Perspektiivi Biheiviorist Liberaalne Konstruktiiv Humanistlik Kriitiline Progressiivne nimetus lik perspektiiv ne perspektiiv filosoofia perspektiiv perspektiiv perspektiiv Võrdluse alus Keskmes Käitumine Õppija ise Reaalsus saab Inimene ja Võrdne Õppija ja tema olla ainult tema ühiskond kogemused ja valikud subjektiivne; potentsiaali vajadused teadmised arendamine tekivad läbi kogemuste Hariduse Õpetada "Toota" Iseseisev Üksikindiviidi Näidata Teadlik, eesmärk inimest intelligente, õppimine, pi...
uurida. Metodoloogilise biheiviorismiga tuli välja J. Watson. Termini "biheiviorism" loomise au kuulub ameerika psühholoogile John Watsonile. Selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. Selle meetodites ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist osa, ka ei sõltu selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on interpreteeritavad teadvuse terminites. Oma jõupingutustes luua ühne skeem elusolendite käitumisele ei tee biheiviorist vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine koos oma üksikasjade ja keerukusega moodustab biheivioristi uurimisprogrammist ainult ühe osa. Et rajada psühholoogia kindlale eksperimentaalsele alusele, pani Watson ette loobuda teadvuse eksperimentaalsest uurimisest ning keskenduda arukuse eksperimentaalsele uurimisele. Tema lähenemine ei olnud vastolus mitte ainult valitseva psühholoogiasuunaga, vaid ka filosoofide valdava arvamusega ja terve mõistusega
19. sajandil konkureeris bihevioristide õpetus psühhoanalüütilise ja Gestalti liikumisega. Biheivioristid: · A.Bandura · E.R.Guthrie · R.J.Herrnstein · C.L.Hull · I.Pavlov · B.F.Skinner · E.L.Thorndike · E.L.Tolman · J.Watson Biheiviorismi rajajaks on : John B. Watson(9.01 1878-25.09 1958) -oli USA psühholoog. 1913 kirjutas artikli "Psühholoogia nagu biheiviorist seda näeb", lühendatult "Biheiviorismi manifest", kus tõi välja tähtsaimad punktid oma uuest psühholoogia filosoofiast-biheiviorism. Artikli esimeses peatükis kirjutas ta sellest, et biheiviorismi põhi eesmärgiks on käitumise kontrollimine ja ette ennustamine ning, et psühholoogia eesmärgiks peakski olema vaid käitumise jälgimine. "Manifest" on märkimisväärne selle poolest, et sealt puudub otsene viide käitumise põhimõttele.Täpsuse puudumise tõttu
kontrollitud tingimustes. · Premeerimine õige (ootatud) käitumise korral Klassikaline tingitus · Õppides seostatakse kogemused, mõtlemine ja käitumine- premeerimine · Assotsiatsioonide avastamine õppimises= kahe stiimuli seostamine, mille tulemusena suudame tulevat aimata · Kuulsaim katsete uurija vene psühholoog Ivan Pavlov- koerte katsed Operatiivne tingitus · Mõjukaimaid biheiviorist B.F. Skinner- katsed rottidega (rotid õppisid raskusi ületama,et tasu e. toiduni jõuda). Sellest järeldas Skinner, et operatiivse tingitusena võib õpetaja kontrollida ja kujundada õppija käitumist soovitud suunas. VARASEMAD UURIMUSED · John B. Watson (üks esimesi biheivioriste) väitis, et kõikidest suutetakse vormida kõiki- igast inimesest on võimalik teha lendur, varas, arst, kerjus jne.
vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on loodusteaduste eksperimentaalne haru ning selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. ,,Oma jõupingutustes luua ühtne skeem elusolendite käitumisele, ei tee biheiviorist vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine koos oma üksikasjade ja keerukusega moodustab biheivioristi uurimisprogrammist ainult ühe osa."[2] See tähendab, et loomkatsetes jõutud tulemusi saab üldistada ka inimesetele. Tegemis on küll väga suure üldistusega, aga üldjoontes leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. [3] Biheivoristid ei püüdnud mõõta mõõdetamatuid suuruseid, vaid hakkasid kasutama selle asemel mõõtetavaid suurused: stiimulid ja reaktsioonid.
