3.11.2009 Argumentatsioon on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine tuginedes teistele väidetele. Argumentatsioon Psühholoogiline eesmärk kellegi (ka iseenda) veenmine Tunnetuslik eesmärk teesi põhjendamine ning niimoodi teadmiseni jõudmine. Tunnetusliku eesmärgi saavutamise eelduseks on psühholoogilise eesmärgi saavutamine. (Indrek Meos, 2003) Argumentatsiooni struktuur Tees (väide, mida argumenteeritakse) Argumendid (väited, millele tuginetakse) Seos argumentide ja teesi vahel Argument 1 Argument 2 Argument ... SEOS TEES Argument n 7 3.11.2009 Argumentatsioon on teesi tõesuse või tõepärasuse põhjendamine tuginedes argumentidele.
Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine. Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida. Tänapäeval teemad, mis on seotud narkootikumide legaliseerumisega, on väga aktuaalsed. Narkopoliitakas on see kõige vaieldav teema, kuna inimeste, kes kasutavad narkootikumid, arv kasvab. Statistika näitab, et inimesi, kes on vähemalt üks kord proovinud narkootikumid, on 2003. aastal palju rohkem, kui 1998. aastal. Kui 1998. aastal selliseid inimesi vanuses 18-69 oli umbes 6%, siis 2003
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline
ee/? id=274077 26.03.2011 6 (2002) Eesti kaubamärkide uuendamine tuleb kasuks. Kättesaadav: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6- 39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2183/arv_juhtkiri 26.03.2011 4 2. Milliseid konkurentsieeliseid võivad ettevõtted saavutada läbi innovatsiooni toote elutsükli varajases (ehk juurutus) staadiumis ning kuidas saavad ettevõtted sellist konkurentsieelist kaitsta? Toeta argumentatsiooni näitega. Nii nagu tootel on olemas oma elutsükkel on ka tehnoloogial olemas erinevad elufaasid. Tootel- teenusel on algusfaas, arengufaas, turule tulles kasvufaas ja kõige lõpuks küllastunud faas. Tehnoloogia elutsüklifaasideks on vedelfaas, üleminekufaas ja spetsiifilinefaas. Kui võrrelda toote ja tehnoloogia esimesi faase, mida võiks nimetatakse ka juurutusfaasiks, siis leiab sealt väga palju sarnasusi
sõpruskonna, kes aitab töö leidmisel või rasketel hetkedel. Esimene armastus leitakse sageli koolis. Algsed seksuaalteadmised ja algtõed perekonnast kuuluvad kooliprogrammi. 5. Teeskava punktid näitavad ära, kui mitu lõiku jaksan oma kirjandisse luua. Teeskava punktid korrektselt sõnastatuna on minu kirjandi lõikude tuumlaused. Neid tuumlauseid (-väiteid) asun argumenteerima, s. t koostan iga teesi kohta tervikliku argumentatsiooni. Koostan näidiseks argumentatsiooni oma teeskava esimese punkti kohta: Näidis: Väide (tees): Koolis õpin end igakülgselt tundma. Selgitus: Enesetundmine tähendab, et ma tean, millised on minu tugevad ja nõrgad küljed. See teadmine määrab tulevikus elukutsevaliku, minu terviseprogrammi ja isiksuse need küljed, mida oleks vaja arendada, et oma elu võimalikult edukalt elada. Tõestus: Erinevates tundides õpin end eri tahkudelt tundma. Saan tead, millised on minu eelistatud
.............................15 Kirjanduse loetelu ..................................................................................................16 1 Sissejuhatus Argumenteerimisega tegeleb kaks valdkonda, ühelt poolt veenmiskunst, teisalt loogika. Antud töös käsitlengi eelpool mainitud teemasid eraldi, kuna isiklikult ei näe valdkondadel suuremaid ühiseid jooni ning argumente ja argumentatsiooni, et töö lugejatel tekiks terviklikum pilt argumenteerimistest ja nii öelda taustinformatsioon. Lahkan argumenteerimist mõlemas valdkonnas suhteliselt üksikasjalikult, käsitlen ajalugu, teooriat ja näiteid. Töö koostamisel sümpatiseeris mulle just erinevate metoodiliste harude (kaasa arvatud argumenteerimine) põhjalikkus ja sügavus. Materjali otsimise ja kirjutamise käigus sai mulle üllatuseks, et isegi kõige väiksemaid
grupp ja keskenduda nendele, sest nii saadakse valimistel parim tulemus. 2.Kaardistada nende huvid ja probleemid. 3.Vastavalt saadud tulemustele kujundada hoiakud, millised viksid emotsionaalselt valiaskonnale atraktiivsed olla. 4.Edasi tuleks leida kanalid, kuidas neile meeldiv snum, mis paneks uskuma, et nende huvide eest seistakse viia edasi potensiaalse vene keelse valijaskonnani. 5.Arvestada tuleks sihtrhma kultuurilise kontekstiga, mis ei eelda eriti sisulist argumentatsiooni vaid rohkem emotsioonidele suunatust. 6.Kampaania rhk peaks olema keskendunud just enamuse iguste kaitsele. 7.Praeguses olukorras on kige keerulisem lesanne, kuidas trumbata le hetkel nimetatud sihtgruppi valdava poliitilise ju positsioon. 8.Sellise lesande titmiseks tuleks leida vga andekad, poliitikas orienteeeruvad turundus spetsialistid.
