Ajaloo arutluse
kirjutamine
Ettevalmistus
Vali ettevalmistuseks kaks teemablokki, juhul
kui ühe kohta sõnastatud teema ei ole hea,
on tagavaravariant
Eelista mustandi läbikirjutamisele kava –
säästab aega ning aitab paremini fokuseerida
Teema valik
Ära võta kõige lihtsam teema, võta kõige
huvitavam
Teemat valides mõtle ka sellele, mis
valdkonnas on Sul midagi öelda lisaks
õpikutekstile
Iga sõna pealkirjas on tähtis
Sissejuhatus
Sobiv pikkus 1/10 tööst
Peab sisaldama ajalist määratlust – millist
ajavahemikku arutlus hõlmab
Peab andma tausta, st kas
mis toimus enne käsitletavaid sündmusi
mis toimus samal ajal kusagil mujal
mis toimus samal ajal mõnes teises valdkonnas
Taust peab olema teemaga seotud
Peab sisaldama probleemipüstitust
Probleemipüstitus
Kui pealkirjaks pakutu ka juba on küsimus, sõnasta
see ikkagi ümber
Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt
vastata
Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gerlinjurisaar
Õppematerjali autor
negatiivne, näited, järeldus Kokkuvõte Näited Näited on üksnes argumentidele kaalu andmiseks, illustreerimiseks Too näiteid nii poolt kui ka vastuargumentidele Tugine järelduste ja kokkuvõtte tegemisel näidetele Kokkuvõte Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile Ei tohi sisaldada uut argumentatsiooni Võib püstitada uusi küsimusi Arutlusküsimuse hindamisjuhend Töö struktuur 2p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse nõuetele. 1 Esitatud on ainult teemaarendus; töö ei ole struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Teadmised, näited 4p 0 Teemakohased teadmised puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud üksikuid teemakohaseid näiteid ja/või fakte. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult.
Kuidas kirjutada arutlust? Käsileht. Ajalugu ja ühiskonnaõpetus Arutluse kirjutamine ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Arutlust kirjutades ära kiirusta! Kui kasutad arutluse kirjutamisel materjale, siis ära kirjuta sõna-sõnalt maha
Vali teema *mille ainesse on sul isiklik suhe varasemad elukogemused ja kokkupuuted vastavate probleemidega; *mis on sulle südamelähedane ja mille arendamisel suudad jääda iseendaks ja vältida üldtuntud fraase ja mõttekäike; *mille juures on täpselt teada, mida tahad lugejale sisendada ja kuhu kavatsed välja jõuda. Kirjutamine kui protsess Kirjutamisprotsess koosneb järgmistest osadest: 1.ainestiku kogumine; 2.ainestiku piiritlemine; 3.mustandi kirjutamine, 4.teksti viimistlemine; 5.puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1.kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2.kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3.teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks
Korrastatakse vajalik kogutud allikmaterjal: sisestatakse küsitluslehtede sisu ja muud märkmed arvutisse. Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi. 55 Illustreerivate materjalide koostamine. Jooniste, skeemide, tabelite, fotode jm illustreeriva materjali koostamine või otsimine. Uurimuse kirjutamine ja vormistamine. Töö osad: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, uurimuse peateemade ja alateemade põhjal vormistatud tekst, kasutatud kirjandus, lisad. Sissejuhatuses antakse kokkuvõtlik ülevaade teemast ja probleemidest, selgitatakse uurimuse eesmärki, tutvustatakse kasutatud allikmaterjali ja selle kogumist, tutvustatakse töö ülesehitust. Töö sisuosa jaotatakse peatükkideks, vajadusel ka alapeatükkideks.
• Uurimisprobleem kirjutatakse lahti BA-töö sissejuhatuses eraldi selgitava lõiguna, kus selgitatakse: – Miks probleemi uurimine oluline, vajalik ja mida uut see annab? • Võimalik uurimisprobleemi lahtikirjutamise struktuur: – Lühike sissejuhatus teemasse (mis on uuritava nähtuse olemus) – Miks on teema ühiskondlikult/poliitiliselt oluline? – Miks on teema teaduslikust vaatevinklist oluline? – Mida uut antud uuristöö probleemi mõistusesse pakub? • Uurimisprobleemi lahti kirjutamine on uurimistöö müümine – selle olulisuse, vajalikkuse põhjendamine • Põhjendused ei saa olla isiklikku laadi à la “Mul on huvi, sest töötan seal…” • Küsi alati: Kellele see töö huvi võiks pakkuda ja miks? Uurimisküsimused • Kõige tähtsam element uurimistöö puhul, sest määrab ära su töö sisulise fookuse – mida sa ikkagi uurid? • Uurimisküsimus nõuab vastust! – Uurimisküsimusele tuleb selge vastus anda BA-töö kokkuvõttes!
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
- Taju passiivsuse tõttu ei tunne lapsed ära tuttavaid geomeetrilist kujundeid, kui need ei ole harjumuspärases asendis; ei tunne ära arve kui need ei ole kirjutatud numbri, vaid arvsõnana; ei leia üles tekstülesande küsimust, kui see ei ole ülesande lõpus, vaid alguses. - Nägemistaju ja peenmotoorika arenematus põhjustavad raskusi kirjutama õpetamisel (numbrite kirjutamine, vihiku joonte nägemine. Järkarvude kirjutamine üksteise alla kirjaliku arvutamise puhul, ebatäpne loendamine sõrmede kohmakuse tõttu jne.). - Abikooliõpilastele valmistab raskusi suurustevaheliste seoste omandamine, ning kui seosed ka tekivad, on need ebakindlad ega ole piisavalt diferentseeritud, unustatakse kiiresti olulised tunnused ja moodustatakse seosed ebaoluliste tunnuste põhjal. Kõige selle tõttu segistatakse erinevaid kujundeid, mõõtühikute süsteeme jne.
Süsteemsus Teaduslikuks saab pidada ainult niisugust käsitlust, milles eri väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks e süsteemiks. Selgus Töö tuleb üles ehitada ja kirja panna nii, et sisu oleks üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida ja kasutada neid alati samas tähenduses. Tuleb hoiduda uute terminite väljamõtlemisest seal, kus need on juba olemas. Selgus tähendab ka ülesehituse otstarbekust (nii lihtsalt kui võimalk), arutluse loogilisust ja ratsionaalsust, sõnastuse täpsust ja selgust. Kriitilisus Olemasolevaid seisukohi tuleb vaadelda kriitiliselt. Nende hulgas võib olla meelevaldseid järeldusi, tõestamata ja puudulikult tõestatud väiteid, oletusi, mida pakutakse tõe pähe jne Ka enda seisukohtade suhtes peab olema kriitiline. ("Mulle tundub", "ma arvan" ei ole teaduslikud argumendid). 1 6 Selektiivsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid