"päringud" - 117 õppematerjali

Andmebaas

Näiteks võib kliendiandmetega töötamiseks luua vormi nimega "Kliendi vorm". Klientide vormis võib näiteks olla nupp, mis avab tellimuste vormi, kus on võimalik kliendile uus tellimus lisada.Vormide abil on ka võimalik reguleerida, kuidas kasutajad andmebaasi andmetega toimida saavad. Näiteks saate luua vormi, mis kuvab ainult kindlaid välju ja võimaldab toetada ainult kindlaid toiminguid. See aitab andmeid kaitsta ja tagada, et andmed sisestatakse õigesti. 6. Päringud teevad ära andmebaasi kõige olulisema töö ja võivad teostada palju erinevaid toiminguid. Nende kõige sagedasem funktsioon on tabelitest kindlate andmete väljaotsimine. Andmed, mida soovite näha, on tavaliselt laiali mitmes tabelis ja päringute abil saab neid vaadata ühes andmetabelis. Päringud võimaldavad kriteeriumide abil filtreerida välja just soovitud kirjed, sest tavaliselt ei ole vaja kõiki kirjeid korraga vaadata

Andmebaas - Informaatika kursusetöö

3.2 Tööriistakast Vormi konstruktoris on kasutusel Toolbox nupuriba. Siin asuvate nuppude abil saab vorme veel mitut moodi täiendada ­ suvalist teksti kirjutada, valikvälju teha, pilte, nuppe, illustreerivaid jooni ja ristkülikuid lisada. Mina kasutasin oma andmebaasis Comboboxi , et oleks võimalik vormil valida raamatu nime ja samas muutuksid ka kõik teised andmed antud raamatu kohta. 10  4. Päringud Päringud on grupp andmebaasi objekte. Päringute olemust ja vajadust saab edasi anda järgmiste märksõnadega: koondaja, filtreerija-sortija, arvutaja, tegevuspäringute spetsiifilised võimalused. Päring on põhivahend vajaliku info väljastamiseks ühest või mitmest tabelist. 4.1 Päringute koostamine Päringu koostamiseks on soovitatav kasutada päringu loomist kujundvaates (Design view). Antud võimalust kasutasingi oma andmebaasis. Koostasin kaks update queryt linna ja

Aruanne Accessi kohta

084584 IASB20 Tallinn 2009 1. Ülevaade süsteemist Käesoleva süsteemi eesmärgiks on pakkuda raamatukogu infosüsteemi prototüüp koos vastava kasutajaliidesega. Süsteemist saab informatsiooni raamatukogus olevate raamatute pealkirja, nr.-i, hinna, autori ja lehekülje kohta. Süsteemi kasutajaliides võimaldab andmeid sisestada, muuta ja vajadusel kustutada, realiseeritud päringud ja aruanded annavad kiiresti vasuse süsteemile esitatavatele infopäringutele. 2. Infovajadused, Andmemudel Süsteem baseerub kolmel relatsioonilisel andmetabelil 3. Objektide ja atribuutide semantika Raamatud Raamatute andmetabel Raamatu nr Primaarvõti Pealkiri Raamatu pealkiri Autor Raamatu autor Hind Raamatu maksumus Lehekylgede arv Raamatu lehekylgede arv

ASP.NET ülevaade

aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7  Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse .dll suunas • Selline kompileerimismudel võimaldab rakenduse lihtsamat muutmist • Lehed, mida ei suudeta kompileerida, ei takista programmi tööd • Esimene kasutaja kannatab lehe laadimise juures 8 • Lähtekood tuleb paigaldada ka serverisse

Office MS(Office) programmid

"esiotsa" programmi samal ajal teisi tooteid tegutseb "back-end" tabelid, nagu Microsoft SQL 6 Server ja mitte-Microsofti toodete, näiteks Oracle ja Sybase. Mitu backend allikaid võib kasutada Microsoft Access Jet Database (ACCDB ja MDB formaadis). Samamoodi, mõned rakendused nagu Visual Basic, ASP.NET, või Visual Studio .NET kasutame Microsoft Access andmebaasi vormi oma tabelid ja päringud. Microsoft Access võib olla ka osa keerulisem lahendus, kus see võib olla ühendatud teiste tehnoloogiate nagu Microsoft Excel, Microsoft Outlook, Microsoft Word, Microsoft PowerPoint ja ActiveX. Arvu samaaegsete kasutajate toetada saab, sõltub sellest, kui palju andmeid, ülesandeid teostatakse, millises ulatuses on kasutatud ja rakenduste väljatöötamisel. Üldtunnustatud piirid

Kursuse töö "Andmebaasi loomine. Turismiga tegelev firma"

Tallinn 2010 2 Sisukord. 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Andmebaasi loomine..............................................................................................................4 3. Tabelid....................................................................................................................................5 4. Päringud................................................................................................................................13 5. Formid...................................................................................................................................21 6. Aruanded...............................................................................................................................36 7. Kokkuvõtte..................................................................

Infosüsteemide arendamine

Infosüsteemide arendamine 1.tund a) kirjelda ülaltoodud joonisel oleva infosüsteemi toimimist-miks on vaja selliseid mõisteid ja miks on seosed just sellised nagu joonisel on b,c)Kirjelda üht kasutajagruppi kasutaja poole pealt-milliseid tegevusi peab ta saama teha (nii andmete sisestamine kui ka andmete päringud), millised andmed peavad infosüsteemis selleks olema. Kirjelda arendaja poole pealt-millised andmetabelid peavad infosüsteemis olema selleks, et kasutaja saaks teha oma toiminguid. HKHK infosüsteemis olevad põhilised mõisted ja nendevaheline seos. Mõnede kesksete mõistete täpsustus: Kaader - õpetajad (nii põhikohaga kui lepingulised), töötajad. Palk - töötajatele õppetöö eest välja makstavad summad. Raamatukogu - paberraamatud ja -ajakirjad; raamatud ja konspektid failina. Uksed - Enamike uste ees on lukud mida avavad töötajatel olevad elektroonsed võtmed. Õpilased - praegu õppivad ja ju...

Andmebaasid

Andmebaasid. Kirjed (records) Andmebaasi tabeli ridu nimetatakse kirjeteks Kirjetel on järgmised omadused nende arv pole määratud. Neid saab vastavalt vajadusele lisada või eemaldada on ühes tabelis ühesuguse struktuuriga nende tähendus ei olene järjekorrast Väljad(fields) Andmebaasi verge nimetatakse väljadeks. Väljadel on järgnevad omadused: igal väljal on oma nimi, mis määratakse tabeli kirjeldamisel ühes tabelis pole samanimelisi välju andmete tähendus ei sõltu väljade järjekorrast et andmetest teistest väljades. igas väljas on ühesuguse tähendusega elemendid Võti(key) Tabeli primaarvõti(primary key) tagab selle, et tabelis poleks ühesuguseid kirjeid Nõuded võtmele: peab olema unikaalne, sest tabelis ei tohi olla mitut ühe ja sama väärtusega kirjet, s.t et ei tohi olla korduvaid võtme väärtusi võtme väärtus on seotud kirjega. Seda ei muudeta ega ko...

Tööstuslik andmeside kodutöö 1 aruanne

111618 IASM12 Kodutöö 1 aines Tööstuslik Andmeside ISP0050 Kodutöö teostamiseks kasutan Elioni telefoniliinil töötavat ADSL ühendust. Kasutusel on ka ruuter, seega PPP paketid jäävad analüüsimata. Avatavaks veebileheks valisin www.ttu.ee Wireshark capture: http://web.zone.ee/dants/TA/Kodu1_111618IASM.pcap 1. ARP, DNS päringud 1.1. Defineerige ARP päringute ja ARP vastuste leidmiseks Display filter. Kitsendage filtrit nii, et näidataks ainult neid ARP pakette, mis olid vajalikud teie valitud webilehekülje avamiseks (nimekirjast peavad välja jääma teie webilehekülje avamiseks mittevajalike lokaalvõrgu node'de ARP paketid). ARP (Adress Resolution Protocol) päringute filtreerimiseks kasutasin filtrit ,,arp", mis näitab kõiki ARP pakette

WIFI

kasutamine ilma piisava turvalisuseta. Krüpteerimata sessiooni ajal saadetakse kõik päringud eetrisse avatud tekstina ja kõik teised jaamad levialas kuulevad seda. Kui pole kuulamas just pahatahtlikke kõrvu, siis nad ignoreerivad teisele jaamale saadetud sõnumeid. Täiesti võimalik on aga, et kogu sidet kuulatakse pealt ja igasugused tarkvara tasemel krüpteerimata andmed on kolmandale osapoolele vabalt loetavad. Sealhulgas on näiteks HTTP päringud, millest võib vabalt välja lugeda lihtsad kodulehele sisselogimiseks mõeldud paroolid. Kui on vaja kasutada avalikku võrku, siis tuleks järgida ettevaatusabinõusid. 4.1 WEP krüpteering WEP on IEEE 802.11 andmeturbe protokoll traadita (raadio-) võrkudele (IEEE 802.11x). See oli algne krüpteering kõikidele Wi-Fi seadmetele. WEP-i vead ja turvaaugud leiti aga kiiresti üles ja pahategijad kasutasid need kiiresti ära. Internetis

Access

Alampäring (leida Juhan Juurika kursus) täidetakse ainult üks kord. b) Lisa nende tudengite nimed, kes on vanemal kursusel kui nende suund keskmiselt: SELECT pnimi, enimi FROM tudeng x WHERE kursus > (SELECT AVG(kursus) FROM tudeng y WHERE x.suund = y.suund); Alampäringut täidetakse korduvalt, kui alampäring viitab pealausest pärit olevale veerule. Kui alampäring viitab pealausest pärit olevale veerule, on tegemist korreleeruvate päringutega (correlated queries). Need päringud on üksteisest sõltuvad päringud ja ei saa käivituda iseseisvalt). Igale välimise SELECT lause rea kohta käivitub eraldi alampäring. Nimedest - kõigepealt otsitakse alampäringu sees, kui sealt ei leita, siis alles otsitakse pealausest. Nested subqueries - kui üks päring paikneb teise päringu sees (vt. eelmine näide) 12 Alampäring võib vastuseks anda ühe rea (single row subquery) või mitu rida. Viimase näiteks:

Domain Name System (esitlus)

andmebaasi teha päringuid Reeglina ei tegele rakendusprogrammid nimede lahendamisega vahetult ise, vaid kasutavad selleks spetsiaalset operatsioonisüsteemi koosseisu kuuluvat nimelahendajat ehk RESOLVERIT  Resolver Iseseisev programm või selle osa, mis esitab nimeserverile päringu Mõistab saadud vastusega midagi peale hakata (näiteks tagada, et brauser seda vastust kasutada saaks) Kõige levinumad päringud Resolver  Näide Sisestades brauseri aadressireale Rate veebikoha aadressi http://www.rate.ee/ Pöördub brauser resolveri poole domeeninime www.rate.ee lahendamiseks, Mille IP-aadressi on tal andmevahetuseks tarvis Resolver hakkab suhtlema kliendi arvuti konfiguratsioonis näidatud nimeserveriga Ning vastab brauserile nõutud IP-aadressiga  Video Kuidas töötab DNS ?

