ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Valgas (vaata arhiivide põhimääruseid ja asukohti kaardilt). Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad kõik Eesti avalikud arhiivid, v.a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv. Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega. Arhiivide majandustegevust ja tugifunktsioone katab haldusbüroo. Kuigi rahvusarhiiv on asutusena noor, ulatub Eesti rahvusliku
Revolutsiooni ajal ka kõigi hilisemate revolutsioonide ajal olid korduvaks probleemiks peremeheta arhiivid. 1794. a 25. juunil võeti vastu arhiiviseadus, mis sai hiljem oluliseks eeskujuks paljudele riikidele. Selle dekreediga loodi Rahvusarhiiv, mis allus rahvuskogule (seadusandlikule võimule). Esimeseks direktoriks (1804.-ni) oli Gaston Camus. Prantsusmaal rakendati järgmisi olulisi printsiipe: 1. Riik kannab vastutust oma dokumentaalse pärandi säilimise eest! 2. Arhiivide avalikkuse printsiip igal kodanikul oli õigus pääseda arhiivi (samas hakati välja töötama piirangute süsteemi). 3. Ekspertiisi probleemid mida arhiivi võtta, mida mitte. Arhiivi võeti kõik praktilise väärtusega dokumendid. Ajaloolise väärtusega dokumendid koondati raamatukokku. Sellega toonitati, et arhiiv ei ole kultuuriasutus (seda on raamatukogu); arhiiv on riigi atribuut! 1821 asutati Pariisis École Nationale des Chartes (eestipäraselt kasutatud kui Hartade kool).
Ettevalmistav ülesanne: ülevaade külastatavast mäluasutusest Rahvusarhiiv alustas tegevust 1. jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis aset juba Eesti Vabariigi algusajal. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates
.............................................................................................. SISSEJUHATUS Umbes 460. aastal eKr asutati esimesed arhiivid. Arhiive hoiti antiikmaailmas põhiliselt templitesse. Vaid pühitsetud pääsesid ligi dokumentidele. Ristiusu levik tõi kaasa murrangu. Hakati tähtsustama ajalugu, uuriti religiooni ning tekkisid annaalid ehk kroonikad. Kirikute arhivaale hoiti kirikutes ja kloostrites. Seoses vastuvõetud arhiiviseadusega 1794. aastal algas uus ajastu arhiivide ajaloos. Riik pidi rahvuslike dokumentide juurdepääsu säilimise ja tagamise eest vastutama. Tekkis õigus uurida valitsuse arhiive ja arusaamine, et arhiivid on kodanike omand. Alates 19. sajandi algusest läänemaailmas kinnistus aegamööda vaba juurdepääsu põhimõte. 20. sajandi alguses hakati tegema vahet dokumendil ja arhivaalil. Kui varem olid piiranguid kehtestatud riigi olulisemate dokumentide salastamiseks, siis nüüd 20. Sajandil muutus oluliseks
Tänapäeval hoitakse teavikuid ja muid objekte hoidlates, mis on pimedad, külmad ja vastava keskkonnatingimusega kindlustatud. Paraku paljud teavikud hävinevad loomulikul teel. Loomulikku hävinemist põhjustavad materjali kemikaalid, niiskus ja hapnik. Pole vahet kui heas keskkonnas sa materjali säilitad, minimaalne hävinemise protsent on siiski olemas. Üks hullematest hävinemisviisides teavikutele on hallitus. Paraku seda ei tule palju ette kui toimub hoidlate ja arhiivide pidev keskkonnatingimuste kontroll. Hallitust põhjustab eelkõige väga kõrge niiskuse kontroll ning niiskust tuleb ette ruumides, kus ei ole õhuringlust. Niiskus armastab tekitada hallitust, mida on väga raske eemaldada kiudude vahelt. Kui hoidlate/ arhiivide riiulid on tehtud puidust, on suur oht puukoile, kelle elutsükkel koosneb järgnevatest sammudest: Puukoi maandub puule eostab oma munad puitu Munad hauduvad allapoole ja toodavad vastseid
Arhiiv on ka Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Arhiivis säilitatakse arhivaale. Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhivaalid jagunevad avalikeks ja eraarhivaalideks. 2. AVALIKUD ARHIIVID Avalike arhiivide liigid: Avalikud arhiivid on vastavalt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuste poolt finantseeritavad riigi või kohaliku omavalitsuse arhiivid. Riigi arhiivid on Rahvusarhiiv, maa-arhiivid ja eriarhiivid. Kohaliku omavalitsuse arhiivid on linna- ja vallaarhiivid ning kohalike omavalitsuste ühisasutusena moodustatud arhiivid. Arhiveerimine arhivaalide korrastamine, kirjeldamine, nende üleandmine arhiivi Arhiivindust korraldab Eestis Rahvusarhiiv.