Sõnumi lähetajast tingitud suhtlemistakistused. · Sõnumi edasiandmine ilma et sõnumi vastuvõtjaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti. · Väsimus, hajaliolek. · Asjatundmatus. · Ebaõige keeleline vaste oma sõnumile (väär kodeerimine). · Segane, arusaamatu väljendus. Sõnumi edastamine on pikk ja ükskõikne, vastuvõtja jälgiv aktiivsus lülitub välja. Kahvatu ja ebalev jutt (püüd piirduda olulisemaga, detailide ja argumentatsiooni väljajätmine). Ülelihtsustamine (püüd vältida mittemõistmist). Sõnumi vastuvõtja poolt loodud suhtlemistõkked. · Tähelepanu hälbimine · Mõttelaiskus (ei vaevu olema pikemalt kuulaja rollis) · Vastuvõtja paneb tähele vaid ootuspärase teemaga seotud informatsiooni, naaberteemade kohta antav informatsioon jääb tähelepanuta, ununeb kohe. · Vastuvõtja keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõna, väide).
Argumendid Argument ehk põhjend on argumentatsiooni osa, piisava alusega ja loogiliselt korrektne seisukoht. Argumendi paikapidavus peab kehtima talle toetuvast väitest või teesist sõltumatult. Empiirilised argumendid Aprioorsed argumendid Faktid Viited varem tõestatud/tõeseks peetud Katsete, (keemiliste, meditsiiniliste vm) asjaoludele analüüside tulemused, eeldusel, et kasutatud Viited eksperdi arvamusele (ekspert on oma meetodid on olnud professionaalsed alal eriti kompetentne inimene) Statistilised andmed Viited teistele autoriteetsetele isikutele, Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; tead...
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits · Õigusteaduse ülesandeks on õiguse kui reaalselt ekststeeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumentatsiooni abil · Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus · Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud
et nad esitavad autori isiklikku arvamust, seetõttu on nad alati allkirjastatud.“ Seega nimetagem seda lihtsalt arvamuslooks. Kuigi uudise narratiivsuse suhtes võib raamatu autoritega vaielda, sest uudise eesmärk ei tohiks olla niivõrd narratiivi loomine, kuivõrd sündmuste võimalikult täpne ja objektiivne kajastamine (mis võib narratiivsuse asemel eklektiline olla), võib raamatu autoritega nõustuda selles osas, et arvamuslugu kasutab argumentatsiooni. Kuigi Kasaku arvamusloos on elementaarsel tasemel oma väiteid põhjendatud, on teksti üldine ülesehitus pigem jutustav ja isegi jutlustav, kui rangelt analüüsiv. Autor ei esita endale vastuväiteid ega lükka neid ümber, vaid võtab mõnes mõttes kõiketeadva positsiooni nagu nähtub järgmisest lõigust: „Alkoholitööstus on Eestis päris suur ning pakub tööd ligikaudu tuhandele inimesele. Nende inimeste sissetulek sõltub otseselt tarbitava alkoholi hulgast
Ajaloo arutluse kirjutamine Ettevalmistus Vali ettevalmistuseks kaks teemablokki, juhul kui ühe kohta sõnastatud teema ei ole hea, on tagavaravariant Eelista mustandi läbikirjutamisele kava säästab aega ning aitab paremini fokuseerida Teema valik Ära võta kõige lihtsam teema, võta kõige huvitavam Teemat valides mõtle ka sellele, mis valdkonnas on Sul midagi öelda lisaks õpikutekstile Iga sõna pealkirjas on tähtis Sissejuhatus Sobiv pikkus 1/10 tööst Peab sisaldama ajalist määratlust millist ajavahemikku arutlus hõlmab Peab andma tausta, st kas mis toimus enne käsitletavaid sündmusi mis toimus samal ajal kusagil mujal mis toimus samal ajal mõnes teises valdkonnas Taust peab olema teemaga seotud Peab sisaldama probleemipüstitust Probleemipüstitus Kui pealkirjaks pakutu ka juba on küsimus, sõnasta see ikkagi ümber Väldi küsimust, millele on väga ker...