Digikogud ja digitaalraamatukogud

kasutamise mõõtmisel · Mitmed lisategurid mõjutavad raamatukogude suutlikkust mõõta oma elektrooniliste kogude kasutamist. Võtmeteguriteks on autentimine, puhverdamine ja puhverserverid. Isiku autentimist kasutavad raamatukogud harva, et mitte mõjutada elektrooniliste kogude kasutatavust. Ent nende kasutamist teenindatavate poolt saab kindlaks määrata vaid juhul, kui kinnistatakse kasutaja tuvastust võimaldav identifikaator.  Päringud · Mõõtmise eesmärgil loetakse päring esitatuks teenindatava poolt juhul, kui päringu esitanud arvuti IP-aadress näitab arvuti asumist raamatukogu või asutuse ametlikus teeninduspiirkonnas. Juurdepääs tasulistele elektroonilistele raamatukoguteenustele (nt omandatud või litsentsiandmebaasid, jadaväljaanded jne) autenditakse tavaliselt IP-aadresside plokkidele.  Päringud · Tuleb eeldada, et kõik kordaläinud päringud on esitanud teenindatavad

Nimetu

GISi komponendid: 1 Andmed­kaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 Tarkvara­GIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvara­arvutid, GPSid, printerid jmt 4 Organisatsioon­GISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud · Analüüsid · Andmete visualiseerimine (kartograafia) 1 Milleks GIS hea on ? · Objektide ja nähtuste kujutamiseks kaartidel · Erinevate valdkondade (nr rahvastik ja keskkond, kaubandus ja transport, tööjõud ja töökohad) ruumiliseks seostamiseks · Andmete kogumise ja talletamise vahendina, kui lähteandmed saadakse territoriaalselt

Andmebaasi loomine

Käivitades programmi MS Access, ilmub avaaken, kus on järgmised osad: Create a New Database Using o Blank Access database - luua tühi andmebaas. o Access database Wizard - luua andmebaas kasutades targa abi. o Open an existing file- avada olemasolev fail. Vali Blank Access database ja klõpsa OK. Ilmub File New Database-aken. Enne, kui Te saate midagi tegema hakata, tuleb andmebaas luua. Access salvestab kõik Teie poolt tehtud objektid (tabelid, päringud jne.) sellesse andmebaasi (ühte faili). MS Accessi andmebaas on .mdb-laiendiga fail. Loo uus andmebaas u-kettale ja failinimeks pane Raamatukogu. Klõpsa Create. Avaneb andmebaasiaken. UUE TABELI LOOMINE Uue tabeli loomiseks aktiviseeri andmebaasiaknas objekt Table, seejärel anna korraldus New ja Design View (või Create table in Design view). Tabeli loomisel tuleb määrata igale väljale nimi (Field Name) ja andmetüüp (Data Type). Igale väljale võib lisada

Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias - KONSPEKT

kerge muuta, ümber töödelda. koosneb kaardikihtidest, võimalik printida. * rasterkaart- ala jaotatud piksliteks, mis sisaldavad infot. täpselt seotud koordinaatidega. kasutatakse GIS-is (kohateave- klikid, tuleb jutt) Kaart = ruumiliste seoste visualiseerimisvahend (graafiline illustratsioon, oluline teemakaartide puhul), töövahend (sellelt mõõdetakse kaugusi, nurki, pindalasid, märgitakse peale mingeid asju) arvutikaardi tunnused: * suheldavus (interaktiivsus. päringud, suumimine, eri kihid) * kohesus (operatiivsus. kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi muutumisest ) * ainulaadsus (individuaalsus. samast lähteandmest saab luua oma kaardi) * kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta) * kaardikihid kujutusviisid: * punktid (linnad, kirikud, sagedus) * jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid) * pinnad (värvustausta meetod nt maakonnad eri värvi)

Maa kui süsteem - mõisted

*Energiabilanss ­ saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus ­ uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) ­ kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia ­ geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS ­ Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem ­ teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire ­ andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia ­ geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut ...

Tervikliku infohalduse korraldamine

kasutatakse. Silmast silma vestlused, koosolekud- tähtis informatsioon, mis peab kindlasti edastatud saama ja mida on vaja, et kõik ka üheselt mõistaksid, vajadusel selgitada. Telefonivestlus- kiire asjaajamine kliendiga, jooksvate tööülesannete andmine, täpsustamine. Facebooki grupp- üks tähtsamaid info vahetuse kanaleid töötajate vahel. E-post- palgalehtede edastamine, administraatorid suhtlevad klientidega, päringud, pakkumised jms. Facebooki messenger- vahetustevaheline suhtlus selles osas, mis teist vahetust järgmisel päeval ees ootab. Meedia- reklaam.

Õppekohtade haldussüsteem - projekt

........................................................................14 ...............................................................................................................................................14 Süsteemioperatsioonide lepingud.............................................................................................15 Käsud....................................................................................................................................15 Päringud ...............................................................................................................................15 realisatsioon................................................................................................16 Kasutusjuhu Vastuvõtukonkursi algatamine realisatsioon........................................................16 Kontroller VastuvõtukonkursiAlgatamiseHaldaja................................................................16

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

php 3 include('config.php'); //andmebaasi paroolid ja ühendus on teises failis $paring = 'SELECT * FROM albumid'; 4 $valjund = mysqli_query($yhendus, $paring); 5 while($rida = mysqli_fetch_array($valjund)){ 6 echo 'Album: '.$rida[1].' - '.$rida[2].'
'; 7 echo 'Aasta: '.$rida[3].'
'; echo 'Žanr: '.$rida[4].'