vanematelt. Kaasasündinud omadusi saab õppimisega arendada. 1.1Biheiviorism Biheiviorism on 20. sajandil tekkinud sotsioloogia, psühholoogia, etoloogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Termini biheiviorism loomise au kuulub ameerika psühholoogile John B. Watsonile. Artiklis Psychology, as behaviorist views it kirjutab ta järgmist: "Biheiviorist näeb psühholoogiat loodusteaduse puhtalt eksperimentaalse haruna. Selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. Selle meetodites ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist osa, ka ei sõltu selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on teadvuse terminites interpreteeritavad. Oma jõupingutustes luua ühtne skeem elusolendite käitumisele, ei tee biheiviorist vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine koos oma üksikasjade ja
välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Biheiviorism mõjutas kasvatusteadust ja koolisüsteemi, eriti USA-s, võimaldades luua selged ja täpsed kasvatuses kasutatavad reeglid. Termini "biheiviorism" loomise au kuulub ameerika psühholoogile John Watsonile. Artiklis "Psychology as the Behaviorist Views it" kirjutab ta: "Biheiviorist näeb psühholoogiat loodusteaduse puhtalt eksperimentaalse haruna. Selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. Selle meetodites ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist osa, ka ei sõltu selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on interpreteeritavad teadvuse terminites. Oma jõupingutustes luua ühtne skeem elusolendite käitumisele ei tee biheiviorist vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine koos oma üksikasjade ja keerukusega
alusena Hinnata tuleks (ka) jõupingutust, mitte ainult tulemust Väärtused ja huvid · Ülesande väärtus: selle olulisus, huvitavus, kasulikkus lapse jaoks · Õpetajale praktilist: Väärtustada teadmisi Seostada koolisõpitavat lapse kogemusega Mitmekesistada ülesandeid, arvestades laste huvisid Pöörata tähelepanu mõistmisele Väline ja sisemine motivatsioon · Biheiviorist Skinner käitumise muutmiseks tuleb kasutada selleks sobivat stiimulit, tasu · Kaks põhivajadust ellujäämisvajadus ja tasud · 1949 Harlow ja reesusahvid tasud üksi ei seleta käitumist vajadus õppida, saada kompetentsemaks = sisemine motivatsioon · Käitumise kolm ajendit: 1. Ellujäämine 2. Tasu otsimine ja karistuse vältimine 3. Sisemise rahulolu taotlemine Enesemääratlemise teooria (Deci ja Ryan) · Keskendub inimese kaasasündinud
(Randmann, 22.11.2009) Eneseteadvuse empiiriline uurimine algas juba XIX sajandil, esimesed uuringud lähtusid eeskätt isiksuse psühholoogia ja arengupsühholoogia probleemistikust ning nende taotluseks oli rekonstrueerida teadvusliku ,,ego" arengukäik. Selline levinud psühholoogiline suund nagu biheiviorism ei pidanud eneseteadvust tõsiseks teaduslikuks probleemiks. (Kon, 1987/1981: 36) Biheiviorismi loojaks oli John B. Watson (25.11.2009) ning ta ütleb nii: ,,Biheiviorist näeb psühholoogiat kui puhast loodusteaduse haru, mille teoreetiline eesmärk on prognoosida ja kontrollida käitumist. Selle meetodites ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist osa, ka ei sõltu selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on teadvuse terminites interpreteeritavad. Biheiviorist, pingutades loomaks ühtne skeem elusolendite käitumisele, ei tee vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine kõikide oma keerukuste ja üksikasjadega,
