Teadusinfo otsing internetis (0)

TEADUSINFO OTSING INTERNETIS
Kärt Miil ja Vilve Seiler
http://moodle.ut.ee/opiobjektid/mkursus/infootsing/
Ettevalmistus infootsinguks
Enne otsingu alustamist eraldage oma teemast olulised mõisted ning koostage iga mõiste kohta nimekiri sõnadest ja väljenditest.
Päringu sõnastamisel tuleb arvestada:

• sõnade erinevat kirjaviisi ( organisation – organization),
  
• kasutatavaid lühendeid (european union – eu),
  
• sõnade ainsuse ja mitmuse vorme.
  

Päringu koostamine
Päringu sõnastamisel on oluline otsingusõnade oskuslik kombineerimine, et piiritleda teema võimalikult selgelt ja täpselt. Selleks saab kasutada järgmisi tehnikaid: 
Boole’i loogikaoperaatorid 
Ühendades otsisõnu Boole’i loogikaoperaatoritega AND, OR või NOT saab otsingut piirata või laiendada.
AND piirab otsingut
OR  laiendab otsingut
NOT kitsendab otsingut
Fraasiotsing
otsitav fraas tavaliselt pannajutumärkidesse.
Kärpimine võimaldab otsida samatüvelisi erinevate lõppudega sõnu. 
Suvaline arv tähemärke sõna lõpus asendatakse sümboliga, enamasti on kasutusel * (tärn) või ? (küsimärk).
Sulgude kasutamine 
Kui te kasutate ühes päringus erinevaid operaatoreid, tuleb arvestada, et operaatoritega NOT ja AND ühendatud avaldisi otsitakse enne, OR jääb kõige viimaseks . 
Seega, kui soovite seda järjekorda muuta, tuleb kasutada sulge . Sulgudes olevat avaldist otsitakse enne.
Otsing
Lihtotsing 
Paljudes andmebaasides tuleb vaikimisi ette lihtotsingu võimalus, mille puhul otsitakse kirje kõikidelt või vaikimisi määratud väljadelt. See võib anda häid tulemusi väga kitsa teema puhul, kuid enamasti on tulemuste hulk suur ja sisaldab ka mittevajalikku.
Täpsem otsing (otsing väljade järgi)
Saab kasutada ka täpsemat otsingut ( Advanced Search), kus saab ette anda, millisel väljal otsitav sõna peab esinema. See on hea võimalus oma otsingut suunata näiteks juhtudel, kui 
• soovite leida ühe autori töid 
• soovite leida artikleid mingist kindlast ajakirjast 
• soovite, et otsingusõna(d) või fraas esineks ajakirja pealkirjas või sisukokkuvõttes 
• soovite leida artikleid mingis keeles 
Sageli saab välju omavahel kombineerida operaatoritega AND, OR, NOT
Otsingute piiramine 
Enamasti on andmebaasides võimalik oma otsingut piirata: 

• Ilmumisaeg: saab ette anda, mis aastast alates või millisel ajavahemikul ilmunud dokumente otsite.
  
• Täistekst: saate ette anda, et soovite ainult täistekstartikleid.
  
• Ajakirja pealkiri: kui soovite teha otsingut ühe ajakirja piires.
  
• Väljaande tüüp: artiklid, raamatud jne.
  

Nähtav ja nähtamatu veeb
Kättesaamatut veebi osa nimetatakse nähtamatuks veebiks ehk süvaveebiks (inglise k invisible web). Süvaveeb on kaitstud parooliga ja/või tulemüüriga ning pole mõeldud avalikuks kasutamiseks.
Süvaveebi hulka kuuluvad:

• parooliga kaitstud materjalid
  

• tulemüüriga kaitstud dokumendid ja interaktiivsed vahendid (nt sõnaraamatud, teatmeteosed)
  

• intranettide materjalid
  

• andmebaasid , kuhu pääseb dialoogiakna kaudu (nt mõned arhiivid , dokumentide andmebaasid, raamatukogude kataloogid ).
  