'; 8 } 9 mysqli_free_result($valjund); 10 mysqli_close($yhendus); 11 ?> 12 04 - PHP ja MySQL - SQL päringud: andmete lugemine; SELECT (Ülesanne 2) Teemad  USE  SHOW  SELECT  WHERE  ORDER BY  agregaatfunktsioonid Sissejuhatus SQL päringulaused saab laias laastus jagada kaheks grupiks:  DML (Data Manipulation Language) - andmete manipuleerimiskeel. See osa teostab erinevaid päringuid andmebaasile: o SELECT - loeb o UPDATE - uuendab o DELETE - kustutab o INSERT INTO - lisab

Andmebaasid

23-3','[email protected]','õpilane','Teie kool'); Laps CREATE TABLE LAPS ( Laps_ID INT AUTO_INCREMENT , Eesnimi VARCHAR(40) NOT NULL, Pikkus CHAR(5) NOT NULL, Sünniaasta CHAR(4) NOT NULL, Sünnilinn VARCHAR(100),  PRIMARY KEY (Laps_ID)); ÜLESANDED Ülesanne 3 15.02.2017 __________________________________ Ülesanne 3. Lihtsamad select päringud Lihtsamad päringud SQL-is Käsud (alates 3. ülesandest), mida sisestad MySql-is ja saadud tulemused kopeeri ka siia töölehele. 1. Loo tabelid RAAMAT ja LUGEJA MySql-is, kui Sa pole seda veel teinud. 2. Sisesta andmed tabelisse RAAMAT vt faili "raamat.txt" ___ 3. Väljasta kogu tabeli RAAMAT andmed. SELECT * FROM `RAAMAT`; 4. Väljasta raamatute pealkirjad, autorid ja ilmumisaastad. SELECT Pealkiri, Autor, Aasta FROM RAAMAT 5

Juthumikorraldus

Tugiteenused Pakume valla eakatele ja erivajadustega inimestele soodushinnaga toimetulekut toetavaid tugiteenuseid. HINDAMINE Enne juhtumiga tegelemist kindlasti peab välja selgitama antud valla omavalitsuse asjaajamise korda, teenuste olemasolu ja abi andmise võimalusi. Enne Mariaga kohtumist ja hindama asumist peab mõtlema läbi oma tegevust. Läbi viima dokumentide analüüsi juhul, kui on olemas varasemad dokumendid antud klienti kohta. Vajaduse korral peab esitama päringud vastavatele asutustele (perearst, muud andmebaasid (arhiivid)). Hindamise eesmärk on välja selgitada, missugused muutused on kliendi jaoks vajalikud ja mis võib olukorda mõjutada või muuta. Kohtumistel peab selgitama välja Maria nägemuse probleemist, tema enda soovitused ja ootused saadava abi ja probleemi lahenduse osas. Kontrollida Maria tervisliku seisundi, teha lühikese testi dementsuse kahtluse korral ja geriaatriline hindamine. Vajalik ka hooldusvajaduse hindamise test.

Praktikaaruanne - INFOTEHNOLOOGIA SÜSTEEMIDE ARENDAMISE ÕPPEKAVA

SpringSource Toolsuite on Eclipse baasil arenduskeskkond. 3.6 Projektis tuleb päringute kiirust suurendada. Projektis näidatakse teatud vaadetes pikki liste andmetest. Neid tuleb sorteerida ning filtreerida ning selleks, et iga päringuga ei tagastataks kogu vaadet, tuleb projektis listid küsida AJAX-iga [6]. Listid tuleb saata JSON-is. JSON on analoog XML-ile. Ta ei sisalda pikki kirjeldavaid tagisid, vaid on ainult puhtalt andmed. AJAX-i päringud on GRAILS-i lisatavad pluginate abil. Ka AJAX on üks asjadest, millele IT Kolledzis erilist rõhku ei panda, paraku suurtes infosüsteemides on see lahutamatu osa. EESTI INFOTEHNOLOOGIA K OLLEDZ 7 Projektid ja tööülesanded 3.7 Projekti tutvustamine tellijale. Projektile tuleb kirjutada esmane kirjeldus ning esitada tellijatele, kelleks on ettevõtte sees üks teine osakond. 3

ttu.lab nii, et see oleks kättesaadav ainult HTTPS protokolli kaudu. Ehk siis http://prax6.ttu.lab suunab ümberhttps://prax.ttu.lab aadressile. Cd /etc/apache2 sudo nano apache2.conf ServerName prax.ttu.lab Redirect permanent / https://prax.ttu.lab o Looge vajalikud salajased võtmed ja endasigneeritud testsertifikaadid. o Tehke apache2 teenusele restart. o Veenduge, et virtuaalmasina seest vaadates päringud aadressile http://prax.ttu.lab/ suunatakse ümber aadressile _https://prax.ttu.lab/ Sudo apt-get update Sudo apt-get install apache2 Sudo a2enmod ssl Sudo service apache2 restart Sudo mkdir /etc/apache2/ssl  openssl: This is the basic command line tool provided by OpenSSL to create and manage certificates, keys, signing requests, etc.  req: This specifies a subcommand for X.509 certificate signing request (CSR) management. X

Aruanne GIS

Aruanne GIS MA 1. Kirjutage kriteeriumid ja päringud, mille abil leidsite sobivad alad punktis 5 nimetatud otstarveteks. Põhjendage, miks te just selliste omadustega alad valisite. 1. Suusanõlva leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90& [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 Põllumaa leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90 & [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & ([baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 | [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 3)

