Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli. Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide,et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad maha üheaegselt. Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. See aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, millest ta järeldas, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked asjad langevad Maa pole täpselt ühe ja sama kiirusega.Paraku ei nõustunud isa erialavahetusega ja 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita.
· Sündis Chalkidik poolsaarel Stageira linnas (Makedoonias) 384 ekr. · Isa Nikomachos oli Makedoonia õukonnaarst. · On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. · See mõjutas tema varajast haridust, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. · 18.37.eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias kogunenud õpilaste seas silma. · Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks. ARISTOTELES · Kui Platoni suri (347 ekr) läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike-Aasias asuva Atarneuse õukonda. · Aristoteles abiellus Hermiase (Atarneuse valitseja) kasutütre Pythiasega. · Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. · Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. · 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna
õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad Maale üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad raheterad valmivad samal ajal ja samas kohas koos ning hakkavad samal ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. Seda aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, tehes järelduse, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked esemed langevad Maa poole ühesuguse kiirusega. Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toskaania õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast
õppima. Noort üliõpilast, aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine, kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini, kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad Maale üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad raheterad, valmivad samal ajal ja samas kohas koos, ning hakkavad samal ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes, kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. Seda, aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, tehes järelduse, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked esemed langevad Maa poole ühesuguse kiirusega. Aastal 1583, sai Galilei tuttavaks Toskaania õukonnamatemaatikuga, ning sattus vaimustusse matemaatikast
Aristoteles (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika,esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus
Platonil puudub süstemaatiline käsitlus nende kohta. Aristotelese enda käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise kogemusega, tegelikkuse süstemaatilise uurimisega. Platon pidas eelkõige üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust. Aristoteles oli rohkem sellel arvamusel, millele enamik rahvast, mis tõttu oli lähemal tegelikkusele. Aristotelesel kaalutletud valikud. Platoni oma on ümbritsevate inimestega arvestav, Aristotelesel indiviidi ellujäämine, Platonil liigiline ellujäämine. 2. Kuidas haakub Aristotelese poliitika käsitlus tema eristatud nelja tegevuse tüübiga: kunst (technê), uurimistöö (methodos), praktilisel tegutsemine (praxis), valikute tegemine (proairesis)? Kõigel on suundumus mingi hüve poole. tuleb üldjoonteski püüda tabada, mis
Aristoteles 384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis Kreeklane Tema isa oli arst, lausa nii kuulus, et Makedoonia kuningas Amyntos 3. Kutsus ta oma õukonda, pärast isa surma naasis kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse. 18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks. Pärast Platoni surma (347 eKr) lahkus Aristoteles koolist, ning hakkas ringi rändama. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12- aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile
Aastal 1581 asus 17-aastane Galilei isa soovil Pisa ülikooli meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotetese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad Maale üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad raheterad valmivad samal ajal ja samas kohas koos ning hakkavad samal ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. Seda aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, tehes järelduse, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked esemed langevad Maa poole ühesuguse kiirusega. Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toskaania õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikasse
Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle.
tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seaduseid vastavalt loomusele.. semiootilised traditsioonid jätkusid nii antiigiajal kui keskajal pärast platonit tuleb nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks. aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas. me suudame aru saada asjadest sp et oskame loogiliselt mõelda. troop mõttefiguur(võrdlus metafoor jne) retoorika tegeleb figuratiivse tõega. kõnefiguur ei tekita raskuseid(pole oluline et kas sõna ei tähenda seda mida ta noh ei tähenda)
- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a Skisma ( ida ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone ,,Haridus" Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest. Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. ,,Viikingid" Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega. Kõige suuremad viikingite linnad asuvad Taani ja Põhja-Rootsi Nende tähtsus Euroopas algab tõusma 6- sajand lõpus ja 7- sajandi algul. Algavad nende vallutusretked.Euroopa ja Vene aladele.
- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a – Skisma ( ida – ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone „Haridus” Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest. Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. „Viikingid” Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega. Kõige suuremad viikingite linnad asuvad Taani ja Põhja-Rootsi Nende tähtsus Euroopas algab tõusma 6- sajand lõpus ja 7- sajandi algul. Algavad nende vallutusretked.Euroopa ja Vene aladele.
m.a. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi. Ta sündis Stageiras (Lõuna-Makedoonia) polises, mille olid asutanud kolooniana kreeklased. Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane. 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni Akadeemias. Temast sai Platoni üks andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas Aristoteles oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis aga Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalanõude pärast, lasi endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud). Tema näos olevat väljendunud kõrkus ning tema esinemised olevat olnud ülespuhutud. Vanemaid inimesi võis see tõesti häirida.
Aristoteles Kreeka filosoof Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras, aastal 384eKr. Aristotelese isa oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Aristotelesest sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles läks 18-aastaselt Ateenasse. Juba siis oli ta huvitatud loodusteadustest . Platoni õpilasena elas ta Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaaste seas silma. Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoniga ja paljude tema õpilastega. Aastal 347.ekr Platon suri. Siis läks ta Väike- Aasiasse. Ta läks Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Seal Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythsega. Aristotelest kutsiti Aleksander-Suure õpetajaks. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia- sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma
("Il Saggiatore") 1624 Mikroskoop 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta ("Dialogo dei due massimi sistemi del mondo") 1638 "Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest" Galileo di Vincenzo Bonaiuti de' Galilei täisnimi Pisa Ülikoolis õpetamise ajal võttis Galilei enda juurde elama rikkaid üliõpilasi ning õpetas neid ka väljaspool loenguid. Õpetus, mida ta eraviisiliselt jagas, erines tugevalt ülikooli ametlikust, Aristotelesel põhinevast programmist, mida Galilei oma avalikel loengutel järgis.
enamus inimesi arvab. Aristoteles on lähemal tegelikkusele ja vähem nomineeriv kui Platon. Erinevalt Platonist ei uurinud Aristoteles, mis on hüve üldse, vaid millistel tingimustel on hüve saavutamine praktiliselt võimalik. Ariostotelese järgi on mõtet vaadelda nähtusi sellisel kujul, nagu nad iga inimese puhul üksikult avalduvad. Sellega seoses kritiseeris ta ka Platoni eetikateooriat. Käsitlus inimese vastutusest on Aristotelesel Platonist erinev. Platon väidab, et inimene ei ole loomult halb ega paheline omal vabal soovil. Arostoteles vaidleb sellele vastu. Ta arvab, et inimese soov toimida ebaõiglaselt on tema enda tahe. Igaühe otsustada on mida teha või tegemata jätta. Tegutsemine näitab, missugune inimene ollakse. Selle kohta on Aristotelesel illustreeritud näide lenduvisatud kivist: kui kivi on kord visatud, ei saa seda enam mittevisata, kuid kivi viskamine oli indiviidi vastuvõetud otsus
teisele samaväärne olla. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Need põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes. Sofistide hulgas oli väga kuulsaid õpetlasi. Kõige tuntumad filosoofid olid Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane Aristoteles. Sokratese ja Platoni põhimõtted ja eluarusaam olid küllaltki sarnased. Aristotelesel oli aga teistsugune arusaam maailmast kui Platonil. Mille poolest erinesid Aristotelese filosoofilised põhimõtted Platoni omadest ? Platoni järgi on olemas kaks maailma. Üks neist on tegelikkuse ja teine näiva tegelikkuse ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud ja hävivad. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Platon on toonud võrdluse koopa võrdpildiga. Seal on inimesed
massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaarosakesteni. · Gravitatsioon ei põhjusta mitte ainult taevakehade tiirlemist, vaid ka kõikide lahtipääsnud kehade mahakukkumist.Umbes 2300 aastat tagasi arvas kreeka mõttetark Aristoteles, et mida raskem on keha, seda kiiremini ta langeb. Alles 2000 aastat hiljem tõestas Pisa linna ülikooli professor Galileo Galilei, et suurtüki - ja püssikuul kukuvad ühtmoodi. Omajagu õigus oli ka Aristotelesel, sest õhutakistus takistab langemist. · Sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtmoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul. · Gravitatsioon on mõju, mis avaldub iga kahe keha vastastikuses tõmbumises ja oleneb nende kehade massist. Valem: F = (Gm1 m2)/r2 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia
mõistlikkus. Ei vaprus ega mehelikkus esine põhimõtte pärast ning ohu iseloomust ei saada tihtipeale õigesti aru. Olukorda tuleb analüüsida ning leida õige väljapääs või lahendus probleemile. Mehine mees võib karta, see ei tähenda, et ta julge ei oleks. Pigem näitab see inimese arukust ning haritust. Vapper mees on see, kes ei karda häbi, ta tegutseb kartmatult, kuid teeb samas kaalutletud ja mõistlikke otsuseid. Aristotelesel on veel tohutult palju häid mõtteteri, ideid ja tema õpetus kõnetab kindlasti paljusid. Ta süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele. Tema filosoofia on ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Tal on tohutud teened ka bioloogias, süstemaatikas, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses jne. Tema mõtetest oli raske valida vaid mõnda üksikut, mis mulle väga meeldisid ja millest pikemalt rääkida võis, kuna teemad varieerusid seinast
põleb ta alati ülespoole. Asjad universumis moodustavad hierarhia, mis algab elementidest, mille loomulik liikumine viib neid kas alla või üles. Edasi tulevad elementide segud, siis elusolendid. Taevasfääride liikumise põhjustavad vaimsed substantsid. Nende liikumise põhjus on lõppkokkuvõttes nende vaimsete substantside iha olla nii sarnane Esmaliigutajale kui võimalik. Eetika ,,Praktiline" filosoofia ehk eetika ei kuulu Aristotelesel otseselt sellesse ,,teoreetilisse" süsteemi, mille moodustavad füüsika, metafüüsika ja loogika. Ja ometi on Aristotelesel praktilisel filosoofial selgeid ühisjooni tema empiirilise ja loogilise ontoloogiaga. Nii nagu ontoloogias ei huvita Aristotelest mitte niivõrd äärmused puhas materiaalsus ja puhtideaalne olemuslikkus kui just nende vahele jääv liikumine juhuslikult etteantuselt ideaalsele paratamatusele, otsib ta ka eetikas
ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad maha üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad raheterad valmivad Tallinna Tehnikakõrgkool samal ajal ja samas kohas koos ning hakkavad samal ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. See aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, millest ta järeldas, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked asjad langevad Maa pole täpselt ühe ja sama kiirusega.
nimetatakse olemise printsiipide ja algpõhjuste ning asjade olemuse uurimist. Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab filosoof kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Filosoofiakategooriate võimalikkus ja tegelikkus kasutuselevõtt võimaldas Aristotelesel lahendada tekkimise paradoksi, mille oli enne sõnastanud Parmenides. Taimede ja loomade teket seletab Aristoteles loomulikke asjadena, milles endis peitub liikumise allikas. Sellega saab väljendada taimede vormi kui realiseerimist neis iseeneslikult ehk loomulikult. Kunstlikult loodud asjad on valmistatud inimese enda poolt ning realiseerub ainult üks vorm paljudest võimalikest. Filosoof püüdis seletada ka juhuse ja paratamatuse mõistet. Juhuslikuks nimetab Aristoteles
Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei 1575. aastal Vallombrosa kloostrikooli. Talle meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale see ei sobinud. Kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda tagasi. 17-aastane Galilei asus isa soovil Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Galilei tegi järelduse, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked esemed langevad Maa poole ühesuguse kiirusega. Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toskaania õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima matemaatikaloengutel. Isa ei nõustunud eriala vahetamisega ja aastal 1585 lahkus Galilei ülikoolist ilma kraadita. Iseseisva elu algus Pärast Pisast lahkumist püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes.
