Jõgevamaa Gümnaasium 11.I klass Margit Maide POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016/2017. ÕPPEAASTAL Uurimistöö Juhendaja: Sirli Vijar Jõgeva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.TEOREETILINE TAUST................................................................................................... 5 2.MATERJAL JA METOODIKA............................................................................................. 6 2.1.Materjal.................................
sipelgaliigid võetud riikliku kaitse alla(1958. aastast Eesti NSV-s). [4] Eesti punases raamatus ülestäheldatud liigid on alljärgnevas tabelis (Tabel nr1) [11] Tabel nr.1 Ohustatud sipelgad Eestis Liik Elupaik Ohutegur Kategooria Keskkonnamürgid, õhusaaste, Puuduliku andmestikuga Formica aquilonia Metsataimkond hapestumine; Metsamajanduslik tegevus Keskkonnamürgid, õhusaaste, Puuduliku andmestikuga Formica lugubris Metsataimkond hapestumine; Metsamajanduslik tegevus Metsahooldustööd; Metsade Puuduliku andmestikuga
Hinnete analüüs Esitatud andmestik sisaldab valimit tudengite eksamihinnetest (põhieksamil) ainetes Matemaatika ja statistika (üldaine kõikidel erialadel) ning Andmeanalüüs sotsiaalteadustes (ainult psühholoogia õppekavas, eeldusaineks Matemaatika ja statistika) õppeaastatel 2007/2008 ning 2008/2009 (õppejõud S. Toompalu). Andmestik sisaldab tudengi sugu, õppekeskust, õppevormi, eriala ning hindeid ülalnimetatud õppeainetes. Tutvuge esitatud andmestikuga ning leidke sobivaid analüüsimeetodeid ja töövahendeid kasutades vastused alltoodud küsimustele. 1. Kas tudengite proportsionaalne jaotus soo järgi erinevates linnades on erinev või mitte? 2. Kas on erinevusi tudengite soolises jaotuses erialade lõikes? 3. Missugune on tudengite sooline jaotus õppevormide lõikes? 4. Kas ilmneb erinevusi Matemaatika ja statistika eksamihinnete jaotustes õppevormi, eriala, õppekeskuse või tudengi soo lõikes? 5
Erinevalt varasematest punastest raamatutest on seekordse punase raamatu liikide ohustatuse kategooriad muutunud. Uute kategooriate aluseks võeti Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punase raamatu nimestiku viimane, 2003. a täiendatud versioon. Uues punases raamatus on kasutusel kategooriad: * regionaalselt välja surnud (RE); * äärmiselt ohustatud (CR); * eriti ohustatud (EN); * ohualtid (VU); * ohulähedased (NT); * puuduliku andmestikuga liigid (DD). Lisaks on kasutusel tavaliste liikide puhul tähis (LC), võõrliikidel tähis (NA) ja (NE) nende liikide puhul, kelle haruldust ei ole hinnatud. Eesti punases raamatus on äärmiselt ohustatud liikidena välja toodud näiteks järvekaur, merivart, mustharksaba ja tuttlõoke. Samuti on eriti ohustatud liikideks nimetatud viigerhüljest, rabapüüd, tutkast, roherähni, ohualtiks peetakse ka lendoravat.
