutvuda 70-90 aastat vanade lubjaahjudega ja
Platon vs. ,,The Matrix" Mis on päris? Kuidas defineerida reaalsust? Need on vaid mõned küsimused, mis film ,,The Matrix" püstitab. Kuid see film pole esimene, mis sellel teemal arutab, vaid on olnud arutelus juba tuhandeid aastaid pärinedes algselt Kreeka filosoof Platoni kirjutistest. Platoni koopamüüt mõtestab stsenaariumi, kus inimesed on lapsest saadik aheldatult koopasse vangistatud, ning virvendavad varjud koopa seinal ongi nende terve maailm. Kuna nad ei ole välismaailma näinud, peavad nad seda koobast ainukeseks päris reaalsuseks ja neil ei ole põhjustki arvata, et see ei ole päris ,,reaalsus". ,,The Matrix" on üles ehitatud samale põhimõttele, kust me teame, mis meie reaalsus
Teismelised kasutavad marihuaanat, sest see on suurepärane viis lõõgastuda ja lihtsalt hängida koos sõpradega, kuid enamik teismelisi ei ole teadlikud riskidest, mis on seotud marihuaana kasutamisega. Teismelised võivad mõelda, et marihuaana ei ole ohtlik, kuna see ei ole "kõva" narkootikum nagu kokaiini või heroiini, kuid mida nad ei tea, on see, et marihuaanal on omad ohud. Igaüks on kuulnud, et marihuaana on ???..................... ja selline idee on olnud arutelus juba aastaid. Isegi kui marihuaana ei vii muude uimastite kasutamiseni , on veel negatiivsed tagajärgi, mis tulenevad marihuaana kasutamisel. Need hõlmavad lühiajalisi ja pikaajalisi tagajärgi, mis sisaldavad ärevust, vähenenud IQ taset, vähki ja astmat. Marihuaana ei ole nii kahjutu kui paljud inimesed arvavad, et on, ja seetõttu on oluline, et saada abi, kui teie või keegi keda armastate kasutab või kuritarvitab marihuaanat. Translation Misconception- väärarvamus
Tõe all pean silmas pigem absoluutset tõde, millest on sunnitud lähtuma kõik inimesed maapeal. Tavaline arvamus on, et selline tõde tõepoolest eksisteerib. Mina aga olen kas siis oma rumalusest, püüdest erineda või hoopistükkis tarkusest endale kinnitanud, et seda ei ole, et inimesed võivad oma veendumuste, oma maailmavaatega seda tõde muuta. Kuna ma ei ole veel sellele leidnud vettpidavaid argumente, olen püüdnud seda teemat nii mõnigi kord vältida, ning seega ka end selles arutelus kaotajaks pooleks lugenud. Pannes küsimärgi alla väite, et ühtset tõde ei ole, püüan sellele leida rahuldavaid põhjendusi. Kui ma seda aga suutma ei peaks, olen sunnitud tunnistama, et olen eksinud ning asun otsima seda õiget teed. Kas ka kõik inimesed iseenese mätta otsast sellest aru saavad? Üks küsimus tekib veel siit mätta otsast vaadates. Mis on armastus? Tihti ringi piiludes justkui näeks seda kõikjal, aga ise seda sellisena kogeda ei suuda, nagu ma seda näen.
Demokraatia ei ole siiski kõige populaarsem, autoritaarsete reziimide tingimustes elavad riigig modustavad kogu maailmast ligi kolmandiku. Tekib küsimus, kas demokraatia on see ainuõige valitsemisvorm? Kui jälgida seda statistikat, siis mina küll nii ei ütleks, kuid igal inimesel on oma arvamus. Sellesks et paremini otsustada oleks vaja elada sellises riigis, kus on aristrokraatlik või autoritaarne valitsemisvorm, siis oskaks ka täpselt selles arutelus oma seisukohti välja tuua ja põhjendada. Kuna mina elan tänaseni Eestis, demokraatlikus vabariigis, siis on mul õigus oma arvamusele ja sellekohaselt ma arvangi, et kõige õigem valitsemisvorm on demokraatia. See tuleneb sellest, et mulle meeldib Eestis elada ja järelikult ka peab mulle meeldima demokraatia.