mõtte. Kuid kui kodanikkonnast või elanikkonnast eraldub valitsus, siis sel vahetegemisel on mõte. Tema sõnul oli raske leida ideaalset monarhi, soovitavam oleks aristokraatia ja demokraatia kombinatsioon, sest linna stabiilsuse jaoks oli vaja paljude võimulolekut ja seda, et vaesed kodanikud ei hakkaks varandust ümber jaotama. Ebavõrdsus on sisemiste tülide allikaks. Tülide vältimiseks on soovitav, et enamik kodanikke oleksid keskmiselt jõukad. Õiged printsiibid eelnevad Aristotelesel loogiliselt tegelikele soovidele või eelistustele. Erinevalt Platonist, kes oma osava retoorikaga pettis õpilasi ja järeltulevaid põlvkondi, avaldus Aristotelesel soov mõtlemist ja tegevust ühendada (lisaks ka püüd teada saada, mis tegelikult toimus, nt. erinevates linnades). Kreekas oli ka orjuse vastaseid, aga nende filosoofilisi töid ei tunta. Tähtis Aristotelese filosoofia osa on tema vormi-õpetus, tema loogika ja tema dialektika.
Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. ARISTOTELESE ÕPETUS Aristoteles süstematiseeris oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Tema filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. ÜLEVAADE AROSTOTELESE ÕPETUSEST Aristotelese õpetus modifitseerib Platoni õpetust. Mateeria ja vorm Igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid tuli, õhk, vesi ja maa kujutavad endast algmateeriat. Põhjuslikkus Aristoteles leidis et miski ei saa sündida mittemillestki. Eelnevalt olemasolev mateeria muutub
Aristoteles Aristoteles (384-322 eKr) oli Vana-Kreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. 18-37 aastasena elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas. Ta paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma, kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoniga jäi nende vahekord sõralikuks. Pärast Platoni surma (347 eKr) läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratsesega Väike Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. 344 eKr mõrvati Hermias mässu käigus ning Aristoteles läks perega Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse Aleksander Suure õpetajaks.
Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks. Pärast Platoni surma 347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike- Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks
filosoofia põhimõte, ja teadmine. Sokratese õpilastest on kuulsaim Platon, kes asutas kodulinna lähedale filosoofiakooli - akadeemia. Tema pani ainukesena oma teosed kirja dialoogidena. Tema arust oli tähtsaim ideede õpetus, ning filosoofia ülim eesmärk oli hüve idee mõistmine, mis pidi aitama tabada kõike muud ja käituma vooruslikult. Platoni õpilaste seast pärineb antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles. Tema asutas kodulähedases Lykeioni gümnaasionis oma kooli. Aristotelesel oli väga lai silmaring, ning suurimad saavutused loogika vallas. Inimene oli tema arvates riiklik olend, kes ilma riigita ei eksisteeriks, kuid ütles ka et kõiges tuleb leida kesktee (nn kuldne kesktee). Ideaalseks riigiks pidas Aristoteles riiki, kus kodanikuõigused on eelkõige keskmise jõukusega inimeste käes. Tema õpetus avaldas järgnevatele põlvedele suurt mõju. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid põhilise osa tegid ära Pythagoros ja tema õpilased
eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on IGAVENE, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal "kõike liikumapanev liikumatu jõud". Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks mõistust, sest see põhjendab kogemuse andmeid. Filosoofias eristas Aristoteles: teoreetilist osa (olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimused), praktilist osa (inimtegevuse küsimused), poeetilist osa (loomingu küsimused).
ajajärgul Galileo raskuste kukkumist Pisa viltusest tornist. Galileo ei väida ise kuskil, et ta oleks sellist katset läbi viinud, legend on pärit Vincenzo Viviani kirjutusvahendist, kuigi ta ei olnud sel ajal sündinud, kirjutas ta Galileost suure fantaasiaga. Pisa torni vabalangemise eksperiment on siiski toimunud, kuid teise inimese käe läbi. 1612. aastal viis selle katse läbi üks vana kooli professor, kes tahtis tõestada, et Galileo eksib ja Aristotelesel on õigus. Katse näitas ka Aristotelese idée õigsust. Galilei vastas eksperimendile sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses, et suurem jõuab maha kahe tolli võrra enne. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikeset veast, unustate tema tohutu suure vea."