rahvusvahelisel tasandil kui ka arengukavade ja planeeringute koostamisel. Keskkonnaregistri andmete paremaks haldamiseks, töötlemiseks ja esitamiseks on kavas moodustada ühtne kartograafilisel alusel põhinev andmebaas (hetkel toimub veel registriandmete uuendamine ja täiendamine). Seiretulemustest parema ruumilise ettekujutuse saamiseks kantakse andmed maakaardile, võimaldades neid geoinfosüsteemis seostada ka muudest allikatest pärit andmestikuga. Uue süsteemi kasutusele võtmine aitab ka vältida põhiregistrisse kandmata ja seega kontrollimata ning veel töötlemisjärgus olevate andmete võimalikku väärkäsitlust vastavalt 1 õigusaktide nõuetele ja keskkonnaregistri seadusele. Nimetatud piirang ei kehti keskkonnaregistri rakendamise perioodil ja juhul, kui andmed on vajalikud operatiivjuhtimise
Tuleb meeles pidada, et fenomenoloogilises uuringus järgitakse kvalitatiivset teadusparadigmat, mille puhul uuritavate arv ei ole esmatähtis. Teisalt ei pruugi väike intervjueeritavate arv esile tuua kogemuste variatiivsust. Oluline on leida sellised infoandjad, kellel on uuritava ilminguga seotud kogemusi. Oleks parem, kui uurijal ei oleks uuritavatega isiklikke suhteid. Andmete analüüsimine fenomenoloogilises uuringus on jaotatud viide etappi. Esimeses etapis tutvutakse andmestikuga hoolikalt. Teises staadiumis leiab aset andmestiku jagamine tähendusüksusteks. Uuritava keelekasutus säilitatakse algsel kujul. Kolmandas faasis toimub uuritava keelekasutuse tõlkimine teaduskeelde. Neljandas etapis moodustatakse individuaalne tähendusvõrgustik. See tähendab kõigile sisuvaldkondadele ühiste tähendustihendite väljatoomist ja üksteisega suhtestamist. Viimaseks viiendana toimub üldise tähendusvõrgustiku loomine, mis peab sisaldama iga uuritava individuaalses
asjakohaseid kogemusi. (Laherand 2008: 89) Andmete analüüs Fenomenoloogiline uuring on küllaltki ajamahukas ja nõuab uurjal intensiivset ja pikajalist süvenemist tulemuste õigeks tõlgendamiseks. Fenomenoloogilise uuringu tulemuste analüüsimiseks kasutakse sageli Amadeo Giorgi meetodit, mille käigus analüüsitakse andmeid läbi viie etapi (Holroyd 2001; Laherand 2008: 89-92; Munhall 2010: 122-124): Esimene etapp. Hoolikas andmestikuga tutvumine, et saada sellest üldine ettekujutus. Selleks tuleb enamasti tekst mitmekordselt läbilugeda, et sisse elada uuritava kogemusse. Oluline on võtta andmestiku sellisena nagu ta on, ilma hoiakute ja eelarvamusteta. 6 Teine etapp. Andmestiku jagamine tähendusüksusteks, mis väljendavad mingeid uuritava nähtuse seisukohast olulisi tähendusi
väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse 3 mäluliiki. Episoodilise mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse
Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga. Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse - üleeile kell 12.30 oli isikul koosolek; üleeile kell lõuna paiku isik kukkus ja murdis jalaluu jne. Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine jne. Nagu definitsioon ütleb, puudutab protseduurine mälu rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt.