Ettevõtteinfosüsteem

INFOSÜSTEEMID Loeng1 Rahaliste IT vahendite kasutamine pole põhjendatud ettevõtte eesmärgil. ITIL CoBit 2002-2003 tekkis infosüst. metoodika. Kujunes välja tarkvarade kasutamis metoodika. 4 võimast ülemaailmset muutust ettevõtetes 1. Globaliseerumine ka majanduslik. Ebay,amazon,alibaba. Turg on globaliseerunud. Konkurents maailmaturul. Tekkisid globaal tarnimissüst.-d. 2. Tootmise automatiseerimine võimaldab kiiresti toota piiramatu arvu tooteid. Vaja spetsialiste. Tootmine on muutunud teadmistepõhiseks. Tootmine alguses ja hiljem on hinnapoolest sama. Arendus ja reklaam on tasutud ja poole aasta pärast toode poole odavam. Eluiga lühike. 3. Ettevõtete toote turuletoomine. Toote turuletoomine kiirendab uue toote arenduse ja turule toomist. Produkt vananeb moraalselt juba valmistamiseajal 4. E-firmade rajamised Intranet- ettevõtte...

Loogilise programmeerimise 1.kontrolltöö konspekt

1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...

Geoinformaatika kordamine

Noole jämedus väljendab tehingute mahtu. o Pindalakaart ­ nt tornaadode esinemissagedus USAs ­ osariikide pindala on muudetud nii, et see oleks proportsionaalne tornaadode arvuga aastas. o Ruutkaart ­ koropleet ja isaritmilise kaardi head küljed. Esitab rahvastiku levikut täpsemalt. Tuleb leida optimaalne ruutude suurus, mis rahuldaks nii andmetöötluse täpsusnõudeid kui esituse ülevaatlikkust. Loeng 6 Päringud ehk mida GISiga teha saab · Päringute liigitamine o Lähenemisnurga järgi ­ asukohast lähtuvad; - atribuudiväärtustest lähtuvad o Kasutuseesmärgis järgi ­ andmehaldus; - valimi moodustamine; - andmekaeve; - kombinatoorika; - indeksite genereerimine; - esitusele suunatud. o Keerukusest lähtuv ­ lihtsad; - keerulised; -komplekspäringud o Geomeetrilistest primitiividest lähtuv ­ punkt; - joon; - pind; - kompleks

ArcGIS juhendmaterjal EESTI KEELES

atribuuditabeli väärtustega (atribuuditabelis info lisamine/kustutamine/muutmine kajastub koheselt ka kaardipildis), siis annotatsioonid saavad olla nii objektiga seotud (feature-linked annotation) kui ka mitteseotud (not feature-linked). Kirjete kuvamine on erinevalt märgis test staatiline, st. tekstide asukoht navigeerimisel/suurendamisel/vähendamisel ei muutu. 13 4 Selekteerimine ja päringud ArcGISis peab objektide välja valimiseks vastav kaardikiht olema selekteeritavas reziimis (vt ka ptk. 2. 3). ArcMap keskkonnas on neli meetodit graafiliste objektide selekteerimiseks: 1) interaktiivne (interactive selection); 2) atribuudiinfo alusel (selection by attributes); 3) asukohapõhine (selection by location); 4) teiste graafilis te objektide kaudu (selection by graphics); Ruumiinfoga seotud andmete põhjal päringute koostamine (ruumianalüüs) on GISi üks peamisi

Võrkude seadmed

Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist).  Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk.  Hub Hub on enamlevinud järguri tüüp. Hubi abil saab ühendada omavahel kokku arvuteid üheks arvutivõrguks. Hub saadab päringud kõikidesse portidesse ja nii saab sellist infovahetust kergesti pealt kuulata.  Hub 2 Hube ei saa järjest rohkem ühendada kui ainult 4-5. Kui hube on rohkem, siis signaal enam edasi ei levi. Hubide kasutamisel kehtib reegel 5-4-3. 5-4-3 reegel ütleb et võrgus peab kehtima reegel: 5 segmenti, 4 ühendusseadet ja 3 segmenti saab olla täidetud arvutitega.  Sild Ülesandeks ühendada võrgusegmente või üksikuid kohtvõrke.

Sekkumisplaan

Juhendajad: Airi Mitendorf, MSW Reeli Sirotkina, MSW Tallinn 2014 HINDAMINE Enne juhtumiga tegelemist kindlasti peab välja selgitama antud valla omavalitsuse asjaajamise korda, teenuste olemasolu ja abi andmise võimalusi. Enne Alicega kohtumist ja hindama asumist peab mõtlema läbi oma tegevust. Läbi viima dokumentide analüüsi juhul, kui on olemas varasemad dokumendid antud klienti kohta. Vajaduse korral peab esitama päringud vastavatele asutustele (perearst, muud andmebaasid (arhiivid)). Hindamise eesmärk on välja selgitada, missugused muutused on kliendi jaoks vajalikud ja mis võib olukorda mõjutada või muuta. Antud juhtumi selgitamiseks esmalt peab tegema sotsiaalvõrgustiku uuringu, ehk tausta uuringu. Selgitama välja Alice sugulaste olemasolu ja sugulusastet, vajadusel selgitada sugulastele perekonnaseadusest lähtuvalt ülalpidamiskohustust. Sotsiaalse võrgustiku

SQL ajalugu ja areng

SQL SQL ajalugu ja areng 21. sajandi esimese kümnendi alguses on andmebaasisüsteemide turul valdavad andmebaasisüsteemid, mis kasutavad SQL (Structured Query Language) keelt, mis omakorda põhineb (aga mitte kõiki Codd'i ettepanekuid arvesse võttes) Edgar F. Codd'i esialgsel relatsioonilise mudeli kirjeldusel. 1970-ndate keskel loodi IBMi uurimislaboris relatsioonilise andmebaasi prototüüp System R. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language), mida võib pidada SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris ajakirjas IBM Journal of R&D. Keelele anti hiljem uus nimi - SQL (Structured Query Language). Esimene reaalsesse kasutusse tulnud SQL'i kasutav produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt loodud Oracle andmebaasisüsteem. 80-ndatel asuti SQL keelt standardiseerima. Olulisemad verstapostid SQL standardi arengus: 1987 - ISO (International Organisation for Standardization) kinnita...