Inimene suudab tunda rasva maitset Tees: Inimene suudab tunda rasva maitset. Tees peaks kogu argumentatsiooni väitel jääma samaks ja ei tohiks olla vastuoluline, kuid selles artiklis on tees vastuoluline, sest kõik inimesed ei ole võimelised tundma rasva maitset. Teesi kohta käivad argumendid on mitteasjakohased. Sest kõik inimesed ei suuda tunda rasva maitset, nagu tuntakse magusat, haput, soolast ja mõru maitset. Seega on soodustavad argumendid psühholoogilise eesmärgi saavutamist, et inimesed hakkaksid rohkem tunnetama
Kokkuvõte Hoolikas sõnastus Mida uut see töö on varasematega võrreldes andnud? Edasised uurimisülesanded antud valdkonnas. Lõpetada tasub alati mõne mazoorse akordiga. 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 6 Veel Tähelepanu vajavad aspektid Sisu vastavus teemale ja töö pealkirjale, püstitatud eesmärkidele; läbitöötatus ning selle selge ja loogiline esitus; autori omapoolne panus; argumentatsiooni veenvus, järelduste (ja ettepanekute) põhjendatus; töö vormistuslik ja keeleline korrektsus, viitamissüsteemi kasutamise korrektsus; kasutatud materjalide loetelu autoriteetsus, viidetele vastavus ja nõuetekohane vormistus; töö maht; töö teoreetiline ja praktiline väärtus, positiivsed ja parandamist vajavad küljed, tekkinud küsimused. 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 7 Retsensiooni edastamine autorile
Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited
kriitiline analüüs tegevuse analüüs (50–100-sõna) 9. Manipuleerimine 2 argumentat- Õ lk 48–51, persooni- Teksti vastuvõtt Õpilane sioon, induktiiv- looga ajaleht ajakirjandusteksti argumentatsiooni tunneb argumentatsiooni osi LÕIMING ne, deduktiivne, hindamine eristab argumentatsiooni demagoo- Teabekeskkond: infokeskkonna demagoogia, manipuleerimisvõtete tuvastamine giast ja manipulatsioonist
Dispuutidel õpiti loengutes omandatud loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Varsti kujundati kunstide teaduskond, kus sai jätkata kõrgemal tasemel, nt usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus. Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid, pärines Itaalia aadliperekonnast. Pariisi teoloogiaprofessor. Tähtsaim teos ,,Summa Theologiae", seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon Inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest
................................4 Kaheteistkümne tahvli seaduse liigendus.......................................................................4 Seaduste keel.................................................................................................................. 6 ,,kui on kompromiss, siis väljakuulutamine" Dictionary of Latin Law Terms .........6 Seaduste keele muutumine ja tõlkimine.........................................................................6 Argumentatsiooni laad................................................................................................... 7 Ajalooline tagapõhi ........................................................................................................... 8 Analoogsed allikad.........................................................................................................8 Allika ajalooline käekäik ja kehtivusaeg........................................................................9
4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon. 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil: 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead; 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms); 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktide kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla pooleleheküljelisi töid. Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased
negatiivne, näited, järeldus Teine teemavaldkond, positiivne ja negatiivne, näited, järeldus Kolmas teemavaldkond, positiivne ja negatiivne, näited, järeldus Kokkuvõte Näited Näited on üksnes argumentidele kaalu andmiseks, illustreerimiseks Too näiteid nii poolt kui ka vastuargumentidele Tugine järelduste ja kokkuvõtte tegemisel näidetele Kokkuvõte Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile Ei tohi sisaldada uut argumentatsiooni Võib püstitada uusi küsimusi Arutlusküsimuse hindamisjuhend Töö struktuur 2p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse nõuetele. 1 Esitatud on ainult teemaarendus; töö ei ole struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Teadmised, näited 4p 0 Teemakohased teadmised puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud üksikuid teemakohaseid näiteid ja/või fakte.
Selle poole püüdleb ka Sandlik kogu, kui kirjutab Sakti menetlemise juurde kuuluvat seletuskirja. Õe topeltloomuse kontseptsioon on tähtis sellepärast, et see on seotud kõikide ainesse valitud probldega. On seotud Õe reaalse ja ideaalse loomusega. Diskurus ja Õe topeltolemus Diskursuse teooria on õigsuse kui ka Õpärasuse, tõe protseduuriline teooria. Normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see on saadud teatud kindlaid protseduure järgides. Protseduur on argumentatsiooni protseduur. Diskursust kui protseduuri saab juba määratleda protseduurireeglite süsteemi abil. Reeglid räägivad ratsionaalse, praktilise argumentatsiooni tingimustest. Ühes nende reeglitega formuleeritakse ka ratsionaalsuse nõuded, mis kehtivad diskursuse teooriast sõltumatult. Nendeks reegliteks on mittevastuolulisus, universaalsus eelduste mõttes, keelelis-mõisteline selgus, empiiriline tõesus, tagajärgede kaalutluse ja rollivahetuste silmaspidamine ning
oluline allikate relevantsus ja usaldusväärsus, andmete korrektne interpretatsioon ja õigete järelduste tegemine. Järelduste tegemisel on oluline veenduda, et järeldused oleks ,,loogikaaukude" (logic leaps) vabad ehk iga põhjus ja tagajärg oleks omavahel selgelt seostatud. Kroos on uurimustöö läbiviimisel ja raporti koostamise kvaliteedikriteeriumid võtnud kokku järgnevalt: tähtsus e olulisus ja eetilisus, argumentatsiooni veenvus, asjatundlik meetodite kasutus sisukus ja komplekssus ning esitluse ja vormistuse korrektsus. 2. Teema valik Lähteülesanne: Palun selgita, millele peab teema valikul ja uurimisprobleemi püstitamisel tähelepanu pöörama! Vastavalt Karmo Kroos-i loengutes käsitlutele on üks olulisimaid nüansse teema valikul tema täpsus. ,,Teema ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas" (Kroos 2009). Näiteks on liiga lai teema ,,Mida on täna Eestis õppida meie varasemast ajaloost"
I OSA ARUTLEVAD KÜSIMUSED (25 punkti) Valige üks teema ja kirjutage selle põhjal arutlus. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktoloogia kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla ühe leheküljelisi töid. 1. Kultuur – eestlase eneseteadvuse kujundaja. (19. saj) 2. Eesti saatuseaastad 1939 – 1940: kas olnuks alternatiive? 3. Esimese ja Teise maailmasõja järgsed kokkulepped: kas tähis uute vastuolude suunas? 4. Kas NSV Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida?
