Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused 1. Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmast vastu infot, mõtestab seda, salvestab malluning kasutab. 2. Traditsiooniliselt eristatakse nelja tunnetusprotsessi taju, tahelepanu,malu, mõtlemine. Õpetajale on tunnetusprotsesside ning nende arenguliste isearasuste tundmine oluline kahest aspektist: 1) tunnetusprotsesside arengu taset peab arvestama ainete õpetamisel; 2) tunnetusprotsessid ei arene iseenesest, vaid nende arengut tuleb toetada. Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. ...
eeldab individuaalsete tervise-eesmärkide teadvustamist. Enesehooldus põhineb eesmärgipärastel ja kaalutletud otsustel; need omakorda suunavad toiminguid. Enesehooldus on vajalik ja vältimatu, et rahuldada põhitarbeid, soodustada arengut ja kõrvaldada haiguslikest muutustest tekkinud häireid. Enesehooldusvalmidust mõjutavad tegurid Seesmised tegurid; välimised tegurid. Enesehooldusvajaduse liigid Universaalsed enesehooldusvajadused; arengulised enesehooldusvajadused; tervisehäiretega seotud enesehooldusvajadused. Universaalsed enesehooldusvajadused Õhuhapniku küllaldase saamise säilitamine; küllaldase vedelikuhulga saamine; küllaldase toidukoguse saamine; eliminatsiooni ja jääkainetega seotud hooldus; tegevuse ja puhkuse tasakaalu säilitamine; üksioleku ja teiste inimestega suhtlemise vaheline tasakaalu säilitamine; ohtude vältimine, mis võiksid ohustada inimese elu, tema organismi talitlust.
mõjutavad tegurid · Seesmised tegurid: vanus, sugu, aistingute teravus, füüsiline ja emotsionaalne seisund · Välimised tegurid: koolitus, traditsioonid, kultuur, ühiskonna võimalused enesehoolduse ellluviimiseks. Seesmiste ja välimiste tegurite koosmõjuna sünnib üldine tegutsemisvalmidus, milles Orem peab oluliseks teadmisi, oskusi, hoiakuid. Enesehooldusvajaduse liigid: 1. Universaalsed enesehooldusvajadused 2. Arengulised enesehooldusvajadused 3. Tervisehäiretega seotud enesehooldusvajadused 1. Enesehoolduse universaalsed vajadused · Õhuhapniku küllaldase saamise säilitamine · Küllaldase vedelikuhulga saamine · Küllaldase toidukoguse saamine · Eliminatsiooni ja jääkainetega seotud hooldus · Tegevuse ja puhkuse tasakaalu säilitamine · Üksioleku ja teiste inimestega suhtlemise vaheline tasakaalu säilitamine
Kliiniline psühholoogia Stress Keskkondlikud stressorid müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või
Miller-Diekeri sündroom Miller-Diekeri sündroom(MDS) on haruldane geneetiline haigus, mida iseloomustavad arengulised defektid ajus. MDS sai nimeks kahe arsti J.Milleri ja H.Diekeri järgi. Aju välimine kiht on paks ning puuduvad normaalsed ajukäärud. Muutused on toimunud 17. kromosoomis Millised need inimesed välja näevad? iseloomulik nägu esiletungiv ülahuul lühike nina väike alalõug kõrge laup lõdvad lihased viltuse kujuga silmad Riskid ja ravi Oht kopsupõletikuks. Esinevad toitmisprobleemid. - toidetakse imikut läbi vooliku. Krambid(tihti ei allu ravimitele).
gravitatsioonijõule Aitab ajust tulevat informatsiooni muuta realiseeritavaks TheraSuiti abil info talletub, kuidas kehasised protsessid toimuvad Harjutused muutuvad kergemaks ja sujuvamaks Treenib närvisüsteem Normaliseerib lihastoonust, kõnnakut Tagab välimise stabiilsuse ja kompimise stimulatsiooni Parandab keha joondumist, luude tihedust, koordinatsiooni, tasakaalu ning keha ja ruumilisuse teadlikkust Ajuhalvatus Ajutraumad Arengulised mahajäämised Kõrge ja madal lihastoonus Seljakeeliku vigastused Ataksia Atetoos Tõsine skolioos (rohekm kui 25%) Sügav vaimnepue Puusa nihestus on suurem kui 50% Kõrge vererõhk Südameprobleemid Diabeet Kontrollimatud hood Vesipea 171 kliinikut üle maailma, Euroopas 24 Eestis puudub TheraSuit meetodi koolitusega füsioterapeuti Ühendriikides maksab nädalane teraapia umbes 18 000 krooni, Poolas kolmenädalane
Haridus 1930 algusel õppis Providence Hospital school of Nursing Washingtonis. 1939 (bak.) ja 1945 (mag.) lõpetas Catholic University of America Washingtonis. 1976 a. sai audoktoriks. 1980 a. sai teadusdoktoriks. 1988 a. lõpetas Missouri Ülikooli Columbias. Orem'i üldine õendusteooria Enesehoolitsuse teooria. Enesehoolduse defitsiidi teooria. Õenduse süsteemide teooria. Teooriaga seotud põhimõisted Enesehooldus. Enesehoolduse rekvisiidid. Universaalse enesehoolduse rekvisiidid. Arengulised enesehoolduse rekvisiidid. Tervisest kõrvalekalde rekvisiidid. Terapeutilise enesehoolduse nõue. Enesehoolduse esindaja. Sõltuvus-hoolduse esindaja. Õenduse kava. Abistamismeetodid. Põhilised järeldused Inimene peab pidevalt investeerima oma tervisesse ja oma keskkonda. Võime käituda teadlikult enda ja teiste eest hoolimisel. Küps inimene kogeb piire enda ja teiste eest hoolitsemisel ja investeeringu tegemisel. Teadlikult käitumist arendatakse.