OSI mudel

OSI mudel Aastal 1984 defineeris ISO standardi või reeglite kogumi võrguseadmete tootjatele, mis võimaldaks nende toodetel erinevates keskkondades suhelda.See standard on tuntud nime all OSI (OpenSystemsInterconnect) mudel ja koosneb see seitsmest kihist.Iga kiht teostab kitsalt määratletud funktsiooni või ülesannet, mis on vajalikud võrguühenduse erinevates etappides. Alates kõige alumisest kihist ning liikudes ülespoole on kihid järgmised:füüsiline (Physical), andmelüli (Data link), võrk (Network), transport (Transport), seanss (Session), esitus (Presentation) ja rakendus (Application).Iga kiht suhtleb omakorda endast allpool või üleval oleva kihiga.Võrguühendus saab alguse rakenduse kihist ja läbib teekonna kuni füüsilise kihini, kust kantakse info edasi vastuvõtvasse arvutisse. Kus toimub kihtide OST kihtide läbimine vastupidises suunas ehk alumiselt kihilt kuni rakenduskihini. ● iga kiht käsitleb iga temast kõrgemal olev...

Programmi MS Office Access kasutamine

5. Laenutamise info, kuhu on kirja pandud videod, mida on laenutatud ajavahemikul 11- 12 aprill. Selles tabelis on kirjas , kas kassetid, mis on välja laenutatud, tagastati õigel ajal, või tuleb maksta viivist, tabelis on kirjas, kõik info, mis on vajalik, et ükski kasset ei jääks tagastamata. Kui tabelid said koostatud, siis avasin ma ,,Database tools" ning valisin sealt ,,Relationships". Ning seal ma lõin tabelite vahel seosed.  3. Päringud Päringuid koostasin ma kahel eesmärgil, esimene eesmärk oli see, et ma leiaksin üles kuupäeva millal peaks tagasi toodama kindla filmi kasset ning teine eesmärk oli päringute koostamisel see, et ma saaks päringuid kasutada vormide ja aruannete koostamiseks. Esiteks tegin ma päringu selleks, et teada saada millisel kuupäeval peaks tagasi toodama mingi kindla filmi kasset. Selleks valisin ma ,,Create" ning sealt ,,Query wizard" selle abil

Google App Engine

api_version: 1 See rida tähistab käivituskeskkonna versiooni, milleks momendil on ,,1" handlers: Antud rida määrab ära, et edasi on defineeritud päringute haldajad. URL'i päringu osa võrreldakse etteantud mustrile ja vastavuse korral tagastatakse määratud fail (kas siis staatiline fail või käivitatav programm). - url: .* Päringutingimuseks on, et päring peab vastama regulaaravaldisele .* - kuna .* tähistab suvalist stringi, siis lähevad selle tingimuse alla kõik päringud. script: main.py Eelnenud tingimusele vastanud päring edastatakse programmile main.py. Päringutingimused käivad järjekorras ülevalt alla. Seega kui esimeseks tingimuseks on .* millele vastavad kõik päringud, siis sellest enam edasi ei vaadata. Kui aga on soov siiski täiendavaid kitsamaid tingimusi märkida, tuleks need teha enne .* tingimust näiteks nii: handlers: - url: /abi script: abi.py - url: .* script: main.py

Otsing filter - Informaatika

Otsimis- ja viitamisfunktsioonid. Päringud ja filtreerimine Materjal töövihikutes: Exc_Andmeloendid.xls Exc_Otsimine_Viita sfunktsioonid. rimine Exc_Andmeloendid.xlsm Exc_Otsimine_Viitamine.xlsm  FORBES 100 RICH LIST 2011 http://www.thisismoney.co.uk/news/article.html?in_article_id=525125&in_page_id=2 Auaste Nimi Vanus Netovara (mlrd $) 1 Carlos Slim Helu & family 71 74 2 Bill Gates 55 56 3 Warren Buffett 80 50 4 Bernard Arnault 62 41 5 Larry Ellison 66 39,5 6 Lakshmi Mittal 60 ...

Otsing filter

Otsimis- ja viitamisfunktsioonid. Päringud ja filtreerimine Materjal töövihikutes: Exc_Andmeloendid.xls Exc_Otsimine_Viita sfunktsioonid. rimine Exc_Andmeloendid.xlsm Exc_Otsimine_Viitamine.xlsm  FORBES 100 RICH LIST 2011 http://www.thisismoney.co.uk/news/article.html?in_article_id=525125&in_page_id=2 Auaste Nimi Vanus Netovara (mlrd $) 69 Abigail Johnson 49 11,3 66 Alberto Bailleres Gonzalez & family 79 11,9 29 Alexei Mordashov 45 18,5 21 Alice Walton 61 21,2 51 Aliko Dangote 53 13,8 35 Alisher Usmanov 57 ...

Isaac Newton

Tallinna Polütehnikum Isaac Newton Värviõpetuse referaat Koostas: Relika Viilas Trükitehnoloogia TA-08  Saku 2009 Sisukord 1. Issaac Newtoni elulugu........................................................................................................3-5 2. Newtoni seadused................................................................................................................5-6 3. Newtoni panus optikasse.....................................................................................................6-7 4. Kasutatud allikad.....................................................................................................................8 2 Isaac Newtoni elulugu ...