Peab leiduma algpõhjus, tänu millele saavad olla ka järgnevad põhjused. Selle algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argument on jällegi empiiriline Argumendi lähtekohaks on üldised tähelepanekud maailma kohta. Iga sündmus või muutus, mida maailmas kohtame, on millestki põhjustatud. Kui on sündmus A, siis tema põhjuseks on mingi varasem sündmus B. Sündmusel B pidi omakorda olema mingi põhjus. Kosmoloogilise argumendi pooldajad Teatud kujul esineb juba Platonil ja Aristotelesel G. W. F. Leibniz (1646-1716) Samuel Clarke (1675-1729) Christian Wolff (1679-1754) 6 Kosmoloogilise argumendi kriitika 1. Jumala põhjus? 2. Üldine põhjuste ahel 1. Jumala põhjus? • Kui igal asjal ja nähtusel on põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Jumal on ju argumendis mittepõhjustatud. • Tekib õigustatud küsimus: mis põhjustas Jumala? Kui sellele vastatakse, et kõik v.a. Jumal on põhjustatud, siis miks see põhjuste ahel
· Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus · Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa. · Mis on hea, see on ilus. ARISTOTELES (eKr384-eKr322) ELULUGU Aristoteles sündis Makedoonias Chaldikike poolsaarel Stageiras 384 eKr. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Pärast Platoni surma lahkus Ateenast. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Kutsuti Makedoonia kuninga poja Aleksandri õpetajaks. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus.
ARISTOTELESE LOOGIKA Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Logos, loogiline arutelu ulatub oma tähenduselt 'sõnast' kuni 'mõistuseni'. See on ratsionaalne hingeosa, millele vastandub alogon (mittearutlev). Loogika kuulub mõtlemisvõime ja intelligentsi juurde ning vastandub tundele. Selles töös räägin Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W. Durant'i ,, Lood filosoofia ajaloost" raamat, sealt leidsin ka palju kasulikku ja huvitavat. Ülejäänud raamatudest, mis ma läbi töötlesin, sain võrreldes nende kahe raamatuga
saab ammutada mõtlemisest endast. Ideed on alati olemas ja eksisteerivad lõpmatult. ,,Ideed" ühiskonna ja selle funktsioneerimise kohta eksisteerivad ,,ideede maailmas" ja neid tuleb lihtsalt meenutada. Iseloomulik: suund üksikule. Ei lähtu indiviidist vaid pigem ühiskonnast ja selle headusest tervikuna. Ühiskond on nagu organism, mille liikmed täidavad funktsioone. Ühiskond tekib, sest on vajadusi, mida üksikinimene ei saa ise rahuldada. 4) Ontoloogiline küsimuseasetus Aristotelesel (loeng; Saarinen, 46-62) "On olemas teadus, mis vaatleb olevat olevana ja sellele iseenesest omaseid määratlusi. See teadus ei kattu ühegi teise teadusega, sest mitte ükski teine teadus ei käsitle üldiselt olevat kui niisugust. Pigem lõikavad nad endale olevast ühe osa välja ja uurivad määratlusi, mis sellele osale osaks langeb, nagu näiteks teevad matemaatilised teadused." Aristotelese järgi on kogu tegelikkusel kaks momenti: 1
antud vormid ja teadmised, mis on kogemustest sõltumatud. Platoni õpilane Aristoteles rajas mitte ainult loogikataduse, vaid ka teaduse psüühikast. Tema üks kuulsamaid teoseid on traktaat "Hingest", milles käsitletakse ka spetsiaalselt ka mälu nähtusi. Meenutamise tingimuseks näiteks on seosed, mille kaudu ühe eseme ilmudes tekib kujutlus teisest. Need seosed on korrapära, sarnasuse, vastandlikkuse ja naabruse seosed. Aristotelesel ja epikuurlastel oli mäluprobleem tihedasti seotud üldfilosoofilise mõistega. Uue aja filosoofidest tuleks märkida Francis Baconit (1561-1626) kui eksperimentaalse teaduse ja uue aja materialistliku filosoofia rajajat. Tema arvates on kolm põhilist tunnetusvõimet: mälu - millele tugineb looduslugu ja ühiskonna ajalugu; kujutlusvõime ja aru ehk mõtlemine. Ta näitas, et õige maailmapildi saamiseks peab inimene tuginema isiklikel kogemustel ja vabanema põlvest põlve