mees omandas vaid osa enese teenitud rahast. Antsu kaitsja nõuab menetluse peatamist ning soovib, et Ella tasuks ka kohtukulud. Lisaks soovib Ants raha ka moraalse kahju eest, mis sai talle osaks vanglast naasnuna. Tal polnud raha elamiseks ega ka naist tema kõrval. Selline olukord pani Antsu väidetavalt jooma ning nüüd sooviski mees raha selle eest, et oli kaua aega enda joomatsüklite tõttu olnud töövõimetu. Kohtuniku otsus ja põhjendused Võtnuna arvesse mõlema osapoole argumentatsiooni ja nõuded jõudis kohus järgnevatele otsustele. 1) Ella argumentatsioon on mõjuvam ja kuigi Ella tegu pole moraalselt õiglane mehe suhtes, siis juriidiliselt on kõik korras. 2) Ella nõue täidetakse, kuna kohus leiab, et naise vara on võõrandatud ilma omaniku nõusolekuta ning põhiseadusest lähtudes on naisel õigus oma rahale. 3) Kohtu otsustas, et kohtukulud peab katma Ants, kuna tema oli kaotaja pooleks protsessis. 4) Kuigi paragrahv 25 ütleb, et igal ühel on õigus nii
5. õiguslingvistika 6. õiguse ja ühiskonna seosed - õiguse sotsioloogia 7. õiguse loogika Õigusemõtlemine on väga mitmetasemeline ning ei kulge ainult horisontaalseid teid pidi, sest sellel on erinevad tasemed (level'id). Õiguse tundmaõppimise vertikaalne tee pole nii pika ajalooga olnud kui horisontaalsed viisid. Pole kahtlustki selles, et üldtunnustatud teooria ja praktika vahel on side. Tänapäevases õigusmõtlemises seletub see praktilise juriidilise argumentatsiooni iseloomus, mille moodustavad ühelt poolt õiguspraktika ja teiselt poolt praktiline (dogmaatiline) õigusteadus (e jurisprudents). Sellist korrelatsiooni õiguspraktika ja praktilise õigusteaduse vahel võib käsitada kui kahte level'it õiguse tundmaõppimisel, kusjuures level 1 on alati igal juhul õiguspraktika. Siiani on toodud kaks level'it. Neile kahele saab lisada juriidilise meetodiõpetuse (level 3) ja üldise õpetuse õigusest (level 4). 60
Jutustamine Jutustamise aluseks on konkreetsed sündmused, mis järgnevad üksteisele ajaliselt ja põhjuslikult. Jutustamise kasutamine arutluses on piiratud lõigu mahust 1-2 lauset. Sellega saab teksti illustreerida ja elavdada, tuua esile karaktereid, probleeme ja situatsioone. Ei tohi unustada, et lõigus ei tohi domineerida jutustamine, vaid arutlemine (põhjus-tagajärg, võrdlus-vastandus, analüüs jm). Argumenteerimine Argumentatsiooni ehk põhjendamise eesmärk on tõestada väite õigsust. Argumentatsioon on suunatud järeldustele. Argumentatsiooni ülesehituses on kolm osa. 1. Tees ehk järeldus on väide, mille autor ütleb olevat tõese, tees sõnastatakse alati täpselt, vajadusel defineeritakse mõisteid. Tees ei tohi käsitluses muutuda. 2. Argumendid on andmed või autoriteetide seisukohad, kindlasti tuleb kontrollida andmete usaldusväärsust ja osutada allikale
Jutustamine Jutustamise aluseks on konkreetsed sündmused, mis järgnevad üksteisele ajaliselt ja põhjuslikult. Jutustamise kasutamine arutluses on piiratud lõigu mahust 1-2 lauset. Sellega saab teksti illustreerida ja elavdada, tuua esile karaktereid, probleeme ja situatsioone. Ei tohi unustada, et lõigus ei tohi domineerida jutustamine, vaid arutlemine (põhjus-tagajärg, võrdlus-vastandus, analüüs jm). Argumenteerimine Argumentatsiooni ehk põhjendamise eesmärk on tõestada väite õigsust. Argumentatsioon on suunatud järeldustele. Argumentatsiooni ülesehituse kolm osa: 1.Tees ehk järeldus on väide, mille autor ütleb olevat tõese, tees sõnastatakse alati täpselt, vajadusel defineeritakse mõisteid. Tees ei tohi käsitluses muutuda. 2.Argumendid on andmed või autoriteetide seisukohad, kontrolli andmete usaldusväärsust, osuta allikale
demokraatia tingimustes (V saj. eKr) arenes sotsiaal- ja poliitiline elu, ja ilukõne muutub kultuuri põhitunnusena. Retoorika teenis Vana-Kreeka ühiskonnas demokraatliku korra (valimised, kohus, kohtumised jne). Kõnekunsti arendamisele Kreekas on ka tugevasti mõjutanud kaubandus: kaubanduse toimingud nõudsid advokaatide osalemist, kelle ülesandeks oli arutleda ja sõlmida kaubanduslepinguid. Põhjalikuks retoorikas iidsetel aegadel oli teooria argumentatsiooni avaliku esinemise. (Udalõh 2010: 8-10) 1.2 Retoorika Vana-Roomas Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat. See tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. (Aava 2003: 21)
