Jumal kas olemas või teda pole – Blaise Pascal (0)

Jumal kas olemas või teda pole – Blaise Pascal
Sajandeid on filosoofid ja professorid üritanud tõestada Jumala olemasolu. Mõned silmapaistvad mõtlejad, kes eales on elanud, on juurelnud kaua selle küsimuse üle. Kuid iga mõtleja jõuab jumala selguseni erinevalt. „Kas jumal on olemas?“ ja „Milles seisneb tema olemasolu?“ on kaks küsimust, millega filosoofid on tegelenud antiikajast tänapäevani. Selles esees üritan mina nende küsimustele vastuse leida.
Jumala olemasolu tõestamiseks on tehtud mitmeid katseid. Minu arust on jumal midagi suurt, võimsad ja kättesaamatud. Meie, inimesed ei saa seda oma meelte abil tajuda, kuid me saame tekitada endale ilusiooni temast. Minu arust on jumal üks suur energia, mis hõljub meie ümber ja kui meil hakkab hirm või tunneme üksildust siis me otsime abi temalt, mis täidab meie hinge õnnega. Ning kui me üritame mingile keerulisele küsimusele vastuse leida ja lõpuks ei leiagi siis väidame, et jumala käsi on selle loonud. Me oleme seda energiat nimetanud jumalaks .
Kuid tegemist on siiski ühe ja sama hõljuva energiaga ehk jumalaga , mitte polüteistlike jumalatega, nagu vanakreeka mütoloogias. Juudid ja kristlased on nagu moslemitki, kes usuvad vaid ühte jumalasse ning on valmis tema nimel oma elu ohverdama. Nende arvates on jumal looja , see tähendab, et ta on loonud maailma ex nihilo ( ld ei milleskist). Sellega näidatakse, et jumal on esmatähtis tegelane nagu ta oleks mingi isik, kelle kõht vajab pidevalt toitmist. Siis nimetatakse jumalad ka issandaks nagu kõige valitsejaks, kui poleks teda siis poleks ka olnud „emakest loodust“. Sellega, et me jumalat ei näe on inimesed tõestanud järgmise väitega, et jumal on iseeksisteeriv, see tähendab, et ta ei sõltu millestki , et olla jumal ning ta on igavene , ilma alguse ja lõputa. Usklikud arvavad , et jumal on hea kuna ta on loonud maailma, teda kujutatakse kõigi isana Abba nagu tänapäeva väikesed lapsed kutsuvad oma isasid „ issideks“. Usklike arvates on jumalale iseloomuomane Agape - armastus, mis annab ning on üleüldine ja tingimusteta. Agape armastab midagi lihtsalt, seepärast, et ta on olemas. Usk jumalasse peetakse ka pühaks, sest see on salapärane ja hirmutav.
B. Pascali arvates jumala defineerimine inimlike mõistetega pole võimalik. Jumalat võib mõista otsese üleratsionaalse kindlustundega. Tema arvates usk jumalasse on igati kasulik, sest kui uskuda jumala eksisteerimisse, siis tagatakse paradiis, kui uskuda, et jumalat pole, siis usk teeb inimese elu lihtsalt paremaks ja hormooniliseks.
Filosoof Anselm väidab, et jumal on midagi, millest enamat pole võimalik mõelda ja eksisteerida tegelikkuses on midagi enamat kui eksisteerida vaid mõistuses. Sellega tõestas ta, et jumal on olemas, kuid seda ta tõestas ta ajal, mil inimeste nägemus asjast oli teistsugune kui tänapäeva inimestel. Kuid tänapäeval on inimesed rohkem matearlistlikud, sest neil on kindel seisukoht, et jumal kui kõike loojad pole olemas. Nende arvates päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmolises tolmupilves, mitte, et nüüd ilus vennike kuskil vehib kättega ja maalib taeva ja maa ning muu galaktika . Kus juures olen kaalutlenud üht kui teist mõtted ning järeldan siiski, et midagi on, mis hoiab meid oma eluteel edasi nagu mingi vaikne sosina tuul kohiseb su kõrvast mööda ning ütleb: „Ära seda tee või ära sinna mine!“ Paljud inimesed väidavad, et see on meie sisemine kõhutunne, mis hoiab meid sekeldustest eemale. Paljud arvavad, et see on jumala poolt saadetud kaitseinglid, kes hoiavad meid ning aitavad eluülesannet täita.
Olen kindel, et kõik inimesed on mõelnud ning juurelnud sellise küsimuse üle, et miks me siia maailma oleme sündinud. Minu poolne vastus oleks lihtne. Kõik inimesed, kes siia ilma sündivad on eelnevalt endale kirjutanud eluraamatu, mis sisaldab seda, kes kuna ja kellega sa kohtud ning mida sa talt õppid. Ning see pole kuidagi jumalaga seotud, sest oma valikuid ja saatuse oleme enne maailma tulemist ära teinud.
Ma väidan, et jumal kui hõljuv energia on olemas, kuid kuidas inimesed teda omaks võttavad ja kuidas teda nimetavad on igaühe enda asi, samas ma nõustun B. Pascliga, kelle arvates on jumalasse uskumine igati positiivne tegevus, sest see teeb inimese elu paremaks ja hormooniliseks. Jumal ei ole hea ega halb, ta lihtsalt vahepeal turgutab inimest elama, tegelikult inimene oma usu abil turgutab iseend elama ning sunnib otsima oma elu mõttet. Logos- annab meile käitumissuuna ja reeglid, mida meie inimesed võtame omaks. Mina pooldan seda, et galaktika on tekkinud füüsika reaktsioonide tulemusena ning jumalaga kui energiaga pole siin mingit pistmist, sest igas meis elab oma jumal, sest kui vähegi me iseendaga tegeleme, avastame seda, et me ise suudame tulevikku ennustada, ning taastada oma energiat ja ületada oma hirme palumata „jumala“ abi.
Autor: Alesja Timofejeva