Miski käivitab muutuse (tegevpõhjus) ja miski määrab tulemuse (sihtpõhjus). Kõik protsessid on pöördumatud. Masinad ei ole keerulised, on komplitseeritud. Reaalne elu on keeruline. Prigogine iseorganiseerumisega tegelenud Nobeli preemia. Iseorganiseerumise skeem: Loomulik maailm = iseorganiseeruv maailm. Aristotelese põhjuslikkuse skeem toimis keskajal, lakkas toimimast 300 a. tagasi, viimastel aastakümnetel tagasi. 8. Eesmärgi kategooria Aristotelesel. Teos "Organon" (kategooriad: substants, kvantiteet, kvaliteet, koht, suhe, aeg.. -10). EESMÄRK VAHEND kategooriate paar "Eesmärk on piir, mis ei teeni teist, aga kõik teine teenib teda". Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk maailma tervikust tulenev üldine põhjuslikkus. Lõppeesmärk ei ole vahend. Aristotelest huvitas ka see, kuidas asjad tekivad (tegevpõhjus) ja miks nad tekivad (eesmärkpõhjus). Kõik, mis looduses toimub, toimub mingi eesmärgi nimel ja parimal viisil
mimesis? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. - Mimesis ,,jäljendus, jäljendamine, matkimine". Verb tähendab kas ,,tegema, nagu teine on teinud" või ,,tegema midagi, mis on millegi teisega sarnane". Tuleb aga silmas pidada, et sõna "jäljendama" ei väljenda adekvaatselt mõistet mimêsis Aristotelese käsituses, kelle jaoks selle sisu ei taandu üksnes tegelikkuse kopeerimisele, matkimisele. Mimêsis tähendab Aristotelesel loomingulist tegevust, mis taotleb küll sarnasust jäljendusobjektiga, kusjuures viimane reprodutseeritakse nii, nagu ta meie meeltele ilmub, kuid samal ajal on eesmärgiks ka üldise avamine üksikus, objektis üksnes võimalusena olemasoleva, puudulikult avalduva olemuse väljendamine ning psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine kunstiteose nautijate suhtes. Aristotelese kohaselt valmistab matkimine naudingut; kaugelt
suguvõsast. Akadeemiast sai ta tol ajal parima hariduse. Selleks ajaks oli akadeemia töös olnud 20 aastat. Ta lahkus akadeemiast alles peale Platoni surma 37 aastaselt. Platoni akadeemial ja Platoni isiksusel oli Aristotelesele kustumatu mõju. Tema looming oli tohutu. Tema surmast möödus 2000 aastat, ilme et maailm oleks sünnitanud ainsatki filosoofi. On raske nimetada teadmiste valdkonda, mida Aristoteles poleks käsitlenud. Erinevalt Platonist on Aristotelesel huvi hoopis empiiriliste teadmiste järele. Kui Platonit võlus ideede maailm, siis Aristoteles kogub kannatlikult materjali. On iseloomulik, et esimese süstemaatilise raamatu loob just Aristoteles. Vaid osa tema töödest on säilinud, hävinud on laiemale lugemiskonnale mõeldud teosed. Platonil oli dialoogi vormis kaasakiskuv kirjastiil, Aristotelesel seevastu kohmakas proosa. Ta suri 62 aastasena. Ta oli oma vaadetelt elulähedane. Aristoteles oli ka Aleksander Suure koduõpetaja
asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane. Tema isa oli arst ning seejuures koguni nii kuulus arst, et Makedoonia kuningas Amyntos III kutsus ta oma õukonda. Pärast isa surma naasis kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse. (Meos, 2000) 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni Akadeemias. Temast sai Platoni üks andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas Aristoteles oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis aga Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalanõude pärast, lasi endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud), uhkeldas oma arvukate sõrmustega. Tema näos olevat väljendunud kõrkus ning tema esinemised olevat olnud ülespuhutud. Vanemaid inimesi võis see
