ARUTLUS "Napoleon-vallutaja või vabastaja?" (0)

                                    Napoleon – vallutaja või vabastaja?     Teema valikuks osutus „Napoleon - vallutaja või vabastaja?“ hiljuti referaati tehes ja süvitsi
uurides   võin   väita   mõlemat.   Napoleon   võitis   palju   sõdu,   kuid   samas   kaotas   inglastele   ja
venelastele. Kas ta selle tõttu hea vallutaja on või hoopis vabastaja, selles  püüan oma arutelus
selgusele jõuda.
        Napoleon   hakkas   kohe   oma   valitsusaja   alguses   aktiivselt   tegutsema   ja   Prantsusmaad
muutma.Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis tähendas
inimeste   võrdsust   seaduse   eest.   Samuti   eraomanduse   puutumatuse.   Tsiviikoodeksi   võtsid
eeskujuks  ka paljud teised Euroopa riigid.
Napoleon   parandas   riigi   suhteid   kirikuga,   sõlmides   Rooma   paavstiga   eraldi   kokkuleppe.
Katoliku usku kuulutati enamiku prantslaste usuks.
Napoleon oli tark   ja võimuahne riigijuht. Rahvas armastas teda.Ta kuulutati keisriks ehk
imperaatoriks. Napoleon ütles enda kohta : „ Minu poliitika on inimesi valitseda nii, nagu
suur enamus tahab,et neid valitsetaks.“ Kuid ometi ei rahuldanud see Napoleonit . Napoleon
rajas 16 Prantsusmaa kontrolli all olevat Saksa riigist Reini Liidu mida ta ise juhtis. Napoleoni
eesmärgisk   oli   Inglismaa   vallutada   Saksamaa   abiga,   kuid   põrus.   Euroopa   vanade   riikide
valitsejatele   ei   sobinud   Napoleoni   plaanid.   Seejärel   püüdis   Napoleon   Inglismaad
majanduslikult  survestada ning  kuulutas välja  majandus-ehk  kontinentaalblokaadi.  Piirates
sellega Euroopast kõik sadamad Põhja -ja Läänemerel,  Atlandi ookeanil ning Vahemerel.
Euroopa kontinedi sulgemine Inglismaa suhtes sai talle kinnisideeks. Selle tagajärjel mõjutas
see ka Prantsusmaa majandust. Hakkas arenema salakaubandus Inglismaaga.
   Kuna Napoleon oli võitlushimuline ning vallutused pakkusid talle rahuldust,siis proovis ta
ka   Ida-Euroopat   vallutada.   Algas   sõjategvus   Venemaa   ja   Prantsusmaa   vahel   mis   lõppes
võiduga, mille järel palus Venemaa rahu sõlmimist. Napoleon uskus, et saavutas ammuse
eesmärgi-püsiva liidu Venemaaga. Kuid Venemaale oli see sunnitud sammuks. Asjad läksid
pingeliseks kui Venemaa tõstis tollitariife ning rikkus kontinentaalblokaadi mille Napoleon
rajas. Lisaks sellele ei saanud Venemaa oma lüüasaamisest üle.
    Pingete kasvades hakati valmistuma sõjaks. Napoleon koondas kokku suure armee. Kuid
paraku see talle  võitu  ei toonud.  Prantslased  ei  olnud valmis  selleks mis  neid ees ootas,
talvised ilmaolud kui ka toidupuudus laastasid armee kiiresti, samuti venelaste kavalused.
Napoleon pidi taganema ja lõpuks pagema.
Lühikese   ajaga     suutis   Napoleon   uue   armee   kokku   kutsuda   ja   saavutas   paar   hiilgavat
võitu,kuid  liitlasväed vallutasid Pariisi.
Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku Elba saarele, kus ta sai
eluaegse valduse. Talle jäi keisri tiitel ja määrati iga-aastane pension.
Võitlsjanune Napoleon ei suutnud ikkagai sellega rahul olla ning lahkus Elba saarelt koos
oma lähikondlastega Prantsusmaale, soovides sõlmida Euroopa riikidega uut rahu,kuid keegi
sellega rahul ei olnud. Mis jällegi tähendas sõda. Liitlased oli Napoleoni armeest ülekaalus ja
see saigi kokkuvõttes otustavaks.
Napoleon loobus uuesti troonist ja ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta ka suri.
  Järelduseks, kas Napoleon oli vallutaja ,siis kindel JAH, see oli see mis talle pinget pakkus
ja elu mõtte.Kas vabastaja?- siis kas siin  võbi vastata jaatavalt..See mis ta Prantsumaa jaoks
oma valitsemise aja alguses tegi, on märkimisväärne ning selle eest teda ka armastati.Võib
öelda, et Napoleon oli nii armastatud kui ka vihatud samaaegselt. Kuid paraku ei suutnud ta
lõpeda siis kui õige aeg oli, võitlushimu sai temast üle.