· Kõrge tajutud risk soodustab lähtumist harjumuspärasest (nii nagu eelmine kord), selgelt mõõdetavatest kriteeriumidest (hind jne), traditsioonidest (nii nagu teised seda teevad jne). Majanduskriisi tingimustes tähendab see ettevaatlikkust, kokkuhoidu, säästmist. Ka jõukates riikides, kuigi nad võivad seda nimetada: "kokkuhoid on pop". · Madal tajutud risk soodustab vahelduse otsimist, variatiivsust, hägusamat valikute argumentatsiooni, impulsiivsemat käitumist jne. 9. Olulisemad motivaatorite rühmad. Milliseid motivaatoreid on Eesti turundajad on oma turunduskampaaniates põhiliselt kasutanud viimaste aastate jooksul? 2-3 näidet mõne konkreetse toote-, teenusgrupi kohta. asjakohased funktsionaalsed/emotsionaalsed väärtused soodne/madal hind kvaliteet mugavus tervislikkus lai valik jne sotsiaalsed ja psühholoogilised väärtused
...............................................................................4 Allika originaalkeel.................................................................................................................6 Kasutatud tõlke keel................................................................................................................6 Allika adressaat.......................................................................................................................7 Argumentatsiooni laad............................................................................................................ 7 AJALOOLINE TAGAPÕHI...................................................................................................... 8 Allika ajalooline käekäik ja kehtivusaeg................................................................................ 9 ALLIKA SISULINE ANALÜÜS.............................................................................................10
ja nende tekkeloole ka nende kohta kirjutatud õigusteaduslikele töödele. Kuid alati ei peagi ajas kaugele tagasi minema. Ajaloolise argumendiga on tegu ka siis, kui osutatakse seaduse redaktsiooni muutustele või ka üksnes viimasele muudatusele. Teleoloogiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikana õigusakti preambulit. Teleoloogilist argumentatsiooni kohtab kohtulahendites sageli. Valdavalt kasutab Riigikohus teleoloogilise argumendi puhul väljendit „seaduse eesmärk“, „mõte“ ja „seadusandja tahe“. Näide kohtulahendist 3-4-1-18-08, millega tunnistati Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus põhiseadusega vastuolus olevaks: „Arvestada tuleb ka PS §-s 75 sisalduvale keelule omistatavate objektiivsete eesmärkidega. Keelu eesmärk on esiteks luua
tärkama massiliselt”. Seda mõtet ateistlikus kontekstis interpreteerides võiks järeldada, et sotsiaaldemokraadid tegid XX sajandi alguses oma esimese ateismipuhanguga katse süstida eesti rahvuslikku identiteeti nii sotsialismi kui ka ateismi. Jääb mulje, et 1905. aasta revolutsiooni päevil väljendatud sotsialistide põhimõte “on vaja võidelda kiriku võimu ja religioosse ideoloogia vastu” pani pikkadeks aastateks paika ateistliku argumentatsiooni kõrgeima taseme. Keskseks teemaks saab “usu reaktsioonilisuse paljastamine”, mida viidi läbi materialismi tutvustavate teoste eesti keelde tõlkimise ning sotsialistlikke ideid kandvate (valdavalt põrandaaluste) ajalehtede kaudu, mis levisid aga suhteliselt piiratud ringkonnas. Religiooniteemasid käsitleti ka loengutel, kõnekoosolekutel ja vestlusringides. Järjekindlalt taoti klassivõitluse teooriast tulenevat raudset
Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega. Järeldusotsused on tehtud aluste ehk eelduste põhjal. Ühes aluses võib sisalduda mitu eeldust. Näiteks ühest tõendist ei piisa kohtus reeglina süüdimõistmiseks. Kas see, et Malle käib Kallega, on