Antiik-Kreeka teadusele on iseloomulik teoreetilise poole tähtsustamine praktilise ees filosoofilisus (hüpoteeside ja teooriate rohkus) ning inimese kesksus. Üldiselt teadus üsna ratsionaalne. Tekib terviklik looduskäsitlus. Tekivad erinevad koolkonnad, kellel on tihti asjadele sootuks erinevad vaated (ntks pidas Pythagoras universumi võtmeks arve, heliotsentriline maailmapilt; Platon idealist, geotsentriline maailm. Hippokrates loob kehamahlade teooria; Aristotelesel hingede teooria). 4. Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi Thales algaineks vesi, elementide teooria Herakleitos areng vastandite võitluse tulemusene. Algelemendiks tuli. Empedokles ka õhk on mateeria, loetleb neli ürgelementi. Pythagoras universumi võti on arvud. Püüdis leida kosmoses geomeetriat, heliotsentriline maailmapilt. Mõistete täpne defineerimine. Hippokrates lõi kehamahlade teooria. Inimene on mikrokosmos, kus algelemendid loovad tasakaalu
sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Aristotelese järgi moodustuvad asjad vormist ja mateeriast. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal. Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks mõistust, sest see põhjendab kogemuse andmeid. Filosoofias eristas Aristoteles: 1. Teoreetilist osa olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimused 2. Praktilist osa inimtegevuse küsimused 3. Poeetilist osa loomingu küsimused Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi
7.Mis on Aristotelese filosoofia tuum? V: igal asjal on lõppeesmärk ja liikumapanev jõud Metafüüsika ehk see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest) 8.Keda pidas Aristotelese igasuguse liikumise algpõhjuseks? V: liikumatut jumalat 9.Kelle arvates eksisteerib mateeria olemusest eraldi? V: Platon 10.Kelle arvates on aine ja vorm läbipõimunud? V: Aristotelese 11.Mis oli Platoni ja mis Aristotelese lemmikteadus? V: Platonil oli matemaatika ja Aristotelesel bioloogia 12.Milline on Aristotelese arusaam maailmast? V: Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri. Võimalikkus ja tegelikkus 13. Nimeta 4 Aristotelese välja pakutud põhjuste liiki. Esita 4 põhjust vastuseks küsimusele, miks õpilane on klassis. V:
5. ARISTOTELES Aristoteles oli vanakreeka filosoof. Ta oli Platoni õpilane ja Alesander Suure õpetaja. Teda peetaks Platoni kõrval teiseks mõjukaimaks filosoofiks. Tema eluaastad olid 384-322 eKr. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka biloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese arvates võib iga asja puhul mõtteliselt eristada selle materjali ja olemust. Näiteks on puidust laua materjaliks puit, omleti mateeriaks munad ja piim. Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi materjal. Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte
alusepanijaid; Aristotelese teosed (mis säilinud osaliselt) moodustavad antiikaja entsüklopeedia; ta algatas tööjaotuse teadustöös; Platoni ja Aristotelese töödega sai paika euroopa mõtlemise alusmüür. Nagu eespool öeldud, pärineb just Aristoteleselt tava jagada filosoofia teoreetiliseks ja praktiliseks filosoofiaks, ise tegeles ta loomulikult mõlemaga. Praktilise filosoofia moodustasid tal peamiselt eetika (Aristotelesel eetiline teadus), mis käsitleb indiviidi tegutsemist, tema valikute õigustamist ja ,,poliitika teadus", mis käsitleb ühiskonna ülesehituse ja toimimise erinevate viiside õigustamist. Praktiline filosoofia (teadus) tegeleb niisiis praxise analüüsiga, mis toetub loomulikult tema, Platoni filosoofiast erinevale, filosoofiale kui tervikule, seega siis nagu tema õpetajagi puhulgi olemis- ja tunnetusõpetusele, eetikale ning lisaks ka tema enda loodud loogikateadusele. NB!
