Alternatiivenergia Eestis (0)

Alternatiivenerga Eestis – miks vajalik ja mida peaks muutma ?
Tänapäeval räägitakse palju alternatiivenergiast ja sellest, kui tähtis see on, et pääseda fossiilkütuste kasutamisest.
Eesti pindalast on umbes 140 km2 sellist maad, millel on head tingimused tuuleenergia rakendamiseks. Virstu tuulepark , mis hakkas tööle 11. Oktoobril 2001. aastal, oli Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut, mis suudavad rahuldada umbes 500. kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse.
Pärnumaale, kus on palju tuult, tahetakse ehitata rohkelt tuulegeneraatoreid. Rajamise teeb raskeks seadus, et tuulegeneraator peab asuma 400 m kagusel lähimatest taludest.
Kui räägitakse tuulegeneraatoritest, siis peetakse silmas tohutuid tuuleparke, nagu on Taani rannikul. Tänapäeval on igal Eesti talunikul võimalik panna üles üks-kaks väikest tuuleveskit, mis pole kõrgemad kui Adavere tuulik . Iga tuulik toodaks piisavalt energiat, et kuue aasta jooksul end ära tasuda ja anda sealt edasi püstitajale tulu. Kui iga talunik , majaomanik ja -ühistu Eestis suudab toota küllalt energiat, et oma vajadused rahuldada, siis sõltuvus impordist väheneb märkimisväärselt. Eesti toodab 70% oma soojavajadusest koduste toorainete abil, milleks on puit ja põlevkivi. See on päris hea tulemus, arvestades, et enamus maid arenevas maailmas peab kütteks vaja mineva tooraine sisse tooma mujalt.
On plaanitud ka tuulegeneraatorite ehitamine keset merd , kuid tehnoloogia on veel täiustamisel. Norra on senini ainus riik, kes on saanud sellega hakkama.
Eesti Postimehes ilmus 31. Oktoobril 2007 aastal artikkel alternatiivenergia muutumisest tavainimesele jõukohasemaks. Üks Alaskivi valla küla elanik , Mikk Suursild, kes lasi endale tuulegenoraatorid paigaldada 2007 aasta veebruaris väidab, et toodetavast energiast piisab tema majapidamiseks kõigeks. „Tavapärases majapidamistarbes pole ligi aasta jooksul tekkinud hetke, kus oleksin ilma elektrita ,“ ütleb ta, „Voolutarbimist tuleb küll paremini korraldada. Täna on näiteks tuuline ilm ja pesumasin teeb selle puhul ekstra pesupäeva.“
Põhjuseks, miks Suursild otsustas alternatiivenergia kasuks, räägib ta järgmist: „Eesti Energia küsis minult liitumise eest ligi 200 000 krooni, aga 1,4- kilovatine tuulegeneraator koos akude, masti ja muu vajalikuga läks mul maksma kõigest 140 000!“
Seega võib järeldada, et alternatiivenergia ei tule kasuks mitte ainult loodusele vaid ka enda rahakotile.
Ja ega tuul ei ole ainuke võimalus – asja ajab ära ka vesi, isegi vaatamata sellele, et meil on tasane maa ja kuskil ei paista olevat suuri langevaid koski. Eesti hüdroenergia varudest on erilisel kohal Narva jõgi. Halbade tingimuste tõttu on aga hüdroenergia kasutamine Eestis vähenenud. Kui 1997. a. toodeti Eestis hüdroenergiat 3370 MWh, siis tänapäevaks on see vähenenud umbes 100kW-le.
Eestile ja muidugi ka ülejäänud maailmale on alternatiivenergia väga vajalik. Kõige tähtsam põhjus on see, et alternatiivenergia säästab loodust ja nii on meil võimalik kliima soojenemist natukene aeglustada. Inimesed on ju ise oma planeedi ära rikkunud ja on hea, et mõeldakse välja võimalusi, kuidas oma patud lunastada. Kahjuks ei ole kõik inimesed alternatiivenergia poolt.
Eesti Energia kui monopoolse ettevõtte osas peaks riik tegema mõned määrused, et tulleenergia tootjad saaksid vabalt edasi tegutseda. Eesti Energia on tahtnud nõuda raha selle eest, et kasutatakse nende elektrivõrku.
Mina isiklikult arvan, et alternatiivenergia on väga vajalik meie keskkonnale. See aitab kokkuhoida loodusvarade tarvitamise koha pealt ning valmistub meid mõnes mõttes ka ette tulevikule, mil loodusvarad on otsas ja ongi järele jäänud võimalus ainult alternatiivenergiaks.
Alternatiivenergia tuleb kokkuvõtteks ka odavam, sest ainus asi, mille eest tuleb maksta on tuulik ja selle hooldus , kuna tuul ei maksa midagi.
Tänapäeva tehnoloogia on nii arenenud, et tuulegeneraatori ülesseadmine käib väga kergelt ja kiiresti – igal inimesel on tarvis vaid kindlustunnet, et sellise energia tootmine on kasulik.
Kasutatud allikad
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/alternatiivenergia.ht m
Eesti Postimees , 31.10.2007