Alusharidus (early childhood education)- teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Areng (development)- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhitavate faktorite mõjul. Areng on eluaegne protsess, mis algab eostumisest ja jätkub kuni surmani. Areng on muutumine ning arengulised muutused on märgatavad vaid teatud aja möödudes. Inimese arengut iseloomustab peale füüsilise arengu ka intellektuaalne ehk vaimne ehk kognitiivne areng, sotsiaalne ehk kommunikatiivne areng, emotsionaalne areng ning kõlbeline areng. Arengulised muutused on kõige rohkem märgatavad lapseeas, kuid need ei lõppe täiskasvanuks saamisega. Arengul on oma suund, kuid erinevatel inimestel võib areng kulgeda eri suundades, mille tulemuseks on ühe või teise külje tugevam väljaarenemine
Käitumise iseärasusi ei märka. 6. Kliendi enesehinnang Kuidas hindab tahtejõudu, pingetaluvust, muutumisvalmidust? Tahtejõudu on, pingetaluvus on nõrk. Maria on valmis muutusteks. Enesehinnang kooskõlas või lahkuminev kaasinimeste arvamustest? Kohati lahkuminev, kohati kooskõlas kaasinimeste arvamusega. Millisena hindab ise oma toimetuleku ressurssi? Ise hindab rahuldavaks. 7. Kliendi raskuste arengulised tegurid Ootamatutest muutustest tingitud asjaolud Umbes aasta tagasi läks Maria laste isast lahku 8. Kaitsemehhanismid Kas klient kasutav regressiooni, allasurumist, probleemide eitamist, märtri mängimist, ratsionaliseerimist, eneseirooniat, huumorit jt kaitsemehhanisme Ei eita probleemi, kuid loodab, et see möödub kiiresti. 9. Eluohtlikkus Ei tundu endale ega teistele ohtlik. 10
9. 04.2008 Mis põhjustab hüperaktiivsust? Tänapäeva lastest on paljud sõnakuulmatud, pideva tähelepanu vajadusega ja võib öelda, et liiga energilised. Hüperaktiivseid lapsi on pea igas koolis ja lasteaias. Meedikute ja psühhiaatritele on hüperaktiivsuse põhjused seniajani ebaselged. Arvatakse ja oletatakse, et põhjused on bioloogilised ehk arengulised, pärilikud ehk geneetilised ja kasvatuslikud. Kahtlusi on tekitanud ka säilitusaineid sisaldavad toiduained ja vaktsiinid, mis sisaldavad organismile kahjulikku ainet. Paljudes artiklites on välja toodud, et sünniaegse hapnikuvaeguse või südametegevuse häirete all kannatanud laste hulgas on hüperaktiivsus kõrge esinemissagedusega. Tänapäeva meditsiin suudab päästa sünnitusel kahjustada saanud lapsi (nt hapnikuvaegus) ja enneaegselt
MÕISTED: Genotüüp - isendi geneetiline kogum/informatsioon Fenotüüp - isendi tunnuste (füsioloogilised, käitumuslikud, arengulised ja ehituslikud) kogum, mis kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena + keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris)
kehv erutuse tegevus ja loomise võime reguleerimine Vähenenud motoorne kontroll (paindlikkus/tegevuse süntaks) ülesande jaoks mitteolulised vastuseid ei suruta alla vähenenud eesmärgile suunatud käitumise püsivus käitumine pole paindlik Arengulised iseärasused · Varases eas: raske temperament, päevakava mittejärgimine (kerge uni) · 3a kuni 50% suuremad probleemid, mida vanemad seostavad sageli raske kolmanda eluaasta probleemiga · Lasteaias: üliaktiivsed ja ei suuda enda käitumist kontrollida · Koolis: süvenevad raskused õppimisel jm · Murdeeas ja hiljem: hüperaktiivsus võib taanduda, jäävad probleemid tähelepanuga Perekond, kaaslased, õpetajad · Mõjud vastastikused · Laps vanem laps