valet." Filosoofi huvitab tõde, analüütikut (tänapäeva terminis -- loogikut) huvitab reeglipärasus. Aristoteles jagas maailma Kuualuseks ja taevaste nähtuste maailmadeks. Oli veendunud, et loodust (physis) matemaatikast lähtudes mõista pole võimalik. Aristoteles oli alusepanijaks loogikale (ta ise nimetas seda analüütikaks), eetikale, õpetusele filosoofia kategooriatest ja paljudele teistele teadmisharudele. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud tunnistama, et Aristotelesel on olemas ka järjekindel looduse (physis) mõistmine. Sellepärast on hakatud rääkima n.-ö. ,,kahest" Aristotelesest. Aristotelese õpetus neljast põhjusest (vt. allpool), mis on ka tema loodusemõistmise aluseks, on aktuaalne ka praegu. 4 ARISTOTELES MATEERIA JA VORMI DIALEKTIKAST Aristotelese veendumuse järgi ei saa eksisteerida ideede- ja asjademaailm teineteisest eraldi, nagu see Platoni õpetuses oli. See oleks absurdne
Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. 11 ARISTOTELES (384-322 eKr) sündis Lõuna-Makedoonias Stageiras polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane. 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni akadeemias. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas ta oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalatsite pärast, laskis endal juukseid lõigata, uhkeldas oma arvukate sõrmustega. Tema näos olevat väljendunud kõrkus ning esinemised olnud ülespuhutud. Aristoteles lahkus akadeemiast võib-olla juba Platoni eluajal
poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis, tragöödia, eepos. Vahele pikitud märkused komöödiast. 19.Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Tragöödia on kõige kõrgem zanr, eepos. 20.Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Mimêsis tähendab Aristotelesel loomingulist tegevust, mis taotleb küll sarnasust jäljendusobjektiga, kusjuures viimane reprodutseeritakse nii, nagu ta meie meeltele ilmub, kuid samal ajal on eesmärgiks ka üldise avamine üksikus, objektis üksnes võimalusena olemasoleva, puudulikult avalduva olemuse väljendamine ning psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine kunstiteose nautijate suhtes. Mimesis matkimine, kõik zanrid matkivad. See on kaasasündinud, matkimine annab naudingut
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika
Raske on leida ideaalset monarhi (poliitika on praksis!), soovitavam on aristokraatia ja demokraatia kombinatsioon, sest linna stabiilsuse jaoks vaja 1) paljude võimulolek ja 2) see, et vaesed kodanikud NB! ei hakkaks varandust ümber jaotama. Ebavõrdsus on sisemiste tülide allikaks. Tülide vältimiseks on soovitav, et enamik kodanikke oleksid keskmiselt jõukad. NB: inimeste kihtideks või klassideks jaotamine on Aristotelesele loomulik. Õiged printsiibid eelnevad Aristotelesel loogiliselt tegelikele soovidele, eelistustele. Erinevalt Platonist, kes oma osava retoorikaga petteis õpilasi ja järeltulevaid põlvkondi, avaldus Aristotelesel soov mõtlemist ja tegevust ühitada (lisaks ka püüd teada saada, mis tegelikult toimus, näit. erinevates linnades). Kreekas oli ka orjuse vastaseid, aga nende filosoofilisi töid ei tunta. Tähtis Aristotelese filosoofia osa on tema vormi-õpetus, tema loogika ja tema dialektika.
Kitsenduste põhjused: metoodika (täpselt saab rääkida vaid kaasaegsetest sündmustest) ratsionalism (religiooni mõju vähene tähtsustamine) üldistatud ja abstraktne esitus, autonoomne, dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti suulisel pärimusel põhinevad lood) 40. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti. Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotelesel: suur ja väike mees. Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne. Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse. Tuntumad sofistid: Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist. 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. haiguste jumalikest põhjustest loobumine; meditsiin kui praktiline kunst ja oskusteave;
annaabi.ee 
