Internet (5)

Tartu Kutsehariduskeskus
Erkki Mägi
ATP08
Internet
Referaat
Juhendaja : Marko Taremaa
Tartu 2008

Sisukord

Sisukord 2
Mis on internet ? 3
Interneti struktuur 4
Interneti ajalugu 6
Interneti teenused 8
Kasutatud kirjandus 9

Mis on internet?

Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli).
Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub.
Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks.
Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki:

• Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega.
  
• internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide.
  

Interneti struktuur

• Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu " hingeelu ", s.o andmeedastuse põhimõtted.
  

• Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist :
  

1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk
2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus
3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum

• Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühendatud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele ressurssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga , õigemini küll maailma selle osaga, mis paikneb Internetti ühendatud arvutites. Viimast nimetatakse tihti ka virtuaalseks ehk kübermaailmaks.
  

• Juurdepääs on suures osas küll piiratud paroolkaitsega, sest kes tahaks, et tema isiklikku kirjavahetust ning isiklikke faile soriksid võõrad. Aga sellele vaatamata on Internetis ikkagi väga palju avalikku materjali, kuhu saavad ligi kõik, kel Internetile ligipääs. Toodut nimetatakse avatud süsteemide põhimõtteks, selle kohaselt on põhimõtteliselt võimalik ligi pääseda kõikidele materjalidele ja teenustele, mis on vajaduse korral paroolkaitsega tõkestatud. Internet baseerub seega just avatud süsteemide põhimõttel.
  

• Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0-255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul
  

193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest.

• Inimesed on numbrite asemel harjunud aga kasutama nimesid , kuna need jäävad oluliselt paremini meelde. Seepärast on arvutitel peale numbritest koosnevate IP-aadresside veel nimed, mida numbrilisele aadressile tavaliselt eelistatakse.
  

• Ka nimed koosnevad mitmest sõnast või lühendist, mis omavahel on punktiga ühendatud, näiteks
  

oudekki.geo.ut.ee. Neist esimene sõna või lühend on arvuti enda nimi (antud juhul oudekki), ülejäänud määravad ära aga alamvõrgu (domeeni), kuhu arvuti kuulub.

• Viimane lühend nimes määrab ära riigi nimetuse, kus arvuti asub. Näiteks
  

ee tähistab Eestit, fi Soomet, se Rootsit, de Saksamaad, uk Inglismaad jne. Erandiks on USA, kus lühendi us asemel kasutatakse arvuti kuuluvusest olenevalt tihti erinevaid lühendeid: com tähistab firmat või muud kommertsasutust (see lühend on viimasel ajal levinud ka kõigis teistes riikides, ka Eestis) , edu haridusasutust, gov valitsusasutust, net võrgu enda süsteemi, mil sõjandussfääri ning org muid organisatsioone, mis pole eelnevate alla liigitatavad.

• Näiteks arvuti
  

random .cc.ttu.ee tähistab arvutit nimega random , mis asub Eestis (ee), Tallinna Tehnikaülikooli (ttu) arvutuskeskuses (cc, Computing Center ).

• Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP-aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile
  

kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias 'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee.

• Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spetsiaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse.
  

• Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kutsutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid on arvutid, kus paikneb info, millisele nimele milline IP-aadress vastab. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot nagu erineva taseme alamvõrgudki. Võrk opereerib oma tegevuses numbritest koosnevate IP-aadressidega, kasutaja aga tavaliselt ainult arvuti nimedega.
  

• Seega pole kasutajal tarvis eriti teada, kuidas on Internet üles ehitatud. Piisab teada ainult arvuti nime, mille põhjal võrk ise soovitud masina "üles otsib" ning sellega ühendust võtab. Kustkaudu ühendust võetakse, sõltub igal konkreetsel juhul liinide koormatusest: ükskord võib selleks kasutatavate arvutite jada koosneda näiteks viiest, teinekord aga hoopis 16 arvutist. Kuna kogu info Internetis liigub pakettide kaupa, siis võivad edastatava sõnumi erinevad osad jõuda kohale erinevaid teid pidi. Kasutaja ei pea seda aga üldse teadma, kuna süsteem ise oskab need osad hiljem uuesti kokku panna ning taastada sõnumi sellisel kujul, nagu ta teele saadeti.
  

Interneti ajalugu

• Interneti väljatöötamist alustati 1960-ndatel aastatel USA-s. Tol ajal tekkis tungiv vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Internetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks. Alles hiljem võeti internet kasutusse ka tsiviilalal.
  

• Kasutusvaldkonnast tingituna konstrueeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada. Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda.
  

• Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi.
  

• Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973.a algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud lokaalvõrkudest ei saa teistest eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel tasemetel .
  

• 1985 ühendas ARPANet juba 100 alamvõrku ning sellel oli kümneid tuhandeid kasutajaid.
  

• 1987 avati seoses külma sõja kadumisega ARPANet kõikidele soovijatele ning nimetati ümber Internetiks. Tol hetkel muutus Interneti areng plahvatuslikuks, sellega liitusid üksteise järel terved uued piirkonnad ja riigid. Alates sellest ajast kuni tänaseni kasvab Internet pidevalt umbes 10-15% kuus, seega ligikaudu 3-5 korda aastas.
  

• 1989 oli Internetti ühendunud 500 mitmesugust alamvõrku, 1990 aga 2218 ning 1991 juba ligi 5000.
  

Sel ajajärgul vallutas Internet peaaegu kogu maailma, muutudes kiiresti uueks meediakanaliks. 1994 liitis Internet umbes 10000 erinevat alamvõrku ning sellel oli ligi 20 miljonit kasutajat rohkem kui 70 eri riigist.

• 1996. aasta jaanuariks oli Interneti kasutajate arv jõudnud juba kusagile 40-50 miljoni piiresse ning nad asusid enam kui 100 riigis. 1998. aastal ületas Interneti kasutajate arv aga juba 100 miljoni piiri. Täpset kasutajate arvu, samuti ka sellesse ühendatud arvutite arvu ei tea aga keegi, kuna Internet kujutab endast võrkude võrku, kus pole niisama lihtne neid kokku lugeda.
  

• Eesti ühines Internetiga üsna varsti pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Tollal tekkinud väikesed Interneti "saarekesed" Tallinnas KBFI-s ja Tartus Tõraveres, laienesid aga tormiliselt, tempoga umbes 3-4 korda aastas. Tänaseks on Eestis Internetti ühendatud aga juba üle 25000 tuhande arvuti. Võrgu kasutajate arvu ei tea täpselt aga keegi. Arvatavasti on see serverite arvust mõnikümmend korda suurem, sest näiteks ülikoolides kasutab ühte serverit sageli kümneid ja sadu inimesi.
  

Interneti teenused

Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused:

• elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika;
  
• WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus;
  
• Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel;
  
• FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise;
  
• telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal;
  
• gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid tekstimaterjale;
  
• archie otsib teatud märksõna järgi dokumente üle kõikide maailma tuntuimate FTP-arhiivide
  

Kõik need teenused töötavad põhimõtteliselt samamoodi, sõltumata sellest, kas arvuti paikneb kõrvaltoas või teisel kontinendil. Vahe võib mõnikord olla ainult kiiruses ning seda juhul, kui liinid on hõivatud.
Peale toodute on Internetis veel palju lisavõimalusi. Näiteks saab vaadata, kas mingi server on "üleval" (ping), kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud (finger), saab esitada päringuid IP-aadresside ja domeenide järgi nimeserveritele, st vaadata, millised arvutid on võrgus olemas ( nslookup ), vestelda teise kasutajaga ( talk , jututoad) või koguni mängida üle võrgu (MUD).

Kasutatud kirjandus

• http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng2.ht m
  
• http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm#L%FChike%20Interneti%20ajalugu
  
• http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.ht m
  
• http://www.arvutiweb.ee/
  

2