Kuidas see metoodika töötab? Iga inimese sõrmejäljed on kordumatud. Isandus- laps on saanud osad mikrosatelliitlookused emad, osad isalt. Tuvastamisel peab välja tulema sama lookus nii isal kui lapsel. Genoomis on palju lookusi, mille fragmentidel on erinev pikkus. Nendest saadakse eri pikkusega DNA- fragmendid. Kui pilt eraldada geel elektroforeesiga, saadakse nähtav pilt. 13. Millised anatoomilised, füsioloogilised ja arengulised eripärad eristavad inimest teistest loomadest (võrdlus teiste primaatidega)? a) Anatoomilised *Püstine, kahejalgne liikumisviis - Luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks *Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses *Suhteliselt suur aju - hästi arenenud ajukoor *Näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega b) Füsioloogilised *osavad käed *aastaringne sigimine *pikk raseduse kestus c) Arengulised *artikuleeritud kõne *sotsiaalne mälu *mõisteline infovahetus 14
leidliku katse. Võgotski võrdles egotsentrilise kõne hulka juhul, kui koos on kuuljad eelkooliealised lapsed ning juhul, kui laps pannakse ühte tuppa grupi kurttummade lastega. Viimasel juhul on lapsel väga vähe võimalusi suhtlemisel ning Võgotski leidis, et egotsentrilise kõne hulk vähenes oluliselt. Selline tulemus poleks ootuspärane, kui laps oleks kavatsenud kõnet lihtsalt monoloogina esitada. Võgotski inimese arengu käsitlus seab inimese arengulised muutused ühelt poolt pärilikult määratletud arengu ja teisalt indiviidist sõltumatusse kultuurilise keskkonna ja sellega toimuva interaktsiooni konteksti. Võgotski teooria rõhutab ajalooliselt väljakujunenud kultuuriliste tegevuste internaliseerimise mõju psüühilisele tegevusele. Võgotski liigitas lapse mõtlemise arengu kolmeks astmeks: 1. Sünkreetne mõtlemine 2. Kompleskide moodustamine 3. Teadusmõisteline mõtlemine
kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Ektodermaalsed plakoodid Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused Putukate metamorfoosi tüübid, näited Imaginaaldiskid
tegeleb lastega? Mida tema peab arvestama, et ta saaks paremini kasvatada meie tuleviku? Mis mõjub lapse arengule ja kasvatamisele? Sellest ma tahan kirjutada oma esses. Areng on organiismi kasvamine ning muutumise protsess, mis algab munaraku viljastamiseks ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimeste arengus toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelsel perioodil, imikueas ja lapsepõlves. Lapse arengus leiavad asset nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengul on kolm komponenti: 1) intellektuaalne (vaimne ehk kognitiivne) areng 2) sotsiaalne ja emotsionaalne areng 3) füüsiline (kehaline ehk psühhomotoorne) areng Et õigesti aru saada, kuidas kasvatada lapsi, õpetaja peab teadma, millisel arengu etapil on laps. Laps kõigi oma arenguaspektidega on terviklik. Parafraseerides E. Eriksoni, võime väita, et ta
taimedel ja loomadel, kohastumise suhteline iseloom, näited selle kohta) Taimede kohastumine loodusega ühte sulandumine(kaitse vaenlaste eest, märkamatu, kaktusel nt avanevad õhulõhed öösel) Loomade kohastumine loodusega ühte sulandumine, värvus annab teada, et on halva maitsega või siis ohtlikult mürgine(mimikri- sarnasus mõne teise liigiga, tavaliselt jäljendatakse ohtlikke liike) Kohastumise suhteline iseloom: 1) Arengulised piirangud selgroogsete eellastel oli neli jalga, ei ole ühelgi tema järeltulijal kümmet jalga, kuigi see võiks olla mingis keskkonnas kasulik. Mõni kohastumine on vaid kasulik teatud tingimustes teatud aja vältel 2) Vastandliku toimega ökoloogilised tegurid näiteks kaelkirjaku kael ja jalad on pikad- kasulikud toidu hankimiseks kuskilt kõrgemalt ning võitluseks liigikaastlastega