Kuid konisjonid ei pea seda parandama. · Kui ka teine kord on seadus presidendi arvates halb, saadetakse see riigikohtusse. · Riigikohus otsustab seaduse saatause. President peab seda otsust kuulama. Kui seadust välja ei kuulutata jääb see kalevi alla. Riigi Teataja- seadus jõustub ilmudes Riigi Teatajas. Lobism- kuluaaripoliitika, olulised poliitilised arutelus ja kokkulepped toimuvad tavaliselt parlamendi saadikute vahel väljaspool ametiasutusi. Täidesaatev võim tänapäeva valitsussüsteemis Peaminister, välisminister (Urmas Paet), siseminister (Jüri Pihl), justiitsminister (Rein Lang), majandusminister (Juhan Parts),
Tõe all pean silmas pigem absoluutset tõde, millest on sunnitud lähtuma kõik inimesed Maal. Tavaline arvamus on, et selline tõde tõepoolest eksisteerib. Mina aga olen kas siis oma rumalusest, püüdest erineda või hoopistükis tarkusest endale kinnitanud, et seda ei ole, et inimesed võivad oma veendumuste, oma maailmavaatega seda tõde muuta. Kuna ma ei ole veel sellele leidnud vettpidavaid argumente, olen püüdnud seda teemat nii mõnigi kord vältida, ning seega ka end selles arutelus kaotajaks pooleks lugenud. Pannes küsimärgi alla väite, et ühtset tõde ei ole, püüan sellele leida rahuldavaid põhjendusi. Kui ma seda aga suutma ei peaks, olen sunnitud tunnistama, et olen eksinud ning asun otsima seda õiget teed. Tõestamaks ühtse tõe olemas olematust, pean tõestama, et minu (või kelle tahes) puhul ei kehti need teooriad, mis on tunnistatud kehtima. Kasvõi ühest sellisest piisab, sest ma ei näe, miks peaksid kehtima ka ülejäänud, kui ei kehti see üks
Kas keskaeg oli pime ja mahajäänud aeg? Tänapäeva ajaloolised omavad hästi palju andmeid keskaja oludest ja panusest ühiskonna arengusse, kuid vaatamata sellele, vaieldakse jätkuvalt, kas periood V kuni XVI sajandini ühiskonna ajaloos oli pigem selle mahajäämise või õitseaeg. Me teame, et sel ajal toimus ühiskonnas palju tõuse ja langusi ning ühtne progresseeruv areng puudus. Oma arutelus püüangi keskenduda põhilistele argumentidele, et saada üldine pilt sellest, milline see aeg välja nägi. Massiline kaos valdas Euroopas peale Lääne-Rooma langust V sajandi lõpus. Suured röövrekted, linnastumise kiire langus, kultuuri allakäik – see kõik on omane ajajärgule, mis saabus Euroopasse „keskaja“ nime all. Polnud ühtseid tugevaid riike, mis inimesi ühendaks ning selle tõttu lootused helge tuleviku osas purunesid
pikkust, samuti jala kontakti aega rajaga. Esineb süsteemitust töö tulemuste esitamisel, mistõttu on tulemused raskesti jälgitavad. Töö tulemused ei ole esitatud piisava selgusega. Jooniste ja tabelite kvaliteet on hea ja need on hästi jälgitavad. Tulemuste esituste detailsus ja ülevaatlikkus ei ole väga hästi tasakaalus. Erinevates testides on kasutatud erinevat hulka inimesi ja tabelid ei ole välja toodud süsteemses järjekorras. Töö arutelus on esitatud sooritatud testide vahelised seosed. Kõiki saadud andmeid on töö arutelu osas piisavalt käsitletud. Saadud andmeid on korrektselt omavahel seostatud ja neid on võrreldud ka teiste uurijate tulemustega. Töö tulemuste võrdlemiseks teiste samalaadsete, juba teostatud uuringutega, kasutati erinevaid kirjanduse allikaid. Kasutatud allikaid oli piisav hulk ja need olid oma sisult tööga sobivad. Töö järeldused on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt
Esmase mõttena tuleb pähe see, et nii häbi kui seda ka tunnistada pole, olen vist ,,kivi all" elanud ning ei pere, sõprade või tööl kolleegide ringis ei ole meil tulnud kordagi jutuks väljaanne ,,Akadeemia". Ma ei teadnud, et selline asi on Eestis olemas. Mul on hea meel kuna suunasite meie kursuse antud väljaannet lugema. Arutelus moraali rollist teaduse juures äratas mu tähelepanu mõttekäik, kus viidati sellele, et justkui esmakordselt märgati tehnoloogia kahepalgelisust esimese maailmasõja ajal, mil kus mürkgaaside väljatöötamise tõttu seati kahtluse alla teadlaste eetilisus. See mõttekäik jääb mulle natuke arusaamatuks, sest ma ei tahaks uskuda, et varasemalt leiutatud oma eelkäijatest tõhusamad tapariistad ei tekitanud samasugust diskussiooni. Siinkohal meenub konkreetne näide keskaegsest
tode pole saavutatav, asjade vaatluse pohjal voib esitada uksnes toenaolisi hupoteese); · Enesestmoistetavuse eitamine ja ratsionalism (midagi ei saa votta lihtsalt niisama, koik peab leidma kinnituse loogilises arutelus); · Subjektiivsuse eitamine see uksnes hairib objektiivset teaduslikku tunnetust · (Absoluutne subjekti ja objekti vastandamine); · Tugev normiteadlikkus (ainult meeleline kogemus ja loogiline motlemine on normaalne, koik muu on kas teadmatus voi halve). SLAID 11
• Valimisvõitlus 4. Meediasuhted ja nende toimimiseks vajalikud oskused. Avalik arvamus toimib järgnevalt: Suhtumine ➡ Arvamus ➡ Tegevus Suhtumine (positiivne, negatiivne, olematu) on hinnang millelegi, mida kujundavad: • Isik • Kultur • Haridus • Perekond • Usk • Sotsiaalne taust • Rahvus Meediasuhted on vajalikud selleks, et: • Olla nähtav • Oma seisukohti esitada • Arutelus osaleda • Avalikku arvamust mõjutada Meediasuhted on edukad, kui: • Esinevad mõlemapoolsed (lugeja & kanali) head suhted • Need on strateegiliselt planeeritud (plaanipärane tegutsemine) • Need on kiired, täpsed, otsekohesed, õiglased ja sõbralikud Advertising ehk reklaam - tasutud & kontrollitud sõnum Publicity ehk avalik tähelepanu - tasuta & kontrollimatu (kujuneb inimeste hinnangutest) Ajakirjanike ootused: • Usaldatavus
Kõige enam tehakse seda avalikult poliitikas ja just valimiste eel, mis praeguselgi ajahetkel väga päevakohane on. Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Demagoogia abil on võimalik tekitada pseudoteadvust ja sokutada inimesed illusoorsesse maailma. Selles mõttes on demagoogia võrreldav narkootikumidega.
Kaardistamine on pälvinud tähelepanu ka ontoloogiliste ja epistemoloogiliste küsimuste (loodus, tootmine, kommunikatsioon) juures. "Tunnetuslik kaardistamine" tähendab tänapäeval palju rohkem kui 1960-ndatel, mil seda lähemalt uuriti. Lisaks sellele, et kogu kaardistamine on laiemas mõttes tunnetuslik, sisaldab ning nõuab see ka valikute tegemist, millegi väljajätmist, ebakindlust ja tähelepanu. Paul Carter toob oma arutelus rabava näite rannajoone kohta: Rannajoon on elementaarne piir maa ja mere vahel ning samuti ka kaardi piir. Tegelikult on aga rannajooned pigem piirkonnad kui jooned (nt. ebastabiilne piirkond tõusu ja mõõna korral), mille kaardistaja peab paratamatult paika panema (ühe joonena). Kokkuvõtteks ütleks, et kaardistamine on üks ülimalt tänuväärt ettevõtmine ning selle tulmus kõigile väga vajalik. Ei saa ju orienteeruda teadmata, kuhu täpselt minema peab