EBLIDA - http://www.eblida.org/ EBLIDA ehk the European Bureau of Library, Information and Documentation Associations. Organisatsioon on iseseisev raamatukogude, informatsiooni, dokumentatsiooni ja arhiivinduse ühingute ja instituutide katusorganisatsioon Euroopas. EBLIDA keskendub Euroopa infoühiskonna probleemidele, kaasa arvatud autoriõigustele ja litsentsidele, kultuurile ja haridusele. Organisatsioon toetab takistusteta juurdepääsu informatsioonile digiajastul ja raamatukogude ning arhiivide rolli selle eesmärgi saavutamisel. EBLIDA tööd juhib organisatsiooni nõukogu. Täitevkomitee kohtub kolm korda aastas. Organisatsioon loodi 1992. aastal Hollandis. EBLIDA huviks on raamatukogud ja infoteaduste ala. Organisatsioonil on kokku olnud 15 presidenti, kellest üks on praegugi selles ametis. 6. ICOM - http://icom.museum/ ICOM ehk The International Council of Museums rajati 1946. aastal muuseumide
Dokumendid on autentne tõestusmaterjal. Mikrofilmimine suund luua tagatisfond. T. Schellenberg Dokumentide hindamise väärtuse keskne sõnastaja. Dok. kahesugune väärtus: tõestusväärtus milleks on loodud; teabeväärtus e. infoväärtus 1948 loodi rahvusvaheline arhiivinõukogu, mis tegutseb tänapäevani (IAC) Archivum teated häälekandja CITRA standardid, üldised küsimused (kirjeldatakse), rahvusvaheline arhiivide ümarlaud. RA rahvusvaheline koostöö tänapäeval toimub eeskätt Euroopa rahvusarhiividega, aga ka rahvusvahelise arhiivinõukogu (ICA), selle allorganisatsioonide ning Euroopa Komisjoni juures tegutseva Euroopa arhiivigrupi (EAG) (Nõukogu jagab soovitusi prioriteetsete meetmete kohta Euroopa arhiivide koostöö suurendamiseks) raames. Rahvusarhiiv on aktiivselt osalemas ka DLM-Forumi (Foorum. Informatsiooni juhtimine Euroopas)juhtimises ja tegevuses.
aastast ilmunud ajalehtedest vanu ajalehti aastatest 18211944 osaliselt ajalehti aastatest 19452013, nimetusi lisatakse aja jooksul 2017. aastast ilmunud ajakirjad ja perioodilised väljaanded Mida hoitakse Eesti ülikoolide digitaalarhiivis? Ülikoolide digiarhiivides hoitakse bakalaureuse, magistri ning doktoritöid ning e-õppematerjale, mis on suures osas internetis vabalt kättesaadavad. Mis on Eesti e-varamu? Eesti raamatukogude, muuseumide ja arhiivide ühine otsinguportaal. Mida ühisotsing endast kujutab? Ühisotsing sarnaneb Google'i otsinguga, kuid otsing tehakse kindlates andmebaasides (näiteks e-kataloog ESTER, artiklite andmebaas ISE, ülikoolide digiarhiivid ja muuseumide ning arhiivide digiteeritud kogud), mitte kogu veebis. Kas EBESCO platvormi läheb ülikoolis vaja? Jah, EBSCO on ülikoolides üks enamkasutatavaid platvorme. Mis keeles peavad otsingusõnad olema? Inglise keeles. Mis on Vikipeedia?
Seal asus arhiiv kuni 1973. aastani. Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal oli Linnaarhiiv reorganiseeritud Tallinna ja Harjumaa Arhiiviks. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal taastati arhiivi endine staatus linnaarhiivina; arhiivi ametlik nimi oli siis (1941 - 44) Tallinna Linna arhiiv. Pärast sõda laiendati pädevust taas: aastail 1945 - 63 toimis arhiiv Tallinna linna ja Harjumaa arhiivina. Neil aegadel võeti Nõukogude võimu poolt likvideeritud Tallinna asutuste arhiivide kõrval üle ka Harjumaa omavalitsuste asutuste (maakonna-, linna- ja vallavalitsuste, kohtute, koolide jt.) ja teiste institutsioonide dokumente, alates 18. sajandist kuni 1944. aastani. 1951. aastal tõusis päevakorda Tallinna arhiivi reorganiseerimine Nõukogude Liidus kehtiva arhiivinduse korralduse vaimus, mille kohaselt linna- ja rajooniarhiivid pidid vastu võtma ning säilitama vaid nö Nõukogude- perioodi arhivaale. Selle põhimõtte rakendamine oleks tähendanud kõigi enne 1944
kliendi vahel võimaldab kliendil saada piiramatu juurdepääsu serveril olevale informatsioonile. 3 Andmehalduse puudused Alates ebasobivatest andmevormingutest ja andmete ebaratsionaalsest struktureerimisest ning lõpetades varukoopiate puudumisega, tähendavad riskimist asutuse peamise infovaraga. Andmehaldust raskendavad ka arhiivide indekseerimisvõtmete puudused, arhiivisüsteemi migreerimise puudused ja ebasobiva andmekandja kasutamine arhiveerimiseks. Vahendite ja meetmete tülikus Võib ilmneda nii infotehnoloogilistes tööprotsessides kui ka turvasüsteemides. Sobimatud juht- või indikatsiooniseadised ja vääralt projekteeritud või keelelt sobimatud kasutajaliidesed suurendavad inimvigade tõenäosust. Ebamugavaid ja või
Dokumendi haldamise toimingud-dokumentide loomine ja saamine,registeerimine,liigitamine, Säilitustähtaja määramine,säilitamine,juurdepääsu tagamine,dokumentide kasutamise jälgimine. Dokumendi elukäik-toimingud dokumentidega alates selles loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutuss ülekandmiseni. ÕIGUSAKTID: Arhiiviseadus-seadus sätestab arhivaalise kogumise,hindamise,arhiveerimise,säilitamise ja nende juurde- pääsu korraldamise ning arhiivide tegevuse alused. Ariivieeskiri-sätestab dokumentide säilitustähtaegade kehtestamise,arhivaalide hindamise,hävitamise või arhiivi ülekandmiseks eraldamise,arhiveerimise,säilitamise,kaitse,kasutamise ja avalike arhiivide poolt arhivaalide kogumise nõuded ja korra Märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise aeadus-sätestab isiku pöördumise vastamise korra niivõrd,kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega.