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse
vallandada ATH. (6). Psühhosotsiaalsetest teguritest on olulised turvatunde puudumine ja stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel. Samuti soodustavad geneetilise eelsoodumusega lastel häire kujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate psüühikahäired. (6). Soome eripedagoogide arvates on ATH põhjuseks 70-80% juhtudest pärilikkus, 10- 15% juhtudest raseduspatoloogia ja/või sünnitrauma, 10-15% juhtudest aju arengulised probleemid ja kromosoomi iseärasused ning 35% juhtudest ajutegevust kahjustanud haigused või traumad. ( Leino, M 2009: 24) 3. Sümptomid ehk põhitunnused Hüperaktiivsuse sündroomi iseloomustab halvasti juhitav käitumine kombinatsioonis väljendunud tähelepanuhäirete ja püsimatusega ning sellise käitumise ajaline püsivus ja sõltumatus situatsioonidest. Üliaktiivsust põhjustavad täiesti ebaolulised seigad, mis teiste laste puhul üldse ei mõju
on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad. Normaalseks arenguks vaja tüüpilist, ootuspärast stimulatsiooni. Hilisemalt ja täiskasvanueas "kogemusest sõltuv" õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot omandada ja et neuraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik Kognitiivne areng Piaget' arengustaadiumid Vanusevahemik, Staadium, Arengulised stiimulid 2.eluaastani Sensomotoorne periood kogeb maailma läbi tajude ja tegevuste (vaatamine, puudutamine, suhu panemine) Objekti jäävus Võõristamine 2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja kujutluste läbi, kuid puudub loogiline mõtlemine Sümboliline mäng Egotsentrism Keele areng 7. 11. eluaasta Konkreetsete operatsioonide periood oskab mõelda loogiliselt
· Kujundite meeldejätmine · Otsustada, kas lause on grammatiliselt õige Töömälu · On pigem valdkonnaspestiifiline kui üldine (st meeldejätmise edukus sõltub ainevaldkonnast) · Info kaob kiiresti, sest uus tuleb juurde (uuega interferents) On oluline oskuslikus eneseregulatsioonis, reflektsioonis õppimise ja meeldejätmise üle · Selle töös omavad rolli emotsionaalsed faktorid (ärevus, positiivne või negatiivne meeleolu) Arengulised muutused · Töömälu maht suureneb algklassides · Kiirus tõuseb, 14-15a-tel täiskasvanute tase · Osa tegevusi automatiseerunud jääb aega raskemate ülesannete täitmiseks · Tähelepanu osatakse paremini jaotada (eristada olulist ja ebaolulist) · Verbaalset infot hakatakse kordama (7a) ning seostama (känkima) · 7-8a suurem rõhk verbaalsele meeldejätmisele, mitte niivõrd visuaalsele (nimetatakse sõnadega) Arengulised muutused
Abitus Muudetav Õppimiseesmärgid, Madal või Otsib väljakutseid, omandamise kõrge eelistab raskeid eesmärgid: oskuste kursusi-ülesandeid. omandamine Meisterlikkusele suunatud Carol Dweck Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse arengulised iseärasused: koolieelne iga · Varem: väikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud · Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse arendamist, kuid kui vastupidi? · Tugevalt võistluslik keskkond (Butler, 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel) ei madaldanud seesmist motivatsiooni madaldas loovust vähendas motivatsiooni õppida teistelt. võistluslikes tingimustes areneb suundumus saavutusele varem (koos negatiivsete kaasnevate näitajatega).