vimalikke teisi tlgendusvimalusi. Tehakse tulemuste phjal ldistusi ja jreldusi, pstitakse uusi hpoteese, mida oleks vaja tulevikus testida jne. Vltida liigset "snavahtu", mitte minna tlgendustes phjendamatult julgeks (kik tlgendused ja uued hpoteesid tulenegu loogiliselt teie enda ja/vi teiste autorite tulemustest ja toetugu neile). ige lhidalt vib vajaduse korral meelde tuletada tulemuste osas leitut. Seejuures ei esitata (korrata) arutelus enam numbrilisi tulemusi, tulemustest rgitakse kvalitatiivsel tasemel ja ldistatult. Jlgige, et arutelu oleks tielikult kaetud viidetega relevantsetele kirjandusallikatele. Kokkuvte Vga lhike kokkuvte kige olulisematest tulemustest (mitte numbriliselt, vlja arvatud juhul, kui mingi(te) suurus(t)e absoluutvrtus(ed) ise ongi keskse(te)ks tulemus(t)eks). Lhikesed ning konkreetsed vastused ainult pealkirjas ja/vi sissejuhatuses pstitatud ksimustele. Kokkuvttes ei tohi
Gilgamesi raamat oli põnev ning ma panin ennast päris mitu korda nende olukorda ja mõtlesin, mida mina teinud oleksin. Enim meeldis mulle Gilgamesi teekond Utnapisti juurde. Mõne koha peal meenutas see mulle ,,Sõrmuste Isandat" aga ei oska isegi põhjendada miks. Võibolla see koopa olustik ja et otsiti mingit surematuse vilja kuskilt vetepõhjast, sõjad üleloomulike olenditega jne. Teosega rikastasin taaskord oma mõttemaailma ja arvan, et nii mõneski arutelus teistega, tuleb kasuks, et olen seda lugenud. Veelgi enam ootan ma seda hetke, kui hakavad proovid Gilgamesi näidendist.
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Teg...
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast
toob kaasa uurimuslikku tegevust. Iseseisev töö aitab ka ise probleeme lahendada. Nad saavad palju uurida. Mida rohkem nad küsimusi enda jaoks lahendavad, seda lihtsam neil on tulevikus õppida. Multimeedia, arvutid ja internet teeb võimalikuks erinevad jagamist, mis on aktiivne ja interaktiivne õpe. See lihtsustab tudengitele tööd, kuid õiged informatsiooni peab veel leidma. Üks populaarsemaid meetodeid, mis annab üliõpilastele intellektuaalset arengut peetakse aruteluks. Osalemine arutelus või arutelu teaduslike probleemide üle annab õpilastele võimaluse mõelda kriitiliselt ja kaitsta oma seisukohti. Iga arutelu nõuab ettevalmistustööd, mille käigus tuleb uurida kirjandust. Kogu ettevalmistus aktiveerib kognitiivse tegevuse, mis kujundab oskusi ja arendab mõtteviisi. Suur tähtsus õppetöös on kirjalikud tööd. Kõikides ülikooli teadustöödes püüavad teha nii, et iseseisvus üliõpilastel oleks maksimaalne. Eesmärk on nende töös õpetada õpilasi
??Puudub kooskõla mõne teise faktiga. Intuitsioon -> sissetunne, kõhutunne -> kasutame igapäevaselt -> võib olla erinev igal inimesel Eristatakse kolme liiki intuitsiooni. 1. Kui taju - tuttavate asjade äratundmine, eristamine, teksti taju. 2. Loominguline mõtteid kujundlikult väljendada, luua metafoore, inspiratsioon. 3. Kui kiirendatud arutlus sageli me teeme järeldusi ja anname hinnanguid mingite andamete põhjal, ilma kogu arutelus käike läbikäimata nn. tervele mõistusele tuginemine, võib põhjustada eksimusi. -> ei ole eraldiseisev teadmistest ega kogemustest Teadus ja intuitsioon -> Head teaduslikud ideed ei sünni juhuslikult ja seega loominguline intuitsioon vajab ettevalmistavat tööd. Teadusliku loomingu viis etappi 1. Probleemi sõnastamine ja teemakohaste teadmiste kogumine. 2. Teadusliku pingutuse periood püüama probleeme lahendada, õnnestub või mitte. 3