R. Cederbergi juhitud Arhiivikomisjoni otsuse asutada Riigiarhiiv Tallinnasse ja ajalooline Riigi Keskarhiiv Tartusse. Riigiarhiiv alustas tegevust Riigikantselei alluvuses endise kubermangu-valitsuse arhiivi ruumides Toompeal. Riigiarhiivi esmaseks ülesandeks oli koguda kokku üle riigi järelvalveta laiali asuvad dokumendid ja võtta vastu Venemaalt re-evakueeritud arhivaalid. Riigikogu poolt kinnitatud põhimääruse järgi pidi Riigiarhiiv juhtima ametiasutuste registratuuride ja arhiivide korraldamist, vastu võtma riigiasutustest üle viie aasta vanuseid arhivaale, neid korraldama ja viisteist aastat säilitama ning siis üle andma Riigi Keskarhiivi. Saksa okupatsiooni ajal nimetati arhiiv Eesti Omavalitsuse Tallinna Keskarhiiviks. Märtsipommitamise ajal hävis Maneezi tänava hoone. Seoses Eesti taasiseseisvusega 1991. aastal ja sellega kaasnenud reformidega kasvas märkimisväärselt Riigiarhiivi poolt väljastatud omandi- ja sotsiaalõiguslike teatiste arv
väljastamine; linnaarhiivis säilitatavate dokumentide arvestus- ja teatmesüsteemi pidamine ja arendamine; Tallinna ajaloo teadusliku uurimise korraldamine, sh eelkõige linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide ja neil põhinevate teaduslike uurimuste avaldamine; ajaloo- ja arhiivindusalaste seminaride ja nõupidamiste korraldamine; koostöö tegemine Rahvusarhiiviga ning teiste Eesti ja välisriikide arhiivide, muuseumide, raamatukogude ja teadusasutustega; Tallinna ajaloo ja linnaarhiivi kogude avalikkusele tutvustamine näituste, ekskursioonide, loengute ja muude ürituste kaudu, samuti massiteabevahendites; Tallinna Linnaarhiivis on üks vanimaid ja ka ilmselt üks Euroopa rikkalikemaid kirjalikke pärandeid. Tallinna Raearhiiv sisaldab endas dokumente pärgamente aastatest 1237-1889. See sisaldab nii raamatuid, kirju raele, kodanike raamatuid ja märkmeraamatuid
universaalsest jätkuvusest. Koos isikliku ja ilmaliku saatuse tõusuga teadvustus ka aja mõiste. Inimene hakkas teadvustama end mitte vaid kui tulemust, vaid põhjust. Kreekas hakati esimest korda tähelepanu pöörama aeg-ruumis toimuvale ajalikkusele, mis oli vajalik mõistmaks ühiskondlikku arengut. Antiikajal võib täheldada esimest korda laialdast huvi enese mineviku vastu, mis väljendus massilises kogumises ning raamatukogude, arhiivide ja kollektsioonide loomises. Kreeklastel eksisteeris kaks ajamõistet igavik (aion) ja liikuv aeg (chronos). Viimasega on seotud tsükliline ajakontseptsioon: aja pidevalt muutuvad etapid minevik, olevik, tulevik olid ajaterviku osad, mis vaheldusid, nii nagu inimelu oma järgnevuses. Ka keskaja inimese maailmapildis oli sama süsteem olulisel kohal: ilmaliku elu jaoks oli aastaaegade tsükkel ning liturgilise elu jaoks kiriklik tsükkel
sajandist, kui kirjalik asjaajamine asutustes kujunes kindlamaks ja laialdasemaks. Antiikmaailmas käsitleti raamatukogusid ja arhiive identiteedi osana ning need tekkisid valdavalt mõne asutuse tegevusest ja asjaajamisest. Seetõttu ka soovisid vallutajad hävitada alistatud ühiskonna identiteeti. Alles alates 16. sajandist pühendusid paljud õpetlased üle Euroopa süsteemsele ja rahvusliku ja religioosse ajaloo allikate kogumisele. Moodne ajastu arhiivide ajaloos algas Prantsuse revolutsiooni 1794 aasta arhiiviseadusega ning arhiivid muutusid ,,ajaloo arsenaliks". Ajapikku kujunes välja ka arhivaari identiteet. Enne Teist maailmasõda pidasid arhivaarid ennast siiski ajaloolasteks-arhivaarideks ning seejuures oli ajaloolase külg väga tugev.3 18.-19. sajandil täiustus arhiivides ajaloo-uurimises kasutatav tehnoloogia ning kasvas hüppeliselt loodavate dokumentide maht. See omakorda oli põhjuseks arhiivinduse
Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses.Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös. Üldjuhul on paljudes valdkondades risk alahinnatud ,mis omakorda põhjustab ennetusabinõude puudulikkuse.Selles referaadis ,millised on bioloogilised ohustatavad erilalad ning mida peab tööandja tegema ,et töötajat kaitsta. 3 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonna MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR? Bioloogilised ohutegurid on : · Bakterid · Viirused · Seened · Rakukultuurid
hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei ole veel tõeliselt hakatud tegema lõpparvet nõukogude võimu perioodiga. President Jeltsin alustas sellega: avati arhiive, tunnistati kuritegusid kuni Soome Talvesõjani välja. Nüüd on aga taas arhiivide kasutust piiratud, käib aktiivne diskussioon nõukogudeaegse salapolitsei asutaja ausamba taastamisest endisel kohal Moskva südalinnas ning igatsetakse taga kaotatud nõukogude suurimpeeriumi aegu. Riigis toimuvat mätsitakse koguaeg kinni ning tavakodanikul jääbki teadmata, mis tegelikult toimub. Valimistulemusi võltsitakse. Hea näide on sellest viimsed valimised, kus valimistulemuste protsen oli 100 asemel 140.
