Galileo Galilei (0)

GALILEO GALILEI

Referaat
Koostaja : ************
Juhendaja : Viivi Rohla
Lähte 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhtatus 3
Haridustee 4
Iseseisva elu algus 5
Pisa periood ( 1589 -1591) 5
Galileo Galilei edasine elukäik 6
Tuntumad leiutised 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhtatus

Galileo Galilei sündis 15. veebruaril 1564.aastal Pisas. Ta oli kuulus Itaalia astronoom , filosoof ja füüsik. Tema pani aluse katsetulemuste matemaatilisele kontrollomisele ja teaduslikule eksperimenteerimisele. Nendest said aluse seletatavad loodusteadused .
Perekond
Galileo oli Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimene poeg. Galileol oli vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia . Galilei perekond ei olnud vaene, kuid ka mitte rikkas. Vincenzio, Galileo isa, oli edumeelne ja laia silmaringiga mees. Ta huvitus muusikast, muusikateooriast ja matemaatikast . 1581 .aastal avaldas Vincenzio poleemilise raamatu uuemast muusika teooriast "Dialoog vanast ja nüüdsest muusikast".

Haridustee

Nagu sellel ajal kohane oli ka Galileo õpetaja algselt isa. Ta kasutas vahel laste õpetamiseks koduõpetajate abi. Isa soovis Galileole paremat haridusteed ja pani ta 1575 .aastal Vallombrosa kloostri kooli. Kuna mungalik eluviis hakkas Galileole meeldima, astus ta noviitsina Vallombrosa ordusse. Kuna isale Galileo käitumine ei meeldinud, siis silmahaiguse tõttu viis ta Galileo kloostrist minema ja tagasi ei toonudki. Galileod õpetasid edasi sama ordu mungad. Tänu isale jäi Galileole külge märk, mis tähendas ordust välja visatud munka.
Meditsiini hakkas Galilei õppima 1581. aastal Pisa Ülikoolis, olles ise alles 17 aastane. Sinna kooligi suunas teda isa. Galileole aga meeldis arstiteadusest rohkem vaielda Aristotelese ideede üle. Sellest ka tema mõte kummutada Aristotelese idee, et raskemad kehad kukuvad maapinnale poole kiiremini kui kergemad kehad. Näiteks võttis ta raheterad . Galileo eelduse järgi oleks pidanud raskemad raheterad tekkima kõrgemal pilvedes ja täpselt õigel kõrgusel, aga kuna see ei tundunud tema jaoks õige. Seega ta järeldas, et erineva suurusega raheterad kukuvad maapinnale ühe ja sama kiirusega.
Tutvunud 1583.aastal Toscana õukonnamatemaatikuga sattus Galileo vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis õpitava meditsiini asemel hakkas ta käima matemaatika loengutes. Vincenziole ei meeldinud Galileo käitumine ja ta pidi lahkuma Pisa Ülikoolist 1585. aastal ilma kraadita.

Iseseisva elu algus

Kuna Galileo lahkus ülikoolist, pidi ta ise endale elatist teenima hakkma. Algselt proovis ta ennast elatada matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes.
1586. aastal tegi ta oma esimese isikliku katse hüdrostaatika teemal, tehtud märkmetest ilmus hiljem ka Galileo tuntud teosed. Tema teadmised loodusteadustest levisid kiiresti. Suureks abiks oli talle tema isalt päritud oskus veenda mõjukaid inimesi. Tänu neile sai ta ilma igasuguse kraadita Pisa Ülikooli matemaatikaprofesoriks, kelle tööülesannete alla kuulus ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat. Kuna matemaatikaprofessori palk ei olnud eriti suur ja sellest ei piisanud ära elamiseks, tuli Galoleo ideele: ta võttis enda juurde rikkaid üliõpilasi, keda ta õpetas väljaspool loenguid. Need õpetused erinesid suuresti loengutel räägitavast Aristotelese programmist.

Pisa periood (1589-1591)

Seda perioodi Galileo elus nimetatakse nii, sest legendi kohaselt uuris sellel ajajärgul Galileo raskuste kukkumist Pisa viltusest tornist . Galileo ei väida ise kuskil, et ta oleks sellist katset läbi viinud, legend on pärit Vincenzo Viviani kirjutusvahendist, kuigi ta ei olnud sel ajal sündinud, kirjutas ta Galileost suure fantaasiaga.
Pisa torni vabalangemise eksperiment on siiski toimunud, kuid teise inimese käe läbi. 1612. aastal viis selle katse läbi üks vana kooli professor , kes tahtis tõestada, et Galileo eksib ja Aristotelesel on õigus. Katse näitas ka Aristotelese idée õigsust. Galilei vastas eksperimendile sarkastiliselt: " Aristoteles ütleb, et sajanaelane kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses, et suurem jõuab maha kahe tolli võrra enne. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikeset veast, unustate tema tohutu suure vea."