) 1 iseendale vaimu omistamisest või mitte Paljunemine ja intellekt omistamisest: ,,Cogito ergo sum" 7 (Rene Enne teiste isikute vaimu tõestamist Descrates). soovin sõnastada eelnevalt esimese isiku Järgnevas arutelus kasutan vaimu eskistentsi, kellest edaspidi lähtun lihtsustamise ja seoste paremaks teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu väljatoomiseks trükitähes lühendeid. Vaimu arutlemisel. Üldiselt käsitlen essees vaimu olemasolu ja selle teadmise esimese isikuna passiivse tegija tähenduses, mille olen on isk L laps, kelle sõnastame vastavalt
) Kriteeriumid võib jagada ka vaatlejate vahel ära ( On soovitav koostada nn. "vaatluslehed", kus on vaatlusülesanne ja ruumi märkmete jaoks). 7. Nüüd on võimalik lasta mütsidel ringi sees liikuda (maksimaalselt kaks korda). Nüüd nõutakse arutelust osalejatelt rollide välkkiiret vahetamist (Vaatluskriteerium: Kui kiiresti tulevad osalejad vahetusega toime?). Arutelule järgneb kokkuvõtete tegemine. Seejuures peaksid kõigepealt arutelus sõna saama osalejad ja siis vaatlejad. Distsipliin on mõttemütside kasutamisel väga tähtis. Kõik osalejad peavad mõttemütsi juurde jääma, mis on rühmal peas. Keegi ei tohi vahele rääkida ja midagi teisele mütsile öelda. Sel puhul üles kirjutada ja oodata vastavat mõttemütsi või mütsi lõpus. Kui lubatakse vahelehüüdeid, siis jõutakse jälle kriitilise argumentatsioonini- mida aga kuue mütsiga vältida taheti. Niisiis õpetab de Bono lihtsaid, loova mõtlemise võtteid
Rootsis kohas nimega Skutskäris firma nimega Stora Enso BrukÜhel ilusal päeval läksime perega loomaaeda Kävlesse, mis oli möödasõiduga tselluloosi tehasest, see hais oli hinge mattev ja ulatus kilomeetrite kaugusele, loomaaeda mattis see hais, oli raske hingata ja süda läks pahaks, väike poiss pidevalt köhatas. Kui oli rõske ilm, vihmane või paks udu, siis oli seda haisutunda ka 50 km kaugusele. Kuna antud ehitis peab paiknema suure veekogu lähistel, siis oli arutelus Narva jõgi, Tartu jõgi ning Pärnu jõgi. Narva langes välja kuna rahvas sõdis vastu ja 7 poliitiliselt oleks Venemaa vastu hakanud. 8 Seega taandub küsimus sellele, kas meie saaksime tehasest midagi sellist, mis muudab selle rajamisega tõenäoliselt kaasneva keskkonna seisundi halvenemise koos kahjulike kaudsete mõjudega meie jaoks vastuvõetavaks.
tingimustes toimuv elustamine, kunstlik toitmine ja vedeliku manustamine, terminaalne sedatsioon ning mõttetust ravimisest hoidumine saanud moodsa meditsiinieetika klassikalisteks elu lõpuga seonduvateks probleemideks, kus erinevad pingeseisundid on varmad tekkima. Äsjanimetatud probleemid seostuvad eeskätt just nö passiivse eutanaasia meditsiiniliste ja moraalsete aspektidega ja avaramas eetilises arutelus vaadeldakse neid sageli tapmise ja surema jätmise problemaatika kontekstis, kus ühe tavaarusaama kohaselt on tapmine selgelt taunitavam kui tegevusetus, mis toob kaasa inimese surma. Samas ollakse enamasti veendumusel, et elu päästvate või toetavate meetmetega alustamine ja nende hilisem katkestamine on moraalses mõttes märksa komplitseeritum kui kohene loobumine nendest. Siiski leidub akadeemilises diskussioonis piisavalt käsitlusi, mille kohaselt sellised