Feodaalse kultuuripärandiga võitlemiseks 1. Aastal 1790 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1973. aastast Kunstide Ajutine Komisjon 2. 1789. aasta suvel ründasid ja põletasid talupojad aadlike losse, et hävitada dokumente, et takistada feodaalsete koormiste sissenõudmist 3. hävitati osa maale, sest nendel oli jäädvustatud kuningaid ja nende perekonnaliikmeid 4. dokumentide, arhiivide hävitamine, raamatute hävitavime Katoliikluse mõju vähendamiseks 1. Surmade ja sündide registreerimine läks riigi kätte. 2. Laulatused läksid riigi kätte. Tekkis kodanlik abielu ehk abiellujad olid registreeritud riigiametis. 3. dekristianiseerimine. Hakati sulgema kirikuid, igati püüti kiriku mõju vähendada ja püüti kristliku usu kõrvale luua uus vaadete süsteem. 4. Kirkumaad võõrandati, kirikukümniaw kaotamine Eluolu muutmiseks 1
rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J.Hurda surma. Arhiiv O.Looritsa juhtimisel alustas ka ise aktiivset kogumist. v 1929. aastal asutati Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), Eesti Rahva Muuseumi (ERM), Akadeemilise Kirjandusühingu (AKÜ) ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS) kogude ühendamine. Sellele järgnes ulatuslik kogumistöö. Kõikide arhiivide tegevust juhtisid kolleegiumid. Kõik arhiivid kuulusid sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu. 1940. aasta novembris riigistati teiste muuseumide seas ka ERM ja jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks (asukohaga Raadil) ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks (asukohaga Vanemuise 42). Kirjandusmuuseumi esimeheks sai MART LEPIK. 1942. aastal likvideeriti Kirjandusmuuseum kui iseseisev asutus Saksa võimude poolt, selle kogud liideti Tartu Ülikooliga. 1944
· Tsiteerimine: otsene/täpne tsitaat (,,-``) · Refereerimine: vabas vormis ümberjutustamine. · Viitamine tekstisisene ja sulgudes. · Mereste on oma õpikus (1087, lk 163-163) väitnud, et... või Mereste oma õpikus (Mereste 1987, lk 163-163) on võitnud, et... · Kui viidatakse kahele autorile, siis tuuakse ära mõlemad autorid. · Kui on rohkemkui kolm autorit, viidatakse vaid esimesele. · Arhiivide puhul: arhiivi nimi (RA), f.., n, s. Andmebaasid ja raamatukogude koondkataloogid · Bibliograafilised andmebaasid · Referatiivandmebaasid · Täistekstandmebaasid OPAC = online public access catalogue Eesti raamatukogude koondkataloogid · http://ester.nlib.ee · http://merihobu.utlib.ee · http://www.lugeja.ee URRAM maakonnaraamatukogud · http://ise.nlib.ee · http://bie.nlib.ee
Täiesti lubamatu on akadeemilistes väljaannetes algteksti suvaline muutmine, tänapäevastamine ja ümbertegemine parema loetavuse huvides. 21 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 22 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 23 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 118 24 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 124 25 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 133 Eesti arhiividest ja estica välismaa arhiivides Eesti arhiivinduse juured ulatuvad 13. sajandisse kui Tallinnas hakkas kujunema raearhiiv. Riiklik arhiivide süsteem rajati esimesel iseseisvusajal. 1996-1998 loodi Eesti arhiivisüsteemi õiguslikud alused ja 25. märtsil 1998. aastal võttis Riigikogu vastu arhiiviseaduse. Samal aastal kinnitas valitsus oma määrusega arhiivieeskirja. Arhiiviseaduse arhiivijärelvalve osa jõustus 1. Juunil 1999.26 Tänapäeva arhiivikorralduse alusmõte on provenientsiprintsiip (päritolupõhimõte), mille kohaselt ühe asutuse või isiku dokumendid moodustavad terviku, mida ei tohi arhiveerimisel lõhkuda.