olemasoluta. 16. ,,Kõige rohkem õnne kõige rohkematele inimestele" 17. Molekulide käitumise korreaal inimese käitumisega käitumisel on molekulaarseid korreaale. Käitumise molekulaarseid korreaalid tõenäoliselt ei ole üks-ühele käitumist ennustavad. Lineaarselt seostatud käitumisega. Kõikides inimühiskondades samatähenduslikud. Molekulide käitumisele sõltub sotsiaalsest keskkonnast 18. Kuidas testitakse kvant. mudeleid? andmestikuga 19. Mida teeb politoloog? vaatleb ja annab kõrvalt hinnangu 20. Kuidas kasutatakse ,,geeni" mõistet meedias? (sageli valesti?) 21. Mida maksimaliseerib ratsionaalne inimene? kasulikkust 22. Eesti on väga kõrge arenguga riik, Läti ja Leedu kõrge arenguga 23. Milles on Eesti HDI-s kõrgemal lääneriikidest? mitte milleski 24. Mille põhjal ei saa otsustada, kas prognoos on usutav? tulemused 25. Prognoosid on usutavad kuni 25a ette 26. Mis on vabadus inimese jaoks? seadus 27
(Laurenti) harivesilik Ia Pelobates fuscus 4 N, Rj, Ve, I, P, U, V, Õ, H II (Laurenti) mudakonn Vä, A Rana ridibunda Pallas 5 Vä, Rj, I, P, L V, Õ, Kü, U III järvekonn S Aastal 2008 hinnati järvekonn (Rana ridibunda) kategooriasse puuduliku andmestikuga ehk määratlemata. Tabel 2. Näeb, millised muudatused on tehtud kahepaiksete kategooriates. Kategooriasse Not Evaluated hinnati tiigikonn ja veekonn. Nende levik Eestis pole täpselt teada nagu ka järvekonna levik [5]. Tabel 2. Kategooriate muutused võrrelduna 1998. aasta punase raamatuga [5]. Liik Kategooria 1998 Kategooria 2008 Rohekärnkonn Haruldane Äärmiselt ohustatud
väärtuse 0, 1, 2, ..., 10. 4) ls() -näitab, milliseid nimesid oled objektide tähistamiseks kasutanud 5) rm(x) - saab objekti kustutada (praegu objektiks x) 6) Casefold- teeb suured tähed väikesteks ja vastupidi 7) names(tudengid) - andmestikus olevate tunnuste nimed 8) head(tudengid) - päis 9) tail(tudengid) - jalus/viimased read 10) tudengid$pikkus - väärtuste väljanoppimine 11) mean(tudengid$pikkus) - keskmine 12) attach(tudengid) - ühe andmestikuga töötamiseks 13) hist(pikkus) - histogramm 14) pikkus[1:4] - Nelja esimese tudengi pikkused 15) pikkus[c(1,3,4,25)] - nende tudengite pikkused 16) pikkus[olu=="13-"] - nende pikkused, kes joovad 13 ja enam pudelit õlut 17) Tudengid[1:4; 1:3] - nelja esimese tudengi 3 esimese tunnuse väärtused 18) tudengid[1:4,] -nelja esimese tudengi kõigi tunnuste väärtused 19) tudengid[1:3, -4] - neljas tunnus on eemaldatud 20) table(perekonnaseis) - sagedustabel
raamat". järeldusi teha ei saa, määratakse liigile kategooria puuduliku andmestikuga (DD), mida käsitletakse kui hindamtata (NE). Nõnda juhtub enamasti seepärast, Eesti Eestipunase punasenimestiku nimestiku kategooriad kategooriad ohukategooriat, sest siin kehtib ettevaatuse printsiip: kui et pole eriteadlasi, kes vastavat liiki hästi tunneksid.
mälu (eek-malu.weebly.com2015). 10 6. Implisiitne mälu Implitsiitne ehk peidetud mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult õppinud või mille olemasolust ei ole inimene ise teadlik. Seal olevad teadmised avalduvad näiteks siis kui mälu soodustab katse sooritamist, ilma et inimene varasemaid sündmusi ise teadvustaks (eek-malu.weebly.com2015). 6.1. Protseduuriline mälu Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine, käe suudlemine jne. Nagu definitsioon ütleb, puudutab protseduurine mälu rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt (wikipeedia.org 2015).
kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. Mälu liigid Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see väga ruttu sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Eristatakse erinevaid mälu liike: · Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Selle mäluga on seotud oskused , nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Protseduuriline mälu puudutab rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega . Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt .
3. Vähe isendeid, tehistingimustes inbriidingu oht; 4. Ei taga liigi elupaiga säilimist looduses; 5. Ei sobi kõikidele liikidele; 6. Üldjuhul väga kulukas ja väga keerukas. 16. Näited kriteeriumitest, mille järgi on võimalik otsustada, milliste liikide kaitsele pöörata eelisjärjekorras tähelepanu. 1. Väljasurnud, looduses väljasurnud; 2. Äärmiselt ohustatud, ohustatud, ohualtid; 3. Ohulähedane, ohuväline; 4. Puuduliku andmestikuga; 5. Hindamata. 1. Väike levila/ asurkond (haruldased liigis); 2. Vähene levila/asurkond; 3. Kõrge väljasuremisrisk (elujõulisuse analüüs). 18. Kaitsealade vormimise/kavandamise põhimõtted. Parem – ökosüsteem täielikult kaitstud; suurem kaitseala; rohkem kaitsealasid; koridoridega ühendatud kaitsealad; kaitstud on erinevad elupaigad; kaitseala ümarama kujuga, mis vähendab servaefekti; inimeste kaasamine. 19
Liiv, H., Pikver, A. Praktiline inglise keele grammatika. 1995. Tallinn: Koolibri. Rohkem kui kahe autori, koostaja või toimetajaga teose puhul (tekstiviites nt (Kriiska jt 2006)) esitatakse kõigi autorite, koostajate või toimetajate nimed, nt: Kriiska jt .2006. (koost) Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen , A., Pajur, A. Eesti ajaloo atlas. Tallinn: AS BIT. Teose pealkiri esitatakse täielikult tiitellehe muu andmestikuga: pealkiri koos tiitellehel oleva alapealkirjaga, kordustrüki trükk märgenditega täiendatud, parandatud; toimetaja nimega jne, nt (tekstiviide (ÕS 1999)): ÕS 1999. Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Autori ja tiiteltoimetajata raamatute puhul (entsüklopeediad, sõnaraamatud), mille
tagamine Maastike mitmekesisuse tagamine. - Kaitstavate maastike, sh parkide säilimise tagamine; Risustatud alade korrastamine nin risustavate üksikelementide likvideerimine Loodusobjektide kaitse korraldamine. - Kõigile kaitstavatele loodusväärtustele kohase kaitse tagamine; Täiendavate Natura 2000 alade väljavalimine ja esitamine Euroopa Komisjonile koos vastava andmestikuga Loodusandmete kättesaadavuse tagamine ja loodusteaduslike kogude säilitamine. - Loodusteaduslike kogude andmestiku koondamine ühtsesse võrgustikku Rahvusvaheline koostöö elurikkuse kaitseks. - Rahvusvaheline uurimis-, infovahetus- ja kaitsekorraldusalane koostöö Looduskaitsepiirangute kompenseerimine ja looduskaitsetööde toetamine. - Natura
187. Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit 188. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine 189. Globaalne väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine tervel planeedil 190. Lokaalne väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine teatud alal 191. Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene- taime ja loomaliikide nimestik koos vormikohase andmestikuga Seadused: Aljohini seadus seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkeral põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimekattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. Alleni seadus Seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojemas kliimas
Kui teete joonisele topeltkliki, saate lisada ka lineaarset seost kujutavad joone joonisele. Joone lisamisel peaks olema ilmsem, millise seosega on tegemist. 9 Kuidas aga see graafiline info statistikutes väljendub? Korrelatsioonide leidmiseks kasutage käsklusterida Analyze Correlate Bivariate. Options alt saate valida, mida teha puuduva andmestikuga. Vaikimisi peaks seal olema käsklus Exclude cases pairwise, mis tähendab, et kui terve indiviidi/andmerea sees on ühel muutujal väärtus puudu, siis ainult seda andmepunkti ei kasutata edaspidises analüüsis kõigi teiste muutujate vahelisi korrelatsioone aga vaadatakse. Exclude cases listwise aga eemaldab terve indiviidi/andmerea. Viimast käsklust kasutades oleksid kõikides korrelatsioonimaatriksi lahtrites valimid võrdsed. Lineaarne (paaris)regressioon