paratamatult ainult üks, teine neist peab aga väär olema. Nii tuleneb ühe sellise väite tõesuse tõendamisest teise kummutamine, või vastupidi – ühe väite kummutamisest vastupidise väite tõesus (kaudne tõestus). Neile vahekordadele on omane meeltega tajutavast maailmast sõltumatu siduvus, justkui sundiv jõud, mida Parmenides tähistab ka Themise ja Dike – kreeka korra, õiguse ja õigluse jumalannade – nimedega. Need eeldused avavad vastuoludevaba argumentatsiooni valdkonna, mis on sõltumatu üha muutuvatest meeltemuljetest ja teevad Parmenidese silmis inimesele ligipääsetavaks pelkadest oletustest täiesti erineva tõekäsituse. Parmenides fikseerib ka oma, nagu peatselt selgub, tavaarusaama seisukohalt absurdse käsitluse eelduse – pole mõtlemist ilma olemiseta, millest mõtlemine on: … sest seesama võib mõtelduks saada ja olla. (DK B 3) See on sama – mõtelda ja meie mõtlemine, et “on”
meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138) selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga 3) millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta 4) Descartes tõestab kahel viisil (kaks argumenti), et ma olen olemas: printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (vt lisaks II meditatsioon algus): esitage mõlemad viisid ning võrrelge omavahel „Arutlus meetodist“ IV osa ja II meditatsiooni alguses toodud argumentatsiooni? selgitage lühidalt: kuidas saate sellest printsiibist aru 5) Milles seisneb mina kogu olemus ja miks ei saa selleks olla keha? selgitage: kuidas mõistate, et hinge olemasolu on kehast sõltumatu 6) Millised on need kaks väidet (argumenti), millega Descartes põhjendab, et täiuslikkuse idee saab olla sisestatud minusse üksnes täiusliku loomuse enda poolt (kõige lihtsam Jumalatõestus)? Selgitage kuida saate sellest tõestusest aru (IV osa, lk 147 – 149)
- Analüütiline mõtlemisviis, mille raames käsitatakse õigust (kui süsteemi ja mõtlemist sellest) sisemise korrastatuse pinnalt. Selles õiguses on fakti, filosoofiat, mis mõjutanud teda saama selliseks, nagu ta on ning lisaks tuleb arvestada veel ajalugu, kust ta on tulnud. - Väärtustele rajatud mõtlemine. Aluseks õiguslikud väärtused, väärtused õiguses. Tänapäevases õigusmõtlemises seletub see praktilise juriidilise argumentatsiooni iseloomus, mille moodustavad ühelt poolt õiguspraktika ja teiselt poolt praktiline (dogmaatiline) õigusteadus (e jurisprudents). Sellist korrelatsiooni õiguspraktika ja praktilise õigusteaduse vahel võib käsitada kui kahte level’it õiguse tundmaõppimisel, kusjuures level 1 on alati igal juhul õiguspraktika. Nagu juba öeldud, mõisteti jurisprudentsi all pikka aega ainult praktilist õigusteadust, millel
,,Osa inimesi on lahkunud ja tööd on rohkem kui enne," sõnas TU rahulolevalt. II OSA Keeleline mõjutamine (lugege see peatükk läbi ja vastake allolevatele küsimustele) 1. Mis on suhtluse põhieesmärgid? 2. Klassikaline retoorika ja uus retoorika 3. Mille poolest erinevad kaks mõjutamise põhitüüpi (teoreetiline ja ateoreetiline argumentatsioon)? Tooge näiteid (muu hulgas tekstiliikide kohta). 4. Mis on argumentatsiooni lähtekohad ja argumenteerimisvõtted? 5. Leksikaalsed valikud otsese mõjutamisvõttena. Tooge näiteid. 6. Mida tähendab varjatud mõjutamine? Tooge näiteid. 7. Mis määravad teksti autori ja lugeja suhtlusolukorra? 8. Kuidas saab teksti autor lugejat mõjutada? 9. Adressaadi relevantsuse põhimõtte kaks võimalikku rakendamisviisi 10. Mille järgi teksti koostaja fakte valib? 11. Kirjeldage hinnangulisi omadussõnu, mis tekitavad semantilist müra. 12
2. Kõrge tajutud risk soodustab lähtumist harjumuspärasest (nii nagu eelmine kord), selgelt mõõdetavatest kriteeriumidest (hind jne), traditsioonidest (nii nagu teised seda teevad jne). Majanduskriisi tingimustes tähendab see ettevaatlikkust, kokkuhoidu, säästmist. Ka jõukates riikides, kuigi nad võivad seda nimetada: "kokkuhoid on pop". 3. Madal tajutud risk soodustab vahelduse otsimist, variatiivsust, hägusamat valikute argumentatsiooni, impulsiivsemat käitumist jne. Olulisemad motivaatorite rühmad. Milliseid motivaatoreid on Eesti turundajad on oma turunduskampaaniates põhiliselt kasutanud viimaste aastate jooksul? 2-3 näidet mõne konkreetse toote-, teenusgrupi kohta. Motivaatorid e olulisemad lubaduste kategooriad, mida turundajad toodete/teenuste juures lubavad: asjakohased funktsionaalsed/emotsionaalsed väärtused soodne/madal hind kvaliteet mugavus tervislikkus