Ainetöö

Laadisin alla X-lite klient ning panin SIP konto settingutes ruuteri välise IP aadressi. Telefon viskas ette teate: ,,501: server doesn't support this application". Vaatasin ruuteri lehel ,,event logs" ning leidsin, et päring jõudis kohale, kuid ruuter vastas et VoIP teenust ei toetata. Seejärel üritasin SIP sissetulev trafik ning RTP trafik suunata sülearvutisse, milles jookseb Trixbox. Selleks lülitasin välja tülemüüri ning panin, et kõik sissetulevad päringud antud portide vahemikus: 5060-5070 [SIP], 8766-35000 [RTP] suunaks aadressile 192.168.1.68 RTP pordi valik on juhuslik, see on põhjus, miks ala on nii suur. Kahjuks see ei aidanud, vastus oli ikka sama.  5. Kokkuvõte Töö on tehtud ja selle tulemused on positiivsed ­ eesmärk on saavutatud. Seadme ühendamine välisvõrgust on probleemiks, kui kasutatakse NAT süsteemi. Samas ma lahendan selle ära lähitulevikus

Hotellimajanduse põhimõisted ja komponendid

ettevõtjatele on väljastatud vastavasisuline tunnistus. Majutusettevõtte liik iseloomustab ettevõtet ja selle kaudu pakutavat teenuse taset. Peamised majutusettevõtete liigid Eestis on hotell, motell , külalistemaja, hostel , puhkeküla ja ­laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Majutusasutuse toode on kliendi elamus, kogemus , mulje , mis kujuneb järgmiste komponentide mõjul : info saamine ja päringud , ettetellimine , registreerimine saabumisel , tooteelamus , puhtus ja kord , külalislahkus , toitlustamine , muud teenused ja suhtlemine lahkumisel ning arveldamine. Elamust mõjutavad füüsilised tegurid nagu söök-jook ; meelteelamused, mida tekitavad värvid; materjalid, lõhnad, mööbel , disain ja ehituskvaliteet ; samuti ka psühholoogilised seisundid nagu heaolu- , rahuldus ­ ja turvatunne. Majutustoode ­ on kliendi elamus, kogemus ja mulje, mis kujuneb paljude komponentide

Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil

mis tuleneb suurettevõtete poolt makstavate madalamate palkade kohta. Valitud andmed nagu sisemajanduse koguprodukt, tehingute arv, keskmine ruutmeetri hind, töötuse määr ning keskmine brutopalk iseloomustavad tervikuna kinnisvaraturul toimunud muutusi küllaltki hästi. 5 6 Viidatud kirjanduse loetelu Maa-amet. (2016). Kinnisvara hinnastatistika päringud. [http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/FilterUI.aspx] (20.02.2016). PA5321. (2016). Eesti Statistikaamet (ESA). KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK MAAKONNA JÄRGI. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp? ma=Pa5321&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKU UPALK+MAAKONNA+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/0 1Palk/02Aastastatistika/&lang=2] (13.02.2016). RAA0050. (2016). Eesti Statistikaamet (ESA). SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT

Mobiiltelefoni tarkvara

...............................................................16 Süsteemi jadadiagramm põhistsenaariumile.........................................................................17 Süsteemioperatsioonide lepingud.............................................................................................18 Käsud....................................................................................................................................18 Päringud ...............................................................................................................................18 realisatsioon................................................................................................19 Kasutusjuhu Väljuva kõne alustamine realisatsioon.................................................................20 Jadadiagramm..........................................................................................................

Notariaaltoimingud – arvestus 2017

andmete saamiseks üleskutsemenetluse. Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar «Pärimisseaduse» § 167 lõike 2 alusel päringu: 1) abieluvararegistrisse; 2) liiklusregistrisse; 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid

Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus

platvormidelt. Tundub, et Integraph on suuresti pühendanud OpenGIS algatusele, komplekt standardeid hõlbustamaks platvormide- ja tarkvara vahelist andmete jagamist. Ükskõik millises tavalises kommerts andmebaasis olevat infot saab integreerida erineva vorminguga ruumiandmetega. Kombineerida võib ka pilt kujutisi, koordinaate ja tekst andmeid. GeoMedia pakub ka suure valiku vahendeid GIS analüüside teostamiseks. Sooritada saab keerukaid ruumi analüüse, sealhulgas päringud, näiteks leidmaks vasteid olemasolevatele konditsioonidele ja ruumi analüüsidele nagu erinevate elementide ligidus või ülekattumine. Toetatud on interneti ning mobiiltelefoni rakenduste arendus ja tugi. (Bolstad, 2008) Integraph GeoMedia toote pakett on komplekt hästi integreeritud rakendusi mis pakuvad suure valiku georuumilisi töötlus võimalusi. GeoMedia 3D on täielikult integreeritud lisa toode GeoMedia nö desktop versioonile, mis laiendab Integraph'i georuumilisi lahendusi läbi

Andmebaasid

taastada. 6. Andmebaasisüsteem peab lubama juurdepääsu andmebaasile vaid selleks õigust omavate kasutajate. Andmebaasisüsteem peab võimaldama kasutajatel teha andmebaasis vaid selliseid tegevusi, milleks talle on antud õigused. 7. Andmebaasisüsteem peab lubama programmidel andmebaasi kasutada, ilma et nad oleksid sõltuvad andmebaasi sisemisel tasemel tehtud muudatustest. 8. Andmebaasisüsteem peab täitma kasutaja poolt nõutavad päringud ja andmemuudatused nii kiiresti kui võimalik. 9. Andmebaasisüsteem peab pakkuma mitmesuguseid lisavõimalusi: Abiteenuste näiteid: · Andmebaasis toimuvate tegevustike perioodiline käivitamine. Andmebaasi administraator peab saama selliseid tegevustikke ise koostada ning määrata millal nad peavad käivituma. · Andmete eksportimine. Andmeid võidakse eksportida erinevas formaadis failidesse. Levinumad formaadid on: · Comma Separated Values