Paljud inimesed eelistavad lugeda trükitud materjale selle asemel, et lugeda arvutiekraanilt ning säilitamine tulenevalt pidevalt toimuvatest tehnoloogilistest arengutest, võib virtuaalraamatukogu ruttu muutuda ajast maha jäänuks ning selle andmed ligipääsematuks. Euroopa Digitaalraamatukogu on Euroopa Komisjoni algatusel ja toetusel loodud veebipõhine teenus, mille eesmärk on vahendada ühe portaali kaudu avalikkusele Euroopa raamatukogude, muuseumite ja arhiivide digitaalseid kogusid. Euroopa Digitaalraamatukogu idee kasvas välja Euroopa Komisjoni infoühiskonna strateegia i2010 digitaalraamatukogude alamstrateegiast. Euroopa Digitaalraamatukogu loomisel kasutatakse ära The European Library organisatsiooni ja tehnilist infrastruktuuri, mis on välja arendatud Euroopa Komisjoni toetusel rahvusraamatukogude poolt. Euroopa Digitaalraamatukogu arendamiseks on moodustatud juhtivate mäluasutuste esindajatest koosnev Euroopa Digitaalraamatukogu Sihtasutus
artikli publitseerimise kulud katab artikli autor või institutsioon. Avatud juurdepääsuga repositooriumid ja selfarchiving Green Open Access võimaldab ka autoritel endil oma töid kättesaadavaks teha (ingl k selfarchiving), pannes töö välja institutsiooni repositooriumi, isiklikule või asutuse kodulehele. OAIster OAISTER Ülemaailmne digiarhiivide ühendus OAIster teeb arhiivide materjalid kättesaadavaks maailma raamatukogude kataloogi WorldCat kaudu. Saab valida, kas otsida pilte, tekste, meediafaile vm ning otsitavate tekstide keelt. Saab määrata, kas otsitakse artikleid, eraamatuid, arvutifaile, internetiressursse, väitekirju. Otsingutulemusel klõpsates on näha täpsem info. Cite/Export võimaldab kirje salvestamist tuntumatesse viidete halduritesse.
mürgistust(toksiinidest). 1.2 Seotud töövaldkonnad Kutseakatumisest ohustatud erilalad on meditsiin(arstid, õed, sanitarid, laborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed. Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku ka toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses. Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös. Bioloogilistes ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutus nõuded kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistes ohuteguritest ohustatud. 1.3 Nakatumine Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu kokkupuude e piiskkontakt) . Otsene kontakt on vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. Kaudne kontakt on nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu.
ld,teemantid,muud mineraalid,hüdroenergia,boksiit. Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis Idale. Venetsueela on Lõuna Ameerika üks rikkamaid riike. Kultuur Majad ja kirikud on Venetsueela rikka arhitketuuri pärandi tõendiks Kaasaegsed majad on ehitatud lihtsas stiilis Kunst,teater ja Venetsueela ise on lahutamatud osad riigi kultuuris Venetsueela kirjandus sai alguse koloniseerimise ajast Erinevad luule ja arhiivide kogumikud on pärit 1700 aastatest 18.sajandil algas uus peatükk Venetsueela kirjanduses,sellest ajast on pärit ka kõige kuulsamad poeedid ja autorid, nagu Teresa de la Parra ja Arturi Uslar Pietri Venetsueela muusikaajalugu sai alguse ajast mil ta saavutas oma iseseisvuse Muusika on aafrika,hispaania ja kohaliku muusikazanrite segu Gaita on üks oluliseim traditsioonilise muusika stiilidest riigis,mille puhul peetakse ka festivale
1919-1934 oli Tartu ülikooli õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1927 asutati Oskar Looritsa algatusel ja juhtimisel Eesti Rahvaluule Arhiiv. Selle nurgakiviks sai Jakob Hurda kaastööliste abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille Loorits tõi ära Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Eri arhiivide juures asuvaid rahvaluulekogusid (Eesti Kirjameeste Seltsi kogu, EÜSi kogu jpt) hakati koondama ERA ruumesse. 1930. aastail algatati mitmeid rahvaluule kogumise võistlusi, alates 1935. aastast määras riigivanem iga aasta iseseisvuspühaks parimaile rahvaluulekogujaile rahalised preemiad. Aastatel 19361938 toimus rahvaviiside ja -juttude heliplaadistamine. 1930. aastatel olid eesti rahvaluuleteaduses esindatud filoloogiline (August Annist) ja etnoloogiline suund
arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus: seire, eraldamine, auditeerimine. Erinevad korrastussüsteemid. Eri aegadel on arhiivide korrastamiseks ja kirjeldamiseks kasutatud erinevaid süsteeme. Nõukogude perioodil lähtuti arhiivikorrastamisel kronoloogiapõhimõttest. Kõik asutuses tekkinud dokumendid kirjeldati nimistutes kas vastavalt nende säilitustähtajale, suurte asutuste puhul ka struktuuriüksuste järgi ning järjestati nimistus kronoloogiliselt või temaatiliselt. Tänapäevane arhiivide korrastamine ja kirjeldamine lähtub sarjasüsteemist. Sarjade kaupa
......................................................7 1. MUUSEUM 1.1. Muuseum kui mõiste Muuseumiseaduses antud määratluse järgi on muuseum asutus, milline kogub, uurib ja säilitab kultuuriväärtusega asju ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, 2 hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Muuseumide töö sarnaneb mõneski arhiivide tööga, kuid lisandub populariseerimistöö. Muuseum ei ole vanakraamiladu ega lihtviisiline väljanäitus, vaid koht, kus tutvustatakse teatud paikkonna, eluvaldkonna ning erinevate inimeste tegemisi. Muuseum peab olema propagandaasutus. Riik loeb muuseumideks selliseid asutusi, millised tegelevad kogumistööga, eksponeerivad neid museaale ja on endast ametlikult teada andnud Kultuuriministeeriumile. Maakonna