karistus rikkumise eest riivata omandiõigust (PS § 32), mille osaks on omanike õigus vabalt otsustada nendele kuuluva omandi valdamise ja kasutamise. Samuti leidis õiguskantsler, et piirang võib rikkuda üldise vabadusõigusega hõlmatud lepinguvabadust (PS § 19 lg 1). Keelu kehtestamise eesmärkidena on õiguskantsler välja toonud eesmärgi vähendada valimiskampaania kulude vähendamise kaudu raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel, suurendada sisulist poliitilist argumentatsiooni ja vabastada avalikku ruumi liigsest välireklaamist. Nagu varasemalt selgitatud, nägi õiguskantsler poliitilise väireklaami piirangu ning sellega taodeldavate eesmärkide osas probleemi selles, et piirang ei ole mõõdukas, ehk taodeldavad eesmärgid ei ole piiranguga võrreldes piisavalt olulised. Õiguskantsleri ei kahelnud, et tegemist on legitiimsete eesmärkidega, ehk et piirang sobiv abinõu eesmärkide saavutamisel.
Teised ei näe Salajane mina Tundmatu mina Järeldub, et mida rohkem ennast avame, seda rohkem saadakse meist aru. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid 1. Nakatamine- emotsioonide ülekanne nakatamise teel. Võimendub inimmassis. 2. Sisendamine- eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Informatsiooni mittekriitiline vastuvõtt. Reklaam. 3. Veenmine- mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil, intellektuaalne tegevus. 4. Tõe tahtlik moonutamine- demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. 5. Veetlemine, mõjutamine välimuse abil- ilusale inimesele omistatakse tavaliselt häid iseloomujooni. 6. Psüühiline või füüsiline vägivald. 21. Temperamendi tüübid Koleerik-avatud ja närviline-aktiivne,optimistlik,impulsiivne,rahutu.. Sangviinik-avatud ja tasakaalukas-jutukas,energiline,elav,muretu..
Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele;
Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele
1 Me saame Argumentatsioon, Õ lk 46-47 Funktsionaalne lugemine, Kultuuriline hakkama! kasupere Tv lk 26 h 1-2 loovkirjutamine (RATT), identiteet, argumentatsiooni väärtused ja kirjutamine kõlblus 3 XII 1 Sina+mina=? Ühepoolne Õ lk 48-49 Funktsionaalne lugemine, I osa, 7.pt lk 32, Väärtused ja
orienteeritus õiguslike nähtuste vormilistele ja ja teise suunatus nende sisulistele küsimustele. Marksistlik-leninistlik lähenemine ehk õigusfilosoofia ja teooria on sama ning sellega uuritakse varasemate autorite õpetusi. Sisuliselt langeb õigusfilosoofia ja teooria uurimisaine kokku. Ka õigusteooria tegeleb õiguse põhiprobleemidega, on metadogmaatiline mõtlemine. Õigusteooria valdkonnad on normiteooria, seadusandlusteooria, õiguskeele teooria, õiguslik argumentatsiooni- ja otsustamisteooria, juriidiline meetodiõpetus, juriidiline semantika, retoorika, toopa, hermeneutika jne. *Erinevus õigusfilosoofia ja teooria vahel on, et õigusfilosoofiasse kuulub lahutamatult ka hinnanguline moment, kui õigusteooria on pigem loodusteaduslikult kirjeldav teadus. FIlosoofia üldse - Ühe või teise teaduse eseme all mõistetakse ainet või valdkonda mida see teadus uurib ehk see on antud teaduse objekt, (HUVI TERVIKU VASTU
Vastandjäreldus on üks sõnastusekohase tõlgenduse vorm. Kui analoogia on keelatud, peab e contrario toimima sõnastuse kohaselt. Õiguse allikate prima facie kohustuslikkus ja selle hindamine Õigusallikaid võib liigitada: 1. autoritatiivsed allikad põhinevad allika ametlikul seisundil. Nad ise on õigussüsteemi loodud allikad või on õigussüsteem neid ametlikult tunnustanud. Tüüpilised näited on seadus ja kohtuotsused; 2. substantsiaalsed allikad, mõjutavad argumentatsiooni oma kaaluga. Nii mõjuvad näiteks moraalsed vaated ja teleoloogilised argumendid. Õigusallikad on mõnikord jagatud kolme rühma (prima facie kohustuslikkus): 1. tugevasti kohustavad (sunduslikud) - õigusallika kõrvalejätmisele järgneb seaduse rakendajale sanktsioon, s.t karistus ametialal tehtud vea eest. Õigusallika 15 16 kasutamine on seega sunduslik