rahvusvaheliseks kasutamiseks võimalike standardite loomine. Võrdleva meetodi astmed raamatukogundusuuringutes (Richard Krzys`i järgi leidis, et need 12 faasi võib kokku võtta 4 tegevusega): A. KIRJELDAMINE see peaks näitama, et uurija on jõudnud seisukohale selles, mis on uurimisobjektid (maa 1 & 2, nt.: Läti ja Soome raamatukogundus, tuleb teatud kitsas rmtukogunduse valdkond piiritleda nt. teadusraamatukogud). On piirdutud vaid mõlema riigi raamatukogu andmestikuga. On läbitud juba valikuperiood uurija teab juba millist riiki näiteks valida ja miks just seda. Leitakse valdkonna kohta infot, mis aitab seda kirjeldada. B. INTERPRETEERIMINE e. tõlgendamine ühe või teise riigi majanduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest jt. faktoritest, need lisanduvad tõlgendamisele, kuna mõjutavad rmtukogundust. Andmestik on ikka veel eraldiseisev. C. KÕRVUTAMINE ühte teisega omavahel kõrvutades peaks tulema ühine ja erinev välja
probleemide kompleksi tema mitmekesisuses oli aga rohkem, kui kirjanik tõeliselt elavasse, orgaanilisse kujutusse suutis panna. ,,Mahtra sõda" ja kogu teoste kolmik oli tollal erakordne ettevõtmine ja peale selle võiks öelda, et vägagi julge üritus, ent üksnes siiski vaid kordaminek. Sotsiaalsete probleemide teadlik esiplaanile asetamine, eks käes oli rikkalik dokumentaalne materjal, mida oleks tõenäoliselt kahju olnud kasutamata jätta, tingis ülekuhjatuse teatmelis-publitsistliku andmestikuga. Eks mõjutas ka see, et Vilde oli ajakirjanikuna tegev, millest ka juba eelpool sai kõneldud. Kui oleks publitsistlik element aga olnud tasakaalus kunstilisega, siis poleks olnud probleemi, aga jah ajakirjanik lõi vahel Vildes välja. Triloogias oli seda hästi märgata just ,,Prohvet Maltsveti" puhul. Triloogia puhul osutub veel probleemseks see, et tegelased on pandud autori idee suhtes teenindavasse funktsiooni. Tegelased peaksid justkui tõestama autori ideid
zbi.ee/punane/ 0 hävinud (27 liiki) 1 eriti ohustatud (31) 2 ohualtid (29) 3 haruldased (100) 18 4 tähelepanu vajavad (54) 5 määratlemata (68) IUCN kategooriad 2008 Eestis hävinud RE (Regionally extinct) · Äärmiselt ohustatud CR (Critically endangered) · Ohustatud EN (Endangered) · Ohualdis VU (Vulnerable) · Ohulähedane NT (Near threatened) · Ohuväline LC (Least concern) · Puuduliku andmestikuga DD (Data deficient) · Mittehinnatav NA (Not applicable) · Hindamata NE (Not evaluated). 19
Sümbioosi üks vorme: Kokkusaamise korral (A+ B+) Lahus elu korral (A0 B0) .Mikroobidel põhineb metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia) ristik ja mesilane; lehetäi ja sipelgas). Prügila- prügimägi, pms. tahkete heitmete kaadamispaik. Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Punktreostus- koldeline reostus (nt asulates , tootmisettevõtte ja farmides moodustuvat) (nt kütuse tsistern lekib ühe koha peal, reostus ei levi suurelt, selline ongi punktreostus). Rahvuspark 1. erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks; rahvuspark jaotatakse loodusreservaadiks,
2 Muutuja Y põhjustab muutuja X varieerumist. 3 Kolmas muutuja Z põhjustab nii muutuja X kui ka muutuja Y varieerumist. 1) KORRELATSIOON Enne statistikute uurimist vaadata ka hajuvusdiagrammi: Graphs Legacy Dialogs Scatter/Dot Simple Scatter Lisa joonisele ka lineaarset seost kujutav joon! Graafilise info väljendumine statistikutes: (korrelatsioon) Analyze Correlate Bivariate Options alt valida, mida teha puuduva andmestikuga. Vaikimisi peaks seal olema käsklus Exclude cases pairwise, mis tähendab, et kui terve indiviidi/andmerea sees on ühel muutujal väärtus puudu, siis ainult seda andmepunkti ei kasutata edaspidises analüüsis kõigi teiste muutujate vahelisi korrelatsioone aga vaadatakse. Exclude cases listwise aga eemaldab terve indiviidi/andmerea. Viimast käsklust kasutades oleksid kõikides korrelatsioonimaatriksi lahtrites valimid võrdsed 2) OSAKORRELATSIOON