Nendega toimetulekumehhanismid on olnud läbi ajaloo katsetamise ja efektiivsemate sekkumismeetodite otsimise rajal. Alati on leidunud keegi, kes leiab, et loodud süsteem ei toimi ning neid, kes südamest vaeva näevad, et alaealisi õigusrikkujaid taas ühiskonnanorme järgivale teele tagasi aidata. Käesoleva essee eesmärgiks on arutleda teemal, kas kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kasvandikud suudavad sotsialiseeruda ühiskonda. Oma arutelus lähtun põhiliselt Kaagvere erikooli näidetest, kuna oman seal eelnevat töökogemust. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool (Alaealise mõjutusvahendite seadus § 6 lg (1), kuhu suunatakse kohtumääruse alusel õigusrikkumise sooritanud alaealised. Eestis on kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli: Tapa Erikoolis õpivad poisid ning Kaagvere Erikoolis õpivad tüdrukud
tõenäoliselt eksisteerib, ent üksnes tõenäoliselt. Samas hoolikalt kõike järele uurides ei saa me siiski veel olla kindlad, et sellest keha loomuse selgest ideest, mille me leiame oma kujutluses, võiks mingit põhjendust leida, mis vältimatult tõestaks, et mingi keha eksisteerib. Oma ajastule kohaselt ja tõenäoliselt ka kantuna soovist kirikuga mitte otsesesse vastuollu minna on Descartes`i meditatsioonis ja filosoofilise arutelus tähtsal kohal Jumal, kui eksistentsiaalselt kõrgeim vorm, kes on hea ja aus. Jumala poolt edasiantu tuleneb või jõuab meieni loodusest ja loodusseadustest. Descartes nimetab seda loomuseks, mis ei tähendagi ju midagi muud, kui Jumalat ennast või loodud asjade korrastatust, mis on rajatud Jumala poolt. Aga iseenese loomuse all mõistab Descartes partikulaarselt kõige selle kombinatsiooni, mis Jumal on meile andnud.
Peatükid ja alapeatükid peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ja moodustama teemale vastava terviku. Töö tulemused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükkidena. Arutelu Arutelu peamisteks ülesanneteks on: · kõige olulisemate tulemuste väljatoomine; · järelduste ja ettepanekute tegemine; · töö edasiarendamise võimaluste analüüs. Järeldustest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud ülesanded. Arutelus võib püstitada uusi probleeme, mis tulenesid töö tulemustest. Arutelus ei tõsteta töö eelnevate osade tekstilõike mehhaaniliselt kokku. Arutelus võivad sisalduda viited tekstile ja kirjandusele. 8 Kokkuvõte Töö tulemused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükina. Kokkuvõtte võib esitada ka numereeritult või teesidena
ja vajalik endale selgeks teha. Liikumine on ,,üldiselt üksikutele". Kui esimene reegel on protsessi üldine kirjeldus siis reeglid 2-4 moodustavad kirjelduse sellest, kuidas me jõuame lõpptulemuseni nii, et see oleks õige. Kui ma nüüd analüüsin ja võrdlen ja ülaltoodud meetodeid Descarte`i seisukohaga kainest inimarust siis jõuan järgmisele arusaamale. Oleme varustatud kaine inimaruga ehk mõistusega. Me loome otsuseid ja eristame enda jaoks tõde valest.Nagu Decartes väidab arutelus kaine inimaru kohta: ,,Meie arvamuste erinevus ei tule sellest, et arvamustest ühed on mõistlikumad kui teised, vaid ainult sellest, et oma mõtteid juhime erinevaid teid mööda ega vaatle samu asju." Ükskõik kui head head mõistust omandada, sellest hoopis tähtsam on see kuidas seda mõistust rakendada. Siinjuhul aga tulebki rakendada neid nelja meetodi reeglit, et oma mõtteid juhtida mööda korrastatud ja kindlat raja.