· jäätmete, prügi töötlemine · töö reoveepuhastusjaamades Kutsenakatumisest enim ohustatud erialad: · meedikud (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad) · teenindajad · toiduainete ja karusnahatööstuse töölised · põllumajandustöötajad · kalatöötlejad · jahindusega tegelevad töötajad 2 · jäätmekäitlejad · geoloogid · arheoloogid · arhiivide töötajad Risk, mis on seotud eelkõige jäätmekäitlusega: a) jäätmekäitlus ettevõttes (sorteerimine, komposti tegemine) allergia, nakkus(infektsioon)haigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad. b) heitveepuhastusjaamad c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine d) vanade kommunikatsioonisüsteemide (veetrasside, kanalisatsioonisüsteemide) uuendus- ja taastustööd hepatiit A
1 DOKUMENDIHALDUSE AJALUGU Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja arhiivindusest. Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati aga 13. sajandil Itaalias, kus dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Venemaa tsaaririigis töötati asjaajamise ühtsed alused välja 1720. aastal. 20. sajandi keskpaigaks olid dokumendihaldurid palgatud avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poolt, eesmärgiga kontrollida "kaasaegsete dokumentide" sissevoolu ajaloolistesse arhiividesse. (Dokumendihaldus, 2014) Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Kasutati ka
leibkonda. SA Tartu Kultuurikapital- Tartu Kultuurkapitali nõukogu on 15-liikmeline. Nõukogu liikmed nimetab Tartu linnavalitsus. Nõukogu liikmeks võib nimetada isiku, kellel on Kultuurkapitali juhtimiseks vajalikud teadmised, kogemused ja laitmatu reputatsioon. Vähemalt viis nõukogu liiget peavad omama teadmisi ja kogemusi majanduse ja finantsjuhtimise alal. Mittetulundusühingud (MTÜ): MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium-Raamatukogude ja arhiivide tegevus- Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET Konsortsium) on põhikirja järgi raamatukogude avalike huvide ühiseks teostamiseks asutatud mittetulunduslik ühendus. MTÜ Salota- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Salota põhitegevuseks on tervikliku raamatupidamisteenuse osutamine. Alates üksiku dokumendi koostamisest kuni finantsanalüüsini välja. Teenus on suunatud eelkõige alustavale ettevõtjale, väikestele ja
sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel; · FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise; · telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal; · gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid tekstimaterjale; · archie otsib teatud märksõna järgi dokumente üle kõikide maailma tuntuimate FTP- arhiivide Kõik need teenused töötavad põhimõtteliselt samamoodi, sõltumata sellest, kas arvuti paikneb kõrvaltoas või teisel kontinendil. Vahe võib mõnikord olla ainult kiiruses ning seda juhul, kui liinid on hõivatud. Peale toodute on Internetis veel palju lisavõimalusi. Näiteks saab vaadata, kas mingi server on "üleval" (ping), kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud (finger), saab esitada
korraldamine ning selleks loodud süsteem. Selle eesmärk on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati 13. sajandil Itaalias. Neid märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Samuti kasutati andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise
Nõukogu liikmed: Ministeeriumid > Riigikantselei> SIM-KOV`id > Rahvusarhiiv > RISO > RIA Riigi Infosüsteemiamet (RIA)- koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, et riik saaks IT võimalusi kasutades teenindada rahvast parimal võimalikul moel. Dokumendihaldurite Ühing (DHÜ)- koondab inimesi, keda huvitab dh valdkond ning selle edendamine, eesmärgiga populariseerida ja väärtustada D.halduri kutset. RAHVUSARHIIV (RA)- on üksus, mis koordineerib arhiivide tegevust. Struktuuri kuuluvad: ajalooarhiiv, digitaalarhiiv, filmiarhiiv, riigiarhiiv. Osakonnad- Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Valga. RA kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. RA kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust.
ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi külastus Muuseumiseaduses antud määratluse järgi on muuseum asutus, mis kogub, uurib ja säilitab kultuuriväärtusega asju ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Muuseumide töö sarnaneb mõneski arhiivide tööga, kuid lisandub populariseerimistöö. Muuseum ei ole vanakraamiladu ega lihtviisiline väljanäitus, vaid koht, kus tutvustatakse teatud paikkonna, eluvaldkonna ning erinevate inimeste tegemisi. Toomemäel asub ohtralt arhitektuurilise väärtusega hooneid – endine Toomkirik on praegune TÜ ajaloo muuseum. Kosutaval jalutuskäigul kohtab erinevaid ausambaid ülikooliga seotud kuulsustest. Toomemägi ei ole oma kompositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna
Rahvasaadikute Kongressi valimistel said Baltimaadest valituks rahvuslikult ja demokraatlikult meelestatud inimesed. Balti saadikud saavutasid parlamendikomisjoni moodustamise MRP salaprotokollide küsimuses. Sügisel 1989 saavutati MRP salaprotokollide olemasolu ametlik tunnistamine, millega NL tunnistas vastu tahtmist, et Balti riikide inkorporeerimine ei vastanud nende rahvaste tahtele. Algas vaikselt Nõukogude tuumarelvade ja salateenistuse arhiivide väljatoimetamine Baltimaadest. See oli suur saavutus MRP aastapäeval 23. augustil 1989 korraldasid Eesti, Läti ja Leedu rahvarinded 600km pikkus Balti keti Tallinnast Vilniuseni. Käest kinni võtsid 2 miljonit inimest. See sündmus avaldas kogu maailmale sügavat muljet ja aitas kujundada maailma avalikku suhtumist Balti rahvaste vabadusetahtesse. 1989 aastal tekkis Eestis kodanike komiteede liikumine, mille eesmärgiks oli EV taastamine ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse alusel
kultuuripärandi liikidega, et oleks võimalik koostada vajalikke kvaliteedikriteeriume ja -suuniseid. Euroopa Liidu liikmesriikides on need liigid välja kujunenud sisuliselt ühises ajaloolises protsessis, mis on määratletud nii kultuuriliselt kui ka õiguslikult ja halduslikult eesmärgiga hallata kultuuripärandit selle mõiste kõige laiemas tähenduses. Täpsemalt käsitletakse käsiraamatus raamatukogude, arhiivide, säilitusasutuste, uurimiskeskuste, ajutiste näituste, kultuurisündmuste ja projektidega seotud probleeme. Käsiraamat on mõeldud vajalike suuniste ja näpunäidete andmiseks kultuuriüksuste veebiprojektide juhtidele, võttes arvesse erinevate koosluste iseärasusi. Veel üks oluline teema, mida käsiraamatus vaadeldakse, on kasutajate vajadused. Üldiselt pühendutakse veebirakenduste eelneva kavandamise käigus kasutajaprofiilide
Liikmeteks on ühingud, institutsioonid ja erafirmad 150 riigis ülemaailma, raamatukogunduse ja infokeskkondade õpilased on ka oodatud ühinema. Liikmeid on praegu umbes 1600 erinevates 150 riigis, peakontor asub Hollandis. EBLIDA- See on Euroopa Raamatukogu Büroo Informatsiooni ja Dokumendi Assotsiatsioon (European Bureau of Library, Information and Documentation Associations). Nad eelistavad vaba kättesaadavust tänapäeva informatsioonile ja arhiivide ning raamatukogude rolli selle saavutamiseks. Eelkõige keskendub ta autoriõigustele, kultuurile, Kesk- ja Ida-Euroopale, infotehnoloogiale. Eesmärkideks on: · tugevdada koostööd liikmete vahel · anda liikmetele uusimat infot Euroopa Liidu arengust · teenida ja arendada raamatukogude ja infoteaduste erialade huve Euroopa tasandil Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse mõju ja sidusust raamatukogudes, arhiivides ja info
Liikmeteks on ühingud, institutsioonid ja erafirmad 150 riigis ülemaailma, raamatukogunduse ja infokeskkondade õpilased on ka oodatud ühinema. Liikmeid on praegu umbes 1600 erinevates 150 riigis, peakontor asub Hollandis. EBLIDA- See on Euroopa Raamatukogu Büroo Informatsiooni ja Dokumendi Assotsiatsioon (European Bureau of Library, Information and Documentation Associations). Nad eelistavad vaba kättesaadavust tänapäeva informatsioonile ja arhiivide ning raamatukogude rolli selle saavutamiseks. Eelkõige keskendub ta autoriõigustele, kultuurile, Kesk- ja Ida-Euroopale, infotehnoloogiale. Eesmärkideks on: Arlee Kaugemaa · tugevdada koostööd liikmete vahel · anda liikmetele uusimat infot Euroopa Liidu arengust · teenida ja arendada raamatukogude ja infoteaduste erialade huve Euroopa tasandil Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse mõju ja sidusust raamatukogudes, arhiivides ja info
(dmesg grep | usb)
cat
· osaleda elektroonilise dokumendihalduse arendamisel; · aksepteerida digitaalarhivaale (Rahvusarhiiv2, 2015). Rahvusarhiivi kogudesse kuulub: · 8,8 miljonit arhivaali; · üle 14. miljoni digitaalkujutise veebis; · 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi; · üle poole miljoni foto; · umbes 100 000 kaarti; · ca 1500 pärgamentdokumenti (Rahvusarhiiv2, 2015). Rahvusarhiivi kogud on leitavad nii arhiivide, sarjade ja arhivaalide pealkirjade kui ka suvaliste märksõnade järgi arhiivi infosüsteemi AIS vahendusel (Rahvusarhiiv2, 2015). Ajalooarhiivi kogudesse kuulub 2,7 miljonit säilikut, millest enamus on paberdokumendid. Neile lisanduvad poolteisttuhat pärgamentdokumenti, ligi 80 000 kaarti, 2200 pitserit ja 4 umbes 1500 klaasnegatiivi
artikleid paljudel erinevatel teemadel; · FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise; · telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal; · gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid tekstimaterjale; · archie otsib teatud märksõna järgi dokumente üle kõikide maailma tuntuimate FTP-arhiivide Kõik need teenused töötavad põhimõtteliselt samamoodi, sõltumata sellest, kas arvuti paikneb kõrvaltoas või teisel kontinendil. Vahe võib mõnikord olla ainult kiiruses ning seda juhul, kui liinid on hõivatud. Peale toodute on Internetis veel palju lisavõimalusi. Näiteks saab vaadata, kas mingi server on "üleval" (ping), kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud (finger), saab esitada päringuid IP-