IEEE 802.11 ehk WiFi

olla tegelikult Wi-Fi kasutamine ilma piisava turvalisuseta. Krüpteerimata sessiooni ajal saadetakse kõik päringud eetrisse avatud tekstina ja kõik teised jaamad levialas kuulevad seda. Kui pole kuulamas just pahatahtlikke kõrvu, siis nad ignoreerivad teisele jaamale saadetud sõnumeid. Täiesti võimalik on aga, et kogu sidet kuulatakse pealt ja igasugused tarkvara tasemel krüpteerimata andmed on kolmandale osapoolele vabalt loetavad. Sealhulgas on näiteks HTTP päringud, millest võib vabalt välja lugeda lihtsad kodulehele sisselogimiseks mõeldud paroolid. Kui on vaja kasutada avalikku võrku, siis tuleks järgida ettevaatusabinõusid. WEP krüpteering WEP on IEEE 802.11 andmeturbe protokoll traadita (raadio-) võrkudele (IEEE 802.11x). See oli algne krüpteering kõikidele Wi-Fi seadmetele. WEP-i vead ja turvaaugud leiti aga kiiresti üles ja pahategijad kasutasid need kiiresti ära. Internetis liigub väga palju vabavara, mille ainuke ülesanne ongi WEP

Sissejuhatus Infosüsteemidesse iseseisev töö. Ehituskaupade hulgimüügifirma

 ehitusega tegutsev klient o Vastavalt pakkumisele toodete tarnimine ja hindade kujunemine  edasimüügiga tegutsev klient o Ettevõte tellimine kaupadele  eraklient 4  o Soodsalt ja suures valikus kaupade valik  varustaja o Tegevuste planeerimine vastavalt tellimuste plaanile  logistika o Tellimuste plaanid ja päringud  Maksuamet o Majandustegevust puudutavad aruanded o Ettevõte  ettevõte o Hinna kujundamine o Klientide andmed o Kliendisõbralikus o Tegutsemisprognoosid o Majandusaruanded o Logistika organiseerimine o Sisseostetava kauba kvaliteet ja hinna kujundamine Joonis 1. 5  2Infosüsteemi eesmärgid

Microsoft access

Access on RELATSIOONANDMEBAAS ­ selle asemel, et hoida kogu informatsiooni ühes tabelis, jagatakse andmed kategooriatesse ning iga kategooria kohta tehakse oma tabel. Seega relatsiooniline andmebaas koosneb kahest või enamast tabelist, mis on seotud ühiste väljadega, mida nimetatakse võtmeteks. Andmebaasisüsteem Access koosneb järgmistest objektidest: · tabelid (tables) ­ andmebaasi põhikomponendid, milles hoitakse andmeid · päringud (queries) ­ eeskiri vajalike andmete kättesaamiseks tabelitest · vormid (forms) ­ dialoogiaknad, milles olevate kontrollelementide abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada, muuta ja lisada · aruanded (reports) ­ tabelites esinevate andmete esitus dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks · makrod (macros) ­ vahend korduvate tegevuste automatiseerimiseks

Andmebaasid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID-JA ARVUTIVÕRGUD Targo Orav ANDMEBAASID Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010  Sisukord Andmebaasid Andmebaaside põhimõtted Andmebaaside käivitamine Töö andmetega SQL keelealused Andmebaaside kasutajad Andmebaasid Informatsioon ja andmed Andmed on igasugused teated ( konstateeringud, faktid jne.) nii isikute, asjade kui ka asjaolude kohta, mis ei ole seotud konkreetsete ülesannete, eesmärkide ega kasutajatega. Andmed võivad olla esitatud arvudena, tekstina või ka graafilisel kujul. Informatsiooniks e. infoks võiks kokkuleppeliselt pidada sellist andmestikku, mis võimaldab teatud konkreetses valikusituatsioonis otsuse langetada, kusjuures info vastuvõtu, hindamise ja edasiandmise tehnika, võtted ja kiirus määravad igasuguse tegutsemise tulemuslikkuse. Andmebaaside põhifunktsi...

NETIKETT EHK VÕRGUETIKETT

millegi muu põhjal, kui autori sõnumid on liiga emotsionaalsed (tihti negatiivsed) ja provotseerivad skandaali. · Fluud (ingl. k. ,,flood", uputus) suured mahukad sõnumid foorumites või ajaveebis, mis kasutadav palju ruumi, kuid ei sisalda mingit mõtet (infot). Sellised sõnumid koosnevad hüüdnimedest, smailidest, tsitaatidest, slängist, abreviatuuridest jne. Tehniline fluud on häkkerite rünnak. Tegelikult see on suur kogus päringud, mille eesmärk on rikkuda süsteemi tööd. · Spämm (släng ingl. k. ,,spam" ­ läbu, rämp) on mittevajalik ja mittetahetud informatsioon, reklaam, mis saadetakse emailile või sõnumivahetusprogrammides. Selline info võtab ruumi elektroonilises postkastis ja kasutaja tähelepanu. Üldiselt spämmi saadetakse saaja nõusolekuta. · Oftopik (ingl. k. "off-topic,,) on sõnumid, mille teema ei sobi antud foorumi arutelu või elektroonilise uudiskirja