Aga neid ei tohi kogemata samastada kui viidata vaimuseisundile, mis paljastub läbi sisevaatluse. Psühholoogilised mõisted mängiva sama rolli kui teoreetilised mõisted kõikides teadustes –need lubavad teha ennustusi maailma vaatlevatest omadustest kokkuvõtlikul teel. Aga kui olla lohakas, siis võib selline käsitlus viia pseudoküsimusteni... Ehk Hempeli jaoks vaimuseisundid nagu emotsioonid jne on lihtsalt käitumised. Putnam. Loogiline biheiviorist ütleb, et me ei õpi sõnade tähendust nagu valu samal viisil kui õpitakse tähendust sõna puhul punane – siis kui osutame sellele. Keegi ei saa osutada kellegi teise valule ja küsida, et keegi võrdleks oma tundeid teiste tunnetega ja öelda, et see on sama asi, mida tuntakse ehk valu tundmine. Seega, pole tõsi, et valu mõte on kindel kvaliteet, mida tuntakse. See küll aga ei eira dualismi, mis ütleb ainult, et tuntakse valu; mitte et selle sõna valu mõte toetuks sellele tundele
Nende põhiküsimus “Kuidas?” keskendub detailidele: “Kuidas inimene käitub ning millal? kelle juuresolekul? mis tingimuste olemasolul? mis tingimuste puudumisel?” Kui iseloomujoonte-teoreetikud sedastavad vastutusvõime ekspertiisil oleval isikul ennekõike kõrge agressiivsuse Cattelli 16PF testis või skisoidsel patsiendil kõrge introvertsuse Eysencki EPQ- küsimustikus ning lisavad, et ka situatsioon mõjutab nende joonte avaldumist, siis biheiviorist keskenduks situatsiooni eripärale: Mis tingimustes agressioon tekib? Kaua kestab? Mis on need situatsiooni erijooned, mis agressiooni alal hoiavad, kinnitavad? Ja isiku eripära uuriks ka konkreetsemalt: Mida ta teeb, mis on tema agressiivsuse osad? Kui sageli ta seda elus teeb? Millised on need tingimused, kus ta nii ei tee? jne. Sama üksikasjalikuks läheks biheiviorist ka introvertsuse uurimisel, et saada kirjeldatavaid keskkonna ja käitumise ühikuid, neid loendada ja mõõta.
Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. (Wikipedia, 2013) 3.1.1 Operantne õppimine läbi keskkonna Kuritegeliku käitumise õppimist on käsitletud psühholoogia suund biheiviorism, mis sai alguse eelmise sajandi teisel kümnendil John Watsoni (1978-1958) töödega. Suunale teedrajavaks loetakse J. Watsoni 1913. aastal avaldatud artiklit "Psühholoogia, nagu biheiviorist seda näeb.“ Muidugi oli ka varem proovitud vastandada teadvuse psühholoogiale käitumise psühholoogiat, kuid J. Watson oli esimene, kes üritas lõplikult vabaneda teadvuse kui "musta kasti" uurimisest, sest uuritavate isikute teadvus ei saa vahetult jälgida ega mõõta. Niisuguse lähenemise korral loetakse psühholoogia fundamentaalseks eesmärgiks mõista, ennetada ja kontrollida käitumist. Biheivioristlik psühholoogia oli algselt tugevalt mõjutatud Vene teadlase I
Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas
Tsirkulaarsuse probleem: antud vaimuseisundit saab parimal juhul taandada käitumisele vaid teisi vaimuseisundeid eeldades. (Nt Jaan võtab kaasa vihmavarjukui tal on soov jääda kuivaks.) - Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus. Esineb juhtumeid, mil isikul on valus, aga ta ei väljenda seda käitumises (pole tarvilik) või isik käitub nagu tal oleks valus, ent ei tunne valu (pole piisav). - Järjekindel biheiviorist võib vastata, et siin eeldatakse valu sõltumatut olemasolu, mis on vastuolus biheivioristliku teooriaga, mis need samastab. - Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Kategooriaviga Gilbert Ryle, The Concept of Mind (1949): dualism põhineb kategooriaveal. Kategooriaviga: ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad
Ta arvas, et teadvuse seisundid on põhjustatud kehade füüsikalistest protsessidest, mis avalduvad nn epifenomenidena. Vaimu kui sellist siuliselt pole, see on vaid näivus. Psühholoogias lõi John Watson (1878-1958) biheivioristliku käsitluse märksa varem, kui see mõiste tuli filosoofiasse. Inimese käitumist tuleb uurida, kui jälgitavat nähtust, nii nagu saab jälgida füüsikalisi objekte. Inimese objektiivsel uurimisel ei vaatle biheiviorist midagi sellist, mida võiks nimetada teadvuseks, tundmuseks või tahteks vms ning järelikult pole neil terminitel mõttekat teaduslikku sisu. 41 Esimene vaimufilosoof-analüütik Gilbert Ryle (1900-1976) püüdis kontseptuaalse analüüsiga näidata, et tavakeele kasutuses tehakse viga, kui räägitakse vaimust kui asjast teiste asjade hulgas. Vaim pole tema arvates mitte asi vaid käitumisviis. Vaimust rääkides peaks kasutama tegusõnu, nt ,,mõtlema", kuid mitte kasutama nimisõna ,,vaim"
psüühika uurimine on sama, mis käitumise uurimine, on võrreldav näitega, et füüsika uurib mõõtevahendite näitusid. Käitumine on tõendiks vaimunähtuste kohta. Analüütiline biheiviorism. Seisukoht näiliselt vaimuseisunditele osutavate väljendite tähenduse ning ka vaimuseisundite kohta. Kaks lähenemisviisi: hariliku keele filosoofia: analüüsis keele tavakasutust(Ryle, Wittgenstein). Loogiline positivism: suund keele parandamisele, ideaalkeelele(Carnap, Hempel). Ryle biheiviorist?. Ryle soovis näidata nii dualistlike kui reduktsionistlike arvamuste ekslikkust: inimesel on kaks paralleelselt jookvat elulugu(vaimne, füüsiline); tahtlikule käitumisele eelneb alati varjatud tahteakt ning tahtmatule käitumisele see ei eelne. Käitumine on intentsionaalne käitumine, tähenduslik käitumine, mitte kehaliigutuste mehaanika. Biheiviorism ja positivism. Hempel ja tema „Psühholoogia loogiline analüüs“. Loogilistele positivistidele oli omane usk teaduste ühtsusse
protsesside kohta. Tsirkulaarsuse probleem: antud vaimuseisundit saab parimal juhul taandada käitumisele vaid teisi vaimuseisundeid eeldades. (Nt Jaan võtab kaasa vihmavarjukui tal on soov jääda kuivaks.) - Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus. Esineb juhtumeid, mil isikul on valus, aga ta ei väljenda seda käitumises (pole tarvilik) või isik käitub nagu tal oleks valus, ent ei tunne valu (pole piisav). - Järjekindel biheiviorist võib vastata, et siin eeldatakse valu sõltumatut olemasolu, mis on vastuolus biheivioristliku teooriaga, mis need samastab. - Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Analüütiline biheiviorism Analüütiline biheiviorism on esmajoones seisukoht vaimuseisunditele viitavate väljendite tähenduse ning seeläbi ka vaimuseisundite kohta.
ja reageerib sellele samasuguse kehalise stiimuliga. Kell sai tingitud stiimuliks (CS), kui originaalne neutraalne stiimul (kell) toob esile 46 tingitud stiimulist (toit) tuleneva käitumise mittetingimusliku käitumisena, siis on tegemist õppimisega. Sülje eritus muutus tingitud vastuseks (CR), mille tõi esile tingitud stiimul (kell). John B. Watson (18781958) on esimene biheiviorist, kes kasutas stiimulrektsiooni teooriat laste õppimise uurimiseks. Tuntud on nn „väikese Alberti „ eksperiment. Selles eksperimendis esitati samaaegselt stiimulitena valge küülik ja kerge elektrilöök. Tulemuseks oli, et laps puhkes nutma ja väljendas hiljem hirmu kõigi pehmete ja valgete asjade suhtes (jõuluvana habe jne). Töödeldud tingitus B
annaabi.ee 