muidugi sofistide tegevusest, vaid ühiskondlikust transformatsioonist, mida sofistid oma teoreetilistes arutlustes lihtsalt kajastasid. Kuid nad olid ühtlasi ka selle protsessi üheks kõige silmatorkavamaks ilminguks ning seetõttu oli ühiskondliku arvamuse konservatiivsus suunatud sofistide vastu. Nomos - physis vastandus. Mitte kõik sofistid ei argumenteerinud normatiivsetes küsimustes Protagorasega sarnaselt. Nomos – physis vastanduse näol ongi tegemist ühe teistsuguse argumentatsiooni-mudeliga, mis esineb mitmete sofistide juures. Erinevalt Protagorase normatiivsest relativismist, apelleeritakse antud argumentatsioonimudelis nimelt absoluutsele normatiivsele algele. Nomos tähendab antud juhul tava või seadust. Physis ei tähenda siinkohal aga enam mitte oleva tervikut, nagu varajaste joonia physiologos`te juures, vaid ühte oleva valdkonda teiste seas. Physis on nimelt selline olev, mis on olemas ilma inimese kaastegevuseta, loomupäraselt olev
teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele;
neile palgakõrgendust. Samas lootes, et sellega jätavad arstid streigi ära. Artiklis on veel pikk suurte numbrite jada, kui palju lisakulutusi riigieelarvesse arstide palgatõus ikka tooks jne. Palga koha pealt veel , et keskmine palk on tõusnud viimase viie aasta jooksul 20%, siis arstidel 30%. Sellest loeksin mina välja, et Pevkuri arvates peaksid arstid saama sama palju palka kui lihttöötajad. Võiks öelda, et artiklis oli palju argumentatsiooni manipulatsiooniga segamini. Õ. lk 51 1) Rahva tunnetega mängimiseks kasutatakse sildistamist, näiteks on Savisaarest saanud Eesti mahamüüja ja rahvavaenlane. Kuna rahval on vaja millessegi uskuda, siis on välja toodud sotsiaalsed illusioonid, kuhu kuulub Ansipi hõigatud lubadus viia Eesti viieteistkümne aastaga viie Euroopa rikkama riigi hulka. Emotsioonide üleskütmiseks on veel kasutatud väidet, et rahvas sipleb
Mõnigi kord teevad just ootamatud seosed ja kõrvalepõiked teksti köitvaks. Iseendast ei saa niisuguseid asju teksti sisse planeerida, pigem on nad pikaajalise mõttetöö, pika kirjutamispraktika ning suure eruditsiooni loomulik tulemus. Praeguse märkuse mõte on selles, et filosoofilist kirjutist võiks igal juhul võtta küllalt vaba ja loomingulise žanrina. On väga hea püüelda selge ja süsteemse argumentatsiooni ning struktuuri poole ning jõuda veenval moel lähteintuitsioonidest A põhjalikumalt argumenteeritud seisukohani B: aga kui vahepeal tuleb mingeid muid mõnusaid mõtteid pähe, siis võiks ka neid (võibolla sulgudesse või joone alla) kirja panna, isegi kui nad otseselt teemasse ei puutu. Tüüpvead, mida vältida Oleme juba vaadelnud argumenteerimisvigu, mida tuleks vältida. Lisaks nendele toob Tiiu
esindasid õiguse teist külge. Paljudel retoorikutel olid laiad teadmised, näiteks Cicero, oma kõne ja filosoofiliste kirjutistegaga de officis, de legibus ja de repuclica andis edasi olulist teavet õiguslikust keskkonnast ning juristide ja retoorikute vahelistest suhetest ja õiguslikest argumentidest. Retoorika pole ainult küsimus, kuidas olla veendunud õigsuse küsimuses, vaid peaks looma tähenduse juristide argumentatsiooni ja seisukohtade üle. Meie teadmised Rooma juristidest on põhiliselt pärit Digestist ja teistest Justinianuse ajast säilinud juriidiliste tööde fragmentidest. Hoolimata asjaolust, et teadmised vabariiklikest õigusteadlastest on kaudsed, seetähendab pärit varasemate õigusteadlaste kirjutistest, pole õigust kahelda, et Rooma õigusteadus loodi just sel ajal. Eraldi äramärkimise võib teha Quitus Mucius Scaevola puhul, kes koos Servius Sulpius Rufusega olid tolle aja kuulsaimad
annaabi.ee 