informatsioon, reklaam, mis saadetakse emailile või sõnumivahetusprogrammides. Selline info võtab ruumi elektroonilises postkastis ja kasutaja tähelepanu. Üldiselt spämmi saadetakse saaja nõusolekuta. · Oftopik (ingl. k. "off-topic,,) on sõnumid, mille teema ei sobi antud foorumi arutelu või elektroonilise uudiskirja. Foorumites on tihti temaatiliselt jagatud rubriigid. Pole mõted ja kasu tervisetoidu arutelus pakkuda kosmeetikad või jutustada viimasest jalgpallimängust. Head reaktsiooni on raske oodata, paremal juhul teid ignoreeritakse. · Hotlink (ingl."hotlink") juhtub, kui sisestada oma veebilehele pilte või mingit muud resurssi võõrast serverist. Mõned "veebimasterid" kasutavad seda võimalust, et vähendada oma serveri koormust. Seega kulutatakse teiste ressursse ja internetiliiklust. · Overkvoting (ingl
vanu hooneid saabki õigeks teha vaid detailplaneeringu kaudu, selleks tuleb esmalt kehtestada detailplaneering, siis saab võtta ehitus- ning lõpuks kasutusloa. Konguta vald alustaski, esitatud kinnistu detailplaneeringu, MTÜ Vellavere külaselts esitas sellele hulga vastuväiteid ja ettepanekuid, millega kohalik volikogu aga ei arvestanud. Konguta vallavalitsuse töötajad arutasid ettepanekuid ainult kinnistu omaniku ja planeeringu koostajaga, ettepanekute tegijaid ei kutsutud arutelus osalema. Ilmneb teine tõsine juhimisalane probleem, ettepanekute tegijaid kohtumisele ei kutsutud. See on ka üks peamine põhjus, miks tartu maavanem detailplaneeringule heakskiitu ei andnud. Nii jõudiski Konguta valla ja Vellavere külaseltsi vaidlus maavalitsusse. 3 1. ERA- JA AVALIKSEKTOR Arvan, et kõik saab alguse suhtumisest, enda paremaks ja targemaks mõtlemisest, tihti
. 4) AUTORITEET – Haridusteadlane NIMI on öelnud 5) LOOGIKA Järeldus - tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema NT: vähendades koolivägivalda, suudame tagada parema elukeskkonna kõigile. Seepärast peame me tegema koolivormid kohustuslikuks. ● Mida tähendab demagoogia? Nimeta vähemalt 2 demagoogia võtet. Kirjelda, milles need võtted seisnevad. Demagoogia on arutelus, kõnes, vaidluses jms sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Demagoogia ehk loogikaviga. Sihilikult vigaste argumentide esitamine. Loogikavead esitatakse tõeselt ehk loogikaviga peidetakse oskuslikult Demagoogia võtted: 1) ’’Läbiaegade’’ – sinu oponendi või enda väide rõhub sellele, et miski on kogu aeg olnud. 2) ’’Häda tuleb’’ ehk hirmutamine – kui me seda teeme, siis juhtub kindlasti see.
Otsustades, mida tarbida, arvestab ratsionaalne tarbija tulevase tarbimise oodatava piirkasulikkusega. Alfred Marshall, Cambridge koolkonna esindaja, väidab oma peateoses ,,Majandusteaduse printsiibid", et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad, et lähtuda vaid ühest metodoloogiast. Ta väitis, et majandusteadlased ei suuda kogu süsteemi elemente hoia konstantsena, aga peaksid seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Selline meetod on tuntud kui ceteris paribus. /1, lk 332-333/ 9 Kaasaegse mikro- ja makroökonoomika kujunemine. Tänaseks on mikroökonoomika arenenud kahes suunas: Marshalli käsitlusele baseerudes ja matemaatika kasutamise suunas. Majandusteaduse õpetamise probleemile pakkus lahenduse Paul Samuelson, kes kirjutas majandusteooria õpiku, kus ta püüdis
meie jaoks huvipakkuvad situatsioonid, sest sellised valikud, kus järgnev ühik annab rohkem kasulikkust juurde kui eelmine, teeme me nagunii. Meid huvitavad ikka need valikud kus piirkasulikkus on kahanev. Ehk kuidas teeb tarbija oma valikuid kui täiendava ühiku kauba tarbimine annab talle võrreldes eelnevaga vähem kasulikkust juurde. Ja enamasti see piirkasulikkus on kahanev, seega võime lähtuda edasises arutelus kahaneva piirkasulikkuse eeldusest. Seega kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev. 6) Selgita, kas järgmine väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): „Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele, saadav rahulolu apelsini mahla joomisest väheneb kui mahla hind tõuseb.“ Siinkohal peab mõistma eelduseid mida mikroökonoomikas tavatsetakse teha. Ja üheks selliseks arusaamaks