juurde, mis põhinevad keelel. Sots.suhted mõjutavad keelt ja keskkonda, milles laps õpib. Kult.arengu üldine geneetiline reegel on arengumuster, milles intell.protsessid muutuvad sotsiaalsetest internaalseteks. (kõik funkts.d ilmnevad 2tasandil: 1sotsiaalsel (in.vahel) siis psühholoogilisel (lapse sees). John Bowlby huvitus aga emotsionaalsest arengust. Seotuseteooria emots.seotus emaga pakub kindlus- ja turvalisustunnet, mis on aluseks psüh.lt tervele arengule. Astmete teooriad ja arengulised üleminekud J.Flavell arengustaadiumi def.i kriteeriumid: 1.Staadiume eristavad kvalit.muutused- teisiti tegemine (käpuli, püsti liikumine). 2. Üleminekuga ühelt staadiumilt teisele kaasnevad muutused paljudes aspektides (rääkimine, sõnade sümboliline väärtus). 3. Üleminekud tavaliselt kiired. Praegu ollakse seisukohal, et in.areng on segu pidevatest ja astmelistest muutustest. Seda mõjut.mitmed tegurid nagu toitumine, hoolitsus, koolis käimine ja biol.kasvamine. kaasaegne ar.psüh
13) Kapiteel ladina keeles capitellum ,,peake"; samba ja temale tuginevate raskuste kunstiliselt kujundatud vahelüli. Kapiteeli rikkalikus dekooris avalduvad selgesti stiilide ja stiilijärkude erinevused. Egiptlased kujundasid kapiteeli lootose- ja papüürusemotiividest, kreeklased lõid kohati tänini kasutatavad dooria, joonia ja korintose kapiteeli, bütsantslased leiutasid talumkapiteeli, romaani stiilis eelistati raskepärast kuupkapiteeli, gootikale omane karikkapiteel, mille arengulised erivormid on pungkapiteel ja lehtkapiteel. Nt: kuupkapiteel Hildesheimi Sankt Michaeli kirikus Saksamaal, lehtkapiteel Southwelli katedraal Inglismaal, korintose kapiteel General Post Office New Yorkis. 14) Dooria stiil vanim klassikaline arhitektuuristiil. Kujunes u 7. Saj lõpul e.m.a. Kreeka mandri templiehituses ja väljendub peamiselt samba ja talastiku kujunduses. Sammas on baasita, tüseda ülespoole aheneva kujuga ja 16-20 kannelüüriga. Lihtne kapiteel koosneb
Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus)? 4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas ja edasi toimub ainul ..... Preformatsiooniteooria. Tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis
Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud. V Kompleksi kriteeriumid. Sõnade assotsiatsiooni test 1. pikk reaktsiooniaeg 2. vastussõna sama, mis stiimulsõna 3. vastuse puudumine 4. vastuseks kehalised reaktsioonid (hingamissagedus, naer jne.) 5. kogelemine 6. vastussõnana eelmised stiimulsõnad 7. mõttetu vastussõna 8. vastussõna kõlaline sarnasus stiimulsõnaga 9. vastuseks rohkem kui üks sõna 10. stiimulsõnast mittearusaamine VI Arengulised staadiumid (psyche arenemine) libido fokusseerimise järgi · lapseiga sünnist kuni noorukieani libido tegevustesse, kõnesse, 5. aastast seksuaalfunktsioonidesse · täiskasvanu iga noorukieast kuni umbes 40 aastani libido õppimisse, sotsiaalsesse ellu, perekonda, laste kasvatusse ekstravertne, "bioloogiline", energiline · keskiga alates 40 aastast libido elutarkusesse, elu mõttesse
Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud. V Kompleksi kriteeriumid. Sõnade assotsiatsiooni test 1. pikk reaktsiooniaeg 2. vastussõna sama, mis stiimulsõna 3. vastuse puudumine 4. vastuseks kehalised reaktsioonid (hingamissagedus, naer jne.) 5. kogelemine 6. vastussõnana eelmised stiimulsõnad 7. mõttetu vastussõna 8. vastussõna kõlaline sarnasus stiimulsõnaga 9. vastuseks rohkem kui üks sõna 10. stiimulsõnast mittearusaamine VI Arengulised staadiumid (psyche arenemine) libido fokusseerimise järgi · lapseiga sünnist kuni noorukieani libido tegevustesse, kõnesse, 5. aastast seksuaalfunktsioonidesse · täiskasvanu iga noorukieast kuni umbes 40 aastani libido õppimisse, sotsiaalsesse ellu, perekonda, laste kasvatusse ekstravertne, "bioloogiline", energiline · keskiga alates 40 aastast libido elutarkusesse, elu mõttesse
HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismiga õpilane); mida eelistavad puudega inimesed ise (nt liikumispuudelised). Hariduslikke erivajadusi põhjustavad tegurid
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas.
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas.
