Teadusinfo otsing internetis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused

vestluse või kirjaliku suhtlemise teel Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 8. Mis on teavik? Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 9. Mille järgi teavikud jagunevad? Teavikud võib jaotada: 1. publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) , elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) 2. publitseerimata (käsikirjalised materjalid) Teavikuid saab jaotada ka selle alusel, mis eesmärgil nad on loodud: ametlikud teavikud (seadused, määrused, korraldused jms); teaduslikud teavikud (teaduskirjandus - artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms); aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele);

Infohankesusteemid

60

ppt

Infojuhtimise loeng

 Digitaalne kirjaoskus (digital literacy) ­ võime mõista ja kasutada arvutite edastatud informatsiooni, mis pärineb paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses vormis. Raamatukogukirjaoskus (library literacy) ­ oskus efektiivselt orienteeruda ja kasutada raamatukogu inforessursse. Meediakirjaoskus (media literacy) ­ oskus kasutada massimeedia allikaid võimalikult täielikult. Lisaks näiteks: computer literacy, internet literacy, hyperliteracy, multimedia literacy  Maailmas on koostatud infokirjaoskuse alaseid standardeid. Erinevates riikides ja haridustasemetel on mõnel pool olemas erinevad standardid. Olulisemad USA (koostajaks Association of College and Research Libraries, ACRL), Austraalia (koostajaks Council of Australian University Librarians, CAUL) standardid ja UK (koostajaks Society of College, National and University Libraries, SCONUL) mudel (vt: http:// dis.shef

Informaatika

30

doc

Raamatukogunduse lõpueksam

Internet on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühtset TCP/IP protokollistikku. Mõisteid: Võrk (network) ­ andmesidesüsteem, mis ühendab erikohtades asuvaid arvutisüsteeme Kohtvõrk (LAN) ­ kasutaja territooriumil piiratud geograafilisel alal asuv arvutivõrk Intranet ­ mitteavalik Interneti teenuseid pakkuv võrk 1969 ­ ARPANET 1983 ­ ARPANETist sai tsiviilvõrk 1994 ­ Internet muutus kõigile avatud võrguks 1993 ­ HTML esimene versioon, HTMLi kasutav teaberuum sai veebi nime (WWW) Interneti teenused: - WWW e Veeb - FTP - Elektronpost - Uudisrühmad - Gopher (veebi eelkäija) - Telnet (teise hosti kaugsisselogimist võimaldav protokoll) - Reaalajas suhtlusvahendid - Blogid Interneti otsivahendid: - otsimootorid - kataloogid

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

51

odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

Tom Wilson (2001) soovitab vaadelda infoteadus kui nelja valdkonna koostoimet: infosisu, infosüsteemid, inimesed ja organisatsioonid. Tefco Sarasevic (2009) toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: 1) suund, mis on seotud üksikisiku ja ühiskonna infovajaduse ja-kasutamisega 2) suund, mis on seotud spetsiifiliste ja informatsioonitehnikate, -süsteemide ja ­ tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Mõned uurimisvaldkonnad on püsinud läbi kolme ajaperioodi. Kestva tähelepanu keskpunktis on: infootsing, infokasutaja ja-kasutamine ning nn. meetrikauuringud (bibliomeetria, veebimeetria jt). Valdkondade fookus on küll mõnevõrra muutunud, kuid uurimisvaldkonnad on püsivad. 4. Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused. TEKE Infoteadus kerkis esile peale teist maailmasõda. Teadus- ja tehnikasaavutuste kiire arengu tulemusena suurenes 20

Infoteadus

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

........28 2.4.2 Kultuuriveebi äratuntavus...............................................................................28 2.4.3 Arusaam saidi eesmärkidest..........................................................................29 2.4.6 Sisu esitamine................................................................................................32 2.4.7 Saidil navigeerimine.......................................................................................33 2.4.8 Otsing............................................................................................................. 34 2.5 Mustrid ja mustrite märksõnad..............................................................................35 2.5.1 Mõisted........................................................................................................... 35 2.5.2 Mustrite kataloog............................................................................................36 2.5

Kultuurilugu

575

docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika

212

docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine

91

doc

Exeli õpetus

MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid ­ nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk

Informaatika

Kommentaarid (0)