Teemaportaalid
Teemaportaalid (erialaportaalid) on temaatiliselt liigendatud lingikogud ning on loodud tavaliselt kindlat kasutajat silmas pidades.
NB! Just teemaportaalid sisaldavad linke andmebaasidele, mille sisu otsingumootorid leida ei suuda või mille olemasolu kohta puudub informatsioon (raamatukogude kataloogid, dokumentide andmebaasid, statistikaväljaanded, teatmeteosed jne). 
Portaalide otsingumootorid võivad otsida erinevat tüüpi andmekogudest, seetõttu pole otsinguviisi järgi võimalik öelda, kas on tegemist iseseisvalt loodud andmebaasiga või otsingumootoriga, mis teeb metaotsinguid valitud andmebaasides.
Otsingumootorid
Otsingumootorite eesmärk on leida ja indekseerida võimalikult palju veebilehti. Erinevate otsingumootoritega otsides saadakse ka erinevad otsingutulemused. Süvaveebi (nähtamatu veebi) lehekülgi suudavad tavalised veebirobotid leida vaid osaliselt.
Teadusinfo otsimiseks on loodud spetsiaalseid otsingumootoreid, mis leiavad infot nii parooliga teadusandmebaasidest kui ka veebis vabalt kättesaadavat materjali.
Näiteks:

• Scirus  http://www.scirus.com/ otsib avatud juurdepääsuga repositooriumidest, teadusandmebaasidest, ning vabast internetist. Otsingutulemused on esitatud sarnaselt teadusandmebaasidega, nende piiramine ja süstematiseerimine on mugav.
  

• Google  http://www.google.com/ sobib ka teadusinformatsiooni otsimiseks.
  

• Google Scholar  http://scholar.google.com võimaldab leida artikleid ka parooliga kaitstud teadusartiklite andmebaasidest ning saada kätte täistekst.
  

• Google Books   http://books.google.com võimaldab otsida teadusmonograafiaid nii autori, teema kui pealkirja järgi. Sealt leiate ka e-raamatuid.
  

Google otsingunipid

• Päring olgu võimalikult lihtne.
  

• otsitakse kõiki sõnu, st vaikimisi on sõnade vahel operaator AND
  

• erimärke ei otsita (@, %, £, # jne)
  

• proovige erinevaid sõnu ja sõnavorme
  

• Google’s otsitakse automaatselt ka sünonüüme ja lühendeid, ja sarnaseid vorme. Tärn asendab tervet sõna.
  

• Jutumärkides fraas annab täpsemad tulemused.
  

• keerukamaks päringuks kasutage  täpsema otsingu vormi.
  

Artikliotsing Google Scholar' iga
Google Scholar  http://scholar.google.com/ on spetsiaalselt teadusinformatsiooni otsimiseks loodud otsingumootor .
Otsida saab võtmesõnade, autori nime ja ajakirja pealkirja järgi.
Google Scholar leiab artikleid ka tasulistest teadusandmebaasidest ning avab artiklite täistekstid, juhul kui neile on ligipääs ostetud.
Google Scholari otsingukasti järel on Scholar Preferences, kus saate määrata

• otsingutulemuste keeled,
  

• viidete halduri, kui soovite leitud kirjeid eksportida ja säilitada.
  

Pärast valikute tegemist klõpsake Save Preferences. 
Eelistustes on määratud viidete halduriks programm RefWorks.
Open Access - avatud juurdepääs teaduskirjandusele
Open Access on vaba juurdepääs teaduskirjandusele.
Avatud juurdepääsuga teadusajakirjad
Gold Open Access – hõlmab eelretsenseeritavaid rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ajakirju, kus artikli publitseerimise kulud katab artikli autor või institutsioon .
Avatud juurdepääsuga repositooriumid ja self-archiving
Green Open Access võimaldab ka autoritel endil oma töid kättesaadavaks teha (ingl k self-archiving), pannes töö välja institutsiooni repositooriumi, isiklikule või asutuse kodulehele.
OAIster
OAISTER
Ülemaailmne digiarhiivide ühendus OAIster teeb arhiivide materjalid kättesaadavaks maailma raamatukogude kataloogi WorldCat kaudu. 
Saab valida, kas otsida pilte, tekste , meediafaile vm ning otsitavate tekstide keelt.
Saab määrata, kas otsitakse artikleid, e-raamatuid, arvutifaile, internetiressursse, väitekirju.
Otsingutulemusel klõpsates on näha täpsem info. Cite/Export võimaldab kirje salvestamist tuntumatesse viidete halduritesse.