meie haldussüsteem veel täies mahus välja arenenud. Seega tõuseb tugevalt esile strateegiline planeerimine, nimelt vajadus kiirete lahenduste järgi tuleb siduda pikemaajaliste sihtmärkidega ja samal ajal tuleb plaane välja töödata. Riigi kiire muutumise vahel peavad esile tõusma strateegilised töögrupid, mille ülesanne on tagada Eestile kõige sobivamad lahendused hea riigireformi sooritamiseks (Haldusreformi ideed ja praktika, 2015). Ekspertkomisjoni kuuluvad eksperdid on arutelus välja sõnastanud järgmisi eesmärke (Haldusreformi eesmärgipuu, 2015): 5 1. Kohaliku omavalitsuse teostamisel on õigus osaleda ka kodanikul: otsustada, kuidas korraldatakse kohalik elu, kes ja kuidas avalike teenuseid osutab ning võtta osa avaliku elu korraldamisest kodanikuühenduste läbi. 2. Kohalikul omavalitsusel on suurem osakaal valitsussektori eelarves, mis tagab suurema
sovidusest, vastastikune integratsioon meedia püüab vastata auditooriumi huvidele). Meedia mõjude uurimine (Katz ja Lazarsfeld) sekuvad tunnused : esitlusviis, kanal, sisu, vastuvõtja hoiak. Garbner kultuurimallide leviku teooria( mis on olemas? Millega seotatud? Väärtuste hierarhia? ). Kõneaine tekitamine protsess, kus eri teemadele antav suhteline tähelepanu uudiste kajastamisel mõjutab teemade aktuaalsuse ja olulisuse pingerida avalikus arutelus. Lisaks võivad esineda mõjud avalikule poliitikale. Kultuurimallide levikult eristatakse otsesest stiimuli reaktsiooni laadsest mõjuprotsessist eelkõige selle järkjärgulise ja kumulativse olemuse põhjal. Esiteks sisaldab see teadasaamit ja teiseks oludest ja kogemusest , samuti referentgrupist. Raamistamine see termin kirjeldab uudiste vaatevinkli, tõlgendusraamistliku ja käsitlusviisi mõju publikule, uudiste kajastuse ja sündmuste kirjelduse konteksti kujunemist
huvipakkuvad situatsioonid, sest sellised valikud, kus järgnev ühik annab rohkem kasulikkust juurde kui eelmine, teeme me nagunii. Meid huvitavad ikka need valikud kus piirkasulikkus on kahanev. Ehk kuidas teeb tarbija oma valikuid kui täiendava ühiku kauba tarbimine annab talle võrreldes eelnevaga vähem kasulikkust juurde. Ja enamasti see piirkasulikkus on kahanev, seega võime lähtuda edasises arutelus kahaneva piirkasulikkuse eeldusest. Seega kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev. 4) Selgita, kas järgmine väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): ,,Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele, saadav rahulolu apelsini mahla joomisest väheneb kui mahla hind tõuseb." Siinkohal peab mõistma eelduseid mida mikroökonoomikas tavatsetakse teha. Ja üheks selliseks arusaamaks
Meediasuhted Avalik arvamus - Ühiskonnas laialt levinud arusaam mingi olukorra/nähtuse suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted
• Üks inimene on otsustamisel piiratud ressurss. Grupi koostöö eelised puuduvad ja teiste liikmete teadmisi ei kasutata. • Ühtegi kohustust ei täideta teiste grupi liikmete poolt otsustamisel ja pahameel otsustamisest eemale jäämisest võib kaasa tuua tegevuste eiramise. 2) Spetsialisti otsus peale arutelu grupis Eelised: • Kasutatakse mõningast grupiliikmete ressurssi. • Grupi arutelu positiivsed küljed on otsustamisse kaasatud. Halvad küljed: • Ühtegi kohustust ei seata arutelus osalejatele otsuse elluviimisel. • Grupi liikmete seas ilmnevaid konflikte ja vaieldavaid küsimusi ei lahendata. • Esinevad situatsioonid, milles mõningad grupi liikmed võivad hakata “esinema”, et jätta muljet grupi juhile. 3) Väikese grupi (vähemuse) otsus Eelised: • See võib olla kasulik, kui vähesed grupi liikmed on võimelised otsuseid tegema. • See võib olla sobiv, kui otsustamiseks on vähe aega või mingid muud tegemised suruvad peale. Halvad küljed:
annaabi.ee 