Esmast väljaheidet loote ja vastsündinu käärsoolest nimetatakse mekooniumiks. See koosneb seedeensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest, mille seedetrakt kõrvale heidab. 12. nädalaks on ülemiste jäsemete pikkus saavutanud peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. Alumistel jäsemetel kulub rohkem aega oma lõplike proportsioonide saavutamiseks. Õrnale puudutusele reageerib juba terve loote keha, välja arvatud pealagi ja kukal. Esimest korda ilmnevad soost sõltuvad arengulised erinevused. Näiteks naissoost loodetel täheldatakse lõualuude liikumist palju sagedamini kui meessoost loodetel. Erinevalt varem nähtud eemaletõmbumise refleksist kutsub suu ümbruse stimuleerimine nüüdseks esile suu avamise ja ärritaja poole pöördumise. Sellist reaktsiooni nimetatakse imemisrefleksiks ja see aitab pärast sünnitust vastsündinul leida ema rinnanibu, kui see teda imetama hakkab. Nägu jätkab arenemist, põskedele hakkavad ladestuma rasvavarud ja algab hammaste areng
millega kaasnevad iseloomulikud biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused eesmärgiga mõjutanud stressi tekitanud sündmust või kohaneda selle mõjudega. Stressiallikad Keskkondlikud stressorid- müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid- tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid. Füüsilised ja psühholoogilised stressorid- arengulised kriisid, õnnetused, saavutustega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Stressireaktsiooni füsioloogia Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine läbi sümpaatilis- adrenomedullarse telje- A, NA Iseloomulikud: suurenenud südamelöögi sagedus, hingamise kiirenemind, vererõhu tõus, suukuivus, lihaspinge, külmatunne kätes ja jalgades. A ja NA ülemäärane hulk organismis surub maha immuunsuse, soodustab
VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada · Jätkub juba omandatud liigutusliku kogemuse laiendamine ja uute liigutusvilumuste omandamine suures osas olemasolevate seoste baasil · Motoorset tegevust võib komplitseerida puberteedieas toimuvad muutused nooruki psüühikas ning kiire somaatiline areng
Kas varasem ja hilisem areng on seotud? Kui jah, siis mil määral? 3) Inimloomuse kohta. Milline on inimloomuse olemus, omadused (hea, halb, neutraalne)? Locke: Inimisele puuduv teadvus (,,tabula rasa" ehk puhas leht) Rousseau: Laps sünnib olemuselt ,,heana" 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinev? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus) Uurimismeetodid Arengut on keeruline uurida, kuna see toimub pika aja jooksul ning seda mõjutavad nii bioloogilised kui KK-d põhjused )kultuur, ühiskond, perekond, kool, sõbrad, traditsioonid, sõda/rahu, kehaline aktiivsus jpm). Väga keeruline on leida metoodikat
- Keel ja kognitiivne areng - Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - Temperamendi erinevused - Kiindumus - Võõristamine - Separatsiooniärevus – 6-18 kuud, ärevus sest eemaldutakse kiindumusobjektist - Vastsündinu hoolitsus - Vanemlik side Väikelapseiga - Kiireneb motoorne ja intellektuaalne areng - Kõnnioskus - Kõne areng – oskab nimetada objekte, 3. eluaastaks kasutab lühilauseid - Tavaliselt õpitakse enne ütlema ei Arengulised verstapostid Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - Hea ja halb eralduvad üksteisest Keele ja kognitsiooni areng Seksuaalne areng - Sooidentiteet ja soorollid Potitreening Vanemlikud väljakutsed - Piiride seadmine - Lapse arenev vabadus - Autoritaarne vs liberaalne - Võitlus vanemate tähelepanu eest - Hirmud Eelkooliiga Arengulised verstapostid Keele ja kognitsiooni areng - Sõnad saavad kindlama tähenduse - Egotsetnraalsus ja vähene empaatia
VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada · Jätkub juba omandatud liigutusliku kogemuse laiendamine ja uute liigutusvilumuste omandamine suures osas olemasolevate seoste baasil · Motoorset tegevust võib komplitseerida puberteedieas toimuvad muutused nooruki psüühikas ning kiire somaatiline areng
Pea neuraalharja rakkudest arenevad näokolju, tüümus, hamba odontoblastid, sisekõrv. Keha neuraalharja rakkudest arenevad pigmenti sünteesivad melanotsüüdid, dorsaal- ja sümpaatilised ganglionid, neerupealse säsiosa, närvikogumikud ümber aordi. Ristluu neuraalharjast tekivad soole parasümpaatilised ganglionid. Kardinaalsest neuraalharjast suurte arterite lihaseline sein ja kopsutüve septum. Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja kesknärvisüsteemi vahel. Perifeersele närvisüsteemile annavad aluse ektodermist tekkinud perifeersed aksonid, neuraalhari ja ektodermaalsed plakoodid. Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Sisekõrv ja selle ganglion arenevad kõrvaplakoodist. Kõrvaplakood on tekkinud paksenenud pinnaektodermist
õpiedukust) Lapse temperament, lapse kognitiivne stiil (refereeriv või ekspressiivne); vanemate jutukus; vanemate sotsiaalmajanduslik staatus (jutukus, sõnavara), suhtlemisele orienteeritud stiil vs direktiivne kõne; kultuurierinevused jutukuses ja suhtlemisstiilis; lasteaia mõju lapse kõne arengule sõltub sellest kui palju aega laps lasteaias veedab ja kui palju võimalusi on lapsel lasteaias kuulda endale suunatud kõnet (eriti enne 3ndat sünnipäeva) ARENGULISED ISEÄRASUSED TEISMEEAS Millised märksõnad iseloomustavad teismeiga? Muutused enda sees ja ümber Olulised arengulised ülesanded Suurem risk internaliseeritud (sissepoole) ja eksternaliseeritud (väljapoole) probleemide kujunemiseks. Identiteet ja väärtused Identiteet Eriksoni psühhosotsiaalne teooria o Isiksus areneb kogu elu. o 8 staadiumit, igal staadiumil oma põhiküsimus. Positiivne vs negatiivne lahendus.