Galileo Galilei edasine elukäik

1592 . aastal saavutas selle, et ta määrati Padova Ülikooli matemaatikaprofessoriks. Selle ülikooli perioodil valmisid Galoleo kuulsamad leiutised ja sel ajal hakkas ta materjali koguma oma tulevaste teoste jaoks, mis tegid ta maailma kuulsaks .
Galileo oli ka suhtes naisega, Maria Gamba, neil oli ka kolm last: tütar Virginia (sündis 1600), tütar Livia (sündis 1601 ) ning poeg Vincenzio (sündis 1606). Tütardest said nunnad , aga pojast sai Galileo pärija, kes arendas edasi ka oma isa leiutisi, teiste seas ka pendelkella.
1613 . aastal andis Galileo välja raamtu päikeseplekkidest. Raamatust tekib tüli jesuiidist astronoomi Christoph Scheineriga, kes väitis et tema oli enne Galileod vaadelnud päikeseplekke. Tegelikult ei olnud kumbki neist esimene vaatleja, esimesena vaatles päikseplekke madalmaade astronoom Johannes Fabricius. Raamatus avaldati ka esimene selgesõnaline Koperiniku maailmasüsteemi toetav avaldus.
Aastal 1619, Galilei Rooma -külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda . Katolik kirik tunnistas Koperniku idée alles 1992.aastal õigeks.
1632. aastal avaldatud raamat "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta.", oli paavsti luba ja tekst oli heaks kiidetud tsensori poolt, kuid raamat ei meeldinud kiriku võiumudele. Kõrges eas kutsuti Rooma inkvisitsiooni kohtu ette. Galileo tunnistas ennast ise süüdi. Sellega kaasnes eluaegne vangistus mis muutus kohe koduarestiks. Algselt oli ta arestipaigaks Toscana saatkond Roomas. Hiljem lubati Galileol minna tema Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse. Teda võisid külastada ainult vähesed inimesed, ta ei võinud kirjutada, kuid formaalselt oli ta arest nii karm. Mõningate andmete väitel oli tal isegi oma valvemeeskond. Reaalselt jälgiti ainult tema väljas käimisi. Siiani pole teada, kas tal takistati teadusega tegelemast, kuid teada on see, et tema teoste avaldamine oli rangelt keelatud. Oma villas ta ka suri 1642.aastal. Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse.

Tuntumad leiutised

1597.aastal leiutas Galilei termoskoobi. See näitas küll tempetaruuri, kuid sõltus suuresti õhurõhust.
1597 aastal leiutas ta ka geomeetrilise ja militaarse kompassi. Algselt oli see mõeldud kahurikuuli lennukaugese arvutamiseks, aga hiljem kohandas ta selle universaalseks arvutusvahendiks. See oli kahest joonlauast kokkukäiv.
1609 aastal valmistas Galileo teleskoobi . Ta ei olnud küll esmaleiutaja, kuid tegi ilma jooniseid nägemata selle aja kõige parema teleskoobi. Tema teadmised selles vallas piirdusid ainult sellega, et ta teadis vaja on kahte läätse ja toru. Teistest teleskoopidest oli Galileo oma parem, sest see andis ümberpööratud kujutise asemel õiget pidi kujutise. Galileo oli teadaolevalt esimene kes hakkas tegema taeva vaatlusi. Tema avastas ka Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused. Tema hindas kuumägesid peaaegu 4km kõrguseks. Oma avastused avaldas ta 1610 .aasta raamatus "Täheteataja" ("Siderius nuncius"). See raamat tõi Galileole veelgi kuulsust juurde ning kinnitas tema varasemaid teooriaid . Kaasaarvatud Koperniku teooriat.

Kokkuvõte

Galileo Galilei oli kuldsete kätega mees. Tal polnud küll kõrgharidust, aga sellegi poolest oli ta kuulus teadlane . Tänu tema leiutistele ja arendustele teame me maailmast nii palju. Teaksime rohkemgi kui Katolik kirik ei oleks takistanud tal oma mõtteid väljendada ja arendada. Samuti takistasid ka keelud tema tegemisi. Ta eksis mitmetes kohtades, kuid tähtsamad tema ideed nagu teleskoop ja Kepleri maailmasüsteemi teooria tõestamine, olid täiesti õiged. Sellised asjad aga viisid maailma palju edasi.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galile i
http://www.law.umkc.edu/faculty/projects/ftrials/galileo/galileochronology.html
9