Mõned kunagised fotograafid, tänapäeva pressifotograafide eelkäijad, käisid lahinguväljadel või mägedes 45-kilogrammise seljakotiga. Mathew Brady taolised mehed, kes Ameerika kodusõda jäädvustasid, pidid olema kehaliselt väga tugevad kui ka hästi andekad. Kuigi selline vanaaegne fototehnika tundub praeguste digitaalsete peegelkaamerate kõrval väga algeline ja kohmakas, pildistasid meie esiisad arhiivide viisi ilusaid ja tehniliselt silmapaistvaid pilte. Klaasplaadid ehk nedatiivfilmid mis hiljem olid 10 x 8 tollise formaadiga nedatiivfilmid, suutsid jäädvustada eriliselt peeneid detail- ja tooninüansse, aga selline pildistamisviis oli väga keeruline, kuna see oli kallis ja aeganõudev ning üldiselt jäi see rahvale kättesaamatuks. George Eastman korraldas 1888. aastal revolutsiooni, tehes fotograafia oluliselt kättesaadavamaks
artikleid paljudel erinevatel teemadel; FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise; telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal; gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid tekstimaterjale; archie otsib teatud märksõna järgi dokumente üle kõikide maailma tuntuimate FTP-arhiivide Kõik need teenused töötavad põhimõtteliselt samamoodi, sõltumata sellest, kas arvuti paikneb kõrvaltoas või teisel kontinendil. Vahe võib mõnikord olla ainult kiiruses ning seda juhul, kui liinid on hõivatud. Peale toodute on Internetis veel palju lisavõimalusi. Näiteks saab vaadata, kas mingi server on
1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium. 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus ja Teadusministeeriumi ülesanne. Koordineerimispüramiid 2012 - ... MKMDokumendihaldusnõukoguMinisteeriumid, maavalitsusedMinisteeriumite haldusala,KOV-id Avalik teenus Avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus. Riik (avalik, era- ja kolmas sektor) pakub oma avalikke teenuseid portaali eesti
6 3 DOKUMENDIHALDUSE ARENG Dokumendihalduse arengu alguseks võib pidada 13. sajandit, kui koostati esimesed teadaolevad dokumentide registrid Itaalias. Dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ning see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Asjaajamise ühtsed alused töötati välja Venemaa tsaaririigis 1720. aastal. Eestis on asjaajamist korraldatud alates 1924. aastast, kui hakkas kehtima registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Kasutati ka andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all. (Dokumendihaldus, 2014) Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise
Andmebaase haldavad mitmesugused riiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, asutused ja firmad. Uurimust kavandades tasub teadusraamatukogudest uurida, milliseid oma valdkonda puudutavaid andmebaase on võimalik kasutada. http://www.ttu.ee/raamatukogu/inforessursid/andmebaasid/ III ARHIIVIMATERJALID Uurimus võib toetuda ka arhiivides säilitatud allikmaterjalile. Eriti puudutab see ajaloouurimusi. Ka teistes uurimustes kasutatakse sageli arhiivide teavet kas peamise uurimisandmestiku või taustmaterjalina. Eesti Rahvusarhiiv kujutab endast riigiarhiivide süsteemi, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/avaleht-2 , Riigiarhiiv http://www.ra.ee/vau/ , Harju, Lääne, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maa-arhiiv; Eesti Rahvaluule Arhiiv on folkloori keskarhiiv Eestis:http://www.folklore.ee/era/ava.htm ; Peale selle on arhiive veel kirikutel, eraisikutel, seltsidel, ühistutel.
*rahvakalendri uurimisel on fookus kultuuri-tüpoloogilisel taustal *probleemsed: a) rahvaluule ei kuulu ainult minevikku vaid ka tänapäeva. kalendri tähtpäevade puhul tuleb ettekujutus, milline peaks olema mingi tähtpäeva tunne. kuidas aru saada, kas jõulud on rahvakalendri tähtpäev v midagi muud. rahvakultuuris peab olema varieerumine, massikultuuris on mingite asjade koopiad b)meetodite probleem- uuriti tänapäeva kalendrite sündmusi. vana rahvakalendri uurimine arhiivide abil - -uuriti levikut ajas ja ruumis. räägitakse, mis süüakse jne. tänapäeval hakatase rääkima sünnipäevade meeleolust kui levikust. probleem seisneb selles,et kui tänapäeva inimeselt hakata küsima sünnipäeva kohta, ei rakendata semantilist mälu (faktide põhjal rääkimine), vaid räägitakse konkreetsete sünnipäevade kaudu sünnipäevadest., st ei saada mitte fakte , vaid meeleolusid. *kalender pole asi, ta on ajaarvamise süsteem
. Praegu on paguluses 115 000 tiibetlast, neist 90 % Indias ja Nepaalis. Suurim kompaktne asundus on lõuna-Indias (10 tuhat elanikku). Põgenemine üle Himaalajate kestab tänapäevani. Indias on taasasutatud 200 kloostrit, kus elavad ja õpivad tuhandeid munki. Eksiilvalitsus, mille asupaigaks on Dharamsala Himachal Pradeshi osariigis Loode-Indias, asutas 1961. aastal Tiibeti Meditsiini Instituudi, 1967 Tiibeti Ülikooli Sarnathis ja 1971 Tiibeti Tööde ja Arhiivide Raamatukogu. 1960 toimusid valimised Rahvaesindajate Komisjoni ning 10. märtsil 1963 kuulutas Dalai- laama välja selle poolt välja töötatud Tiibeti konstitutsiooni, kus täitesaatev võim kuulub riigipea Dalai-laamale ja valitsusele, seadusandlikku võimu teostab valitav Rahvuskogu ning kohtuvõim on mõlemast sõltumatu. Samal aastal kaotati kõik tiitlid ja eesõigused ja bipolaarne ametnike määramise süsteem. Kuigi India valitsus Tiibeti eksiilvalitsust ei
annaabi.ee 