sagenemine, higistamine Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise. Hüperkineetilised häired Keskendumisprobleemid Hüperaktiivsus Impulsiivsus Algus enne kooliiga, sümptomid esinevad erinevates keskkondades Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1% Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1 Häire teket mõjutavad nii arengulised, neurokeemilised kui ka psühhosotsiaalsed faktorid Sageli esineb koos muu psüühika häirega: Käitumishäired 30-50% Depressioon Õppimishäired Keskendumishäired Keskendumisraskuste avaldumine Raskused tähelepanu säilimisel mängides Sageli ei kuule, kui temaga räägitakse Ei kuula instruktsioone lõpuni Raskused tegevuse organiseerimisel
õppimishäiretest saavad sageli alguse paljud sotsiaalsed, emotsionaalsed ja motivatsiooniprobleemid" (Tropp, 2010, 189). Erivajadustega lapsed võivad õppida traditsioonilise klassi tingimustes oma elukohajärgses koolis. Neil kõigil on õigus tasuta haridusele, aga antava abi ulatus ja eripära varieerub sõltuvalt nende probleemide tõsidusest. Kui lapsel on hariduslikud või arengulised erivajadused, on lapsevanema olukord üsna keeruline. Kust leida abi ja infot, keda usaldada? Eelkõige peab seda julgema küsida koolist. Õpiraskuste diagnoosimine on küllaltki emotsionaalne ja tundlik teema ning lapsevanemad on alati kahevahel ühest küljest tahaksid nad teada, mis lapsega toimub, et teda paremini aidata, kuid teisest küljest on neil kartus lapsele ,,silti külge saada". Kui selgub, et laps vajab
* ataktiline PCI – kõige harvemini esinev PCI vorm, väikeaju arenguhäire, kehatüve ja kõnnakuataksia häirivad enam kui jäsemete ataksia, skandeeriv kõne. 10 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kaasasündinud arengulised häired: atsefaalia, mikrotsefaalia, kraniostenoos, neuraaltoru defektid. Neuraaltoru sulgumise häired – anecephalia – aju pole. Spina bifida – lülisamba defekt. Suur osa loodetest aborteeruvad, kaasnevad anomaaliad – südamerike, diafragaa defekt, ösofageaalne atresia, ravi kirurgiline. Kraniostenoos – Kolju luustumishäire(kolju on kitsas) •Õmbluste liiga kiire luustumine •Väline tunnus -pea ei kasva •Vaimse arengu mahajäämus hiljem
Selja-aju dorso-ventraalne pattering. Dorsoventraalsel teljel indutseerivad neuronitüüpe morfogeenide gradiendid,sekreteeritud organisaatoritest. seljakeelik sekreteerib Shh ja indutseerib järgmise organisaatori: põrandaplaadi - sekreteerib Shh. Epidermis sekreteerib BMPd - järgmine organisaator katuseplaat sekreteerib TGFb perekonna morfogeene. Morfogeenid indutseerivad neuronitüübid vastavate transkriptsioonifaktorite kaudu.Rombomeerid on ajutised arengulised segmendid tagaajus. Rombomeeridest arenevad ajusild, väikeaju ja piklikaju. Igal rombomeeril oma transkriptsioonifaktorite kombinatsioon. Ka oma Hox-geenid. Närvisüsteemi areng. Hilisemad etappid Neurogenees. Närvirakkude kujunemine, diferentseerumine eellasrakkudest. Varjane neurogenees:jagunevad olegipotentsed eellased- assümeetriline jagunemine-üks tütarrakk saab unipotentseks neuroblastiks- rändab ventrikulaartsoonist ära, saab neuroniks. Neuroni
Osalevad meeleelundite arengus (silm, sisekõrv) · Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Neuraalhari ei teki neuraaltorust ega ka epidermisest, vaid sealsest piirpinnast. Inimeses hakkavad neuraalharja rakud migreeruma peale toru sulgumist, hiires enne sulgumist. Neuraalharja rakkudest saavad neuronid, Schwanni rakud, pigmendirakud e melanotsüüdid ja kromatiini rakud (toodavad adrenaliini) · Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse ... ehk piirdenärvisüsteem koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest (ganglionitest) väljaspool kesknärvisüsteemi. Sellele annavad aluse: - Perifeersed aksonid (neuroni kehad on KNS-s) - Neuraalhari - Ektodermaalsed plakoodid · Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Ganglion- närvirakkude sõlmjas kogum