robirohi. Relikt- ehk jäänuk on takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud, nt jugapuu. Ohustatus- midagi võib väheseks jääda Haruldus- midagi on vähe Punane nimekiri (punane raamat): Kolm tasandit: · rahvusvaheline (IUCN Red List) · piirkondlik (European Red List 6 000 liiki) · riiklik (Eesti punane raamat), 109 riiki Ohukategooriad: välja surnud, kriitilises seisundis, väljasuremisohus, ohualtid, ohulähedased, puuduliku andmestikuga. Ohustatud liik: liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Liigikaitse ajalugu Eestis: Mõisate loomapargid (18.-19. saj.); Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad); koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool); botaanilised kaitsealad (1924 Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat, 1925 Jugapuude reservaat Hiiumaal, 1930 Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets); zooloogilised kaitsealad (1910 - Vaika linnukaitseala, 1938 -
Uued versioonid 1989 ja 1998. 1998 aasta versioonis 309 soontaimeliiki 6 kategoorias: 0 hävinud (27 liiki), 1 eriti ohustatud (31), 2 ohualtid (29), 3 haruldased (100), 4 tähelepanu vajavad (54), 5 määratlemata (68). IUCN kategooriad 2008 - Eestis hävinud RE (Regionally extinct), Äärmiselt ohustatud CR (Critically endangered), Ohustatud EN (Endangered), Ohualdis VU (Vulnerable), Ohulähedane NT (Near threatened), Ohuväline LC (Least concern), Puuduliku andmestikuga DD (Data deficient), Mittehinnatav NA (Not applicable), Hindamata NE (Not evaluated). Eestis hävinud RE - Looduslik populatsioon on hävinud või tõenäoliselt hävinud ja neid taimeliike pole Eestis enam vaatamata otsimisele leitud alates 1950. aastast. Selliseid liike 25(27). Näited: Süstjas võtmehein, Liht-võtmehein, Linatuder, Vesikas, Soo-erika, Munajas alss. CR äärmiselt ohustatud - lehitu pisikäpp, rohekas õõskeel, lääne sõrmkäpp, Ruthe sõrmkäpp,
seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit.Eestis on 2007. aasta lõpu seisuga 900 hoiuala. · Väljasuremine- taksoni kõigi isendite hävimine · Globaalne väljasuremine- liik kaob kogu levilast,lõplik. · Lokaalne väljasuremine-liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades · Punane raamat- ohustatud ja haruldaste seene-,taime-ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga SEADUSED: Commoneri, Alleni reegel- seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline
loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit.Eestis on 2007. aasta lõpu seisuga 900 hoiuala. Väljasuremine- taksoni kõigi isendite hävimine Globaalne väljasuremine- liik kaob kogu levilast,lõplik. Lokaalne väljasuremine-liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades Punane raamat- ohustatud ja haruldaste seene-,taime-ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga 2 Alleni reegel- seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest,
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
NB! Ohu(staatuse) kategooriad, st liigid lahterdatakse ohustatuse, mitte harulduse põhjal! Praeguseks 9ne jaotus. Red List ohukategooriad (2001) 1: Regionaalselt välja surnud RE; Looduses hävinud EW; Äärmiselt ohustatud CR; Eriti ohustatud EN; Ohualtid VU. Red List ohukategooriad (2001) 22 2: Ohulähedased NT; Soodsas seisundis LC; Puuduliku andmestikuga DD; Hindamata NE. Liigikaitse ajalugu Eestis: Mõisate loomapargid (18.-19. saj.). Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad). Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool). Botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat; 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets. Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus- reservaat kotkaste kaitseks
Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. Elupaikade ohustatus. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. Ökoloogiline, kultuurilooline, jms väärtus. Eelistatakse inimtegevuse tagajärjel hävimisohtu sattunud liike. Punase raamatu ohukategooriad: * Regionaalselt välja surnud (RE); *Äärmiselt ohustatud (CR); * Eriti ohustatud (EN); * Ohualtid (VU);*Ohulähedased (NT); Puuduliku andmestikuga(DD) . 8.) Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte VLO lähemalt.: WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega
Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. Elupaikade ohustatus. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. Ökoloogiline, kultuurilooline, jms väärtus. Eelistatakse inimtegevuse tagajärjel hävimisohtu sattunud liike. Punase raamatu ohukategooriad: * Regionaalselt välja surnud (RE); *Äärmiselt ohustatud (CR); * Eriti ohustatud (EN); * Ohualtid (VU);*Ohulähedased (NT); Puuduliku andmestikuga(DD) . 8.) Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte VLO lähemalt.: WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
E 31 2 Ohualtid, CR EN 31 Vu 59 Ohualtid, 3V 29 91 Haruldased, 4 Ohu piiril, R 5 100 Tähelepanu NT 184 Puuduliku vajavad CD Määratlema andmestikuga 54 ta, I , DD 181 68
Maitsmismälu Liigutusmälu 15. Kes on E. Tulving? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Endel Tulving- Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Vajalik ka keele kasutamiseks. Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine, käe suudlemine jne. Episoodiline mälu kogub infot ajaliselt märgistatud sündmuste ning nende ajalis-ruumiliste suhete kohta. Selle abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. 16. Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu tajutud materjal püsib lühikest aega: mõnest sekundist poole
Eeltingimused: 1. Kasutaja on rakendusse sisse loginud. 2. kasutaja on lehel “Töölaud” Järeltingimused: teise töötaja esitatud taotlused on kasutajale kuvatud Põhistsenaarium: 1. kasutaja klikib töötaja nimel; 2. rakendus kuvab kasutajale akna töötaja andmestikuga; 3. kasutaja klikib vahelehel “Taotlused”; 4. rakendus kuvab kasutajale valitud töötaja taotlused F12: Perioodi vahetamine puhkuste kalendris Tegutsejad: kõik kasutajad, rakendus Eeltingimused:
Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine. Globaalne väljasuremine lõplik; liik kaob kogu levilast. Lokaalne väljasuremine kohalik; liik kaob mingilt konkreetselt alalt, säilib aga naabermaades. Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Liebigi tünnilauareegel e miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Commoneri seadus kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige paremini, mitte midagi ei anta niisama Shelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema
o tasandid: rahvusvaheline piirkondlik riiklik o ohukategooriad: regionaalselt välja surnud (RE) looduses hävinud (EW) äärmiselt ohustatud (CR) eriti ohustatud (EN) ohualtid (VU) ohulähedased (NT) soodsas seisundis (LC) puuduliku andmestikuga (DD) hindamata (NE) bioloogilise mitmekesisuse tulipunktid: o vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki o vähemalt 70% elupaigast hävinud väljasuremise põhjused: o elupaikade kadumine ja fragmenteerumine o võõrliigid o loodusressursside ületarbimine o saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused o inimtekkelised kliimamuutused liigikaitse ajalugu Eestis:
Puhverdusvõime ökol. süsteemi või selle komponentide võime kahjustustada saasteaineid ja tasandada muid välismõjusid, muutmata oma olekut, seisundit ja talitlust. Puhvervöönd ala, kus mingile objektile kahjulike keskkonnategurite mõju sumbub (nt. haljasala elamute ümber, võsaribad veekogu kaldail, sanitaarkaitsevöönd kaevu ümber). Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Põhjavesi maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm. tühikuis olev vaba vesi, mis lasub vettpidaval kihil. P. moodustub sademete- ja pinnaveest. Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitada kui kliimaksit. Vastand on järgkooslus. Raba kõrgsoo, soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Radioaktiivsus keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi iseeneslik teise elemendi isotoobiks muundumine,
surnud RE 1 Eriti ohustatud, E Äärmiselt ohustatud CR ja Eriti ohustatud EN 2 Ohualtid, V Ohualtid, Vu 3 Haruldased, R 4. Tähelepanu vajavad CD Ohulähedased, NT 5. Määratlemata, I Puuduliku andmestikuga, DD 91. Geneetiliselt modifitseeritud organismid (GMO). Eesti GMO seadus. Probleemid GMOdega Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Eesti GMO alane seadusandlus: Eestis on GMO alase seadusandluse reguleerimine jaotatud kolme ministeeriumi
annaabi.ee 