Pervasiivsed arenguhäired: Pervasiivsete arenguhäirete all mõistetakse vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset kahjustust, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. (Lapse autism; Atüüpiline autism; Retti sündroom; Lapse muu desintegratiivne häire; Hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga; Aspergeri sündroom) Kaasasündinud arengulised häired Arenguhäired: põhjused võivad olla geneetilised (nt. 21 kromosoomi trisoomia – downi tõbi; nakkushaigused (tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained (ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia (suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal), mikrotsefaalia (aju väike, vaimse arengu mahajäämus, põhjused: geneetilised, infektsioonid), kraniostenoos (kolju
Kvantitatiivne areng on mingi taseme muutus, näiteks pikkus, kaal, jne. Kvalitatiivne areng on muutus loomuses. Kas varasem ja hilisem areng on omavahel seotud? 3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus. 4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii iseenesest? 5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Arengupsühholoogia uurimismeetodid. Areng on arengprotsess, mis toimub pikema aja jooksul mida mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas toitumine, vanemlik hoolitsus, kooliskäimine, bioloogiline kasvamine jne
Väljendub agressiivses või kuritegelikus käitumises; *Vanemas murdeeas põhjused abstraktsemad, kaudsemad. Tihti kaasneb alkoholi või narkootikumide tarbimine. Varases murdeeas · suurem vajadus autonoomia järele · orientatsioon eakaaslastele, keskenduma heteroseksuaalsetele suhetele · enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus · identiteedi otsimine · tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed Suhted vanematega Arengulised muutused nii lastel kui nende vanematel; tormi ja tungi periood >muudatuste periood IDENTITEEDI KUJUNEMINE Erik Eriksoni järgi: · Identiteedi leidmine · Rollisegadus Marcia järgi: · LAIALIVALGUNUD IDENTITEET e. IDENTITEEDI DIFUSIOON · ENNEAEGNE IDENTITEET · MORATOORIUMI VÄLJAKUULUTAMINE SOTSIAALSED REEGLID · sotsiaalsed konventsioonid · moraalireeglid · prudentsiaalsed reeglid
analüüsima ja reflekteerima. Järgneb teoretiseeriv staadium, et mõista ja seletada juhtunut ja järgneb staadium, kus seda teooriat proovitakse praktikas, mis viib uue konkreetse kogemuseni. Areng Organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutusi. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli
Kvantitatiivne areng on mingi taseme muutus, näiteks pikkus, kaal, jne. Kvalitatiivne areng on muutus loomuses. Kas varasem ja hilisem areng on omavahel seotud? 3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus. 4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii iseenesest? 5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Kas me peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (nomoteetilised uurimised) või peaksime otsima individuaalsete erinevuste põhjusid (idiograafilised uurimised)? 4
Empiirilised uurimused · Mängu olulisuse kohta toimus palju teoretiseerimist, kuna puudusid kindlad tõendid, et mängul on või ei ole postuleeritud mõju või kasu. · MÄNGU VORMID kui jälgida tähelepanelikult seda, mis mängulistes episootides toimub, võime püstitada hõpoteesi selle kohta, mis on käitumisviisi eesmärgid. · KORELATSIOON UURIMUSED kui mängulisel käitumisel on kasulikud arengulised tagajärjed, siis võiksime eeldada, et teatud tüüpi mängu palju harrastavad lapsed peaksid olema ka rohkem arenenud teistes arenguvaldkondades, mida mäng peaks etendama. · MÄNGU EKSPERIMENTAALSED UURIMUSED einevad kahes vormis: o Ilmajätmise uurimused o Rikastamise uurimused Kui osalejatele luuakse juhuslikult erinevad tingimused, peaks olema
· Reeglid peaksid olema positiivse sisuga ja tõlgitud need reeglite ,,keelde." · Reegleid peab olema vähe. · Lastele tuleks selgitada tasu, mida nad saavad kui reegleid järgivad kui ka reeglite rikkumise tagajärgi. Õigesti organiseeritud tööruum: o klassis peaks olema liikumisruumi o õppematerjalid peaksid olema kättesaadavad o lapsed peavad istudes nägema õpetajat Distsipliiniprobleemide põhjused: 1. Arengulised erinevused. 2. Kasvatusviisid - järsud muutused või see et kogetakse erinevaid kasvatusviise. Kasvatusviiside muutus või erinevus. 3. Distsipliinis kasutatakse liiga palju karistuskontrolli, liiga palju keelatakse (ei tohi, ei või jne). Lapsel ei ole oskusi. Näiteks see, et teismelisele öeldakse: ,,Triigi oma valge pluus homseks ise ära." Laps keeldub, kuna tal pole oskust, vanemad pole õpetanud. Oskuse puudumine. 4
annaabi.ee 
