Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Graafika lisamine teksti ja selle töötlemine Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Maire Pruus Vana-Võidu 2010 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Graafika lisamine teksti...............................................................................................................4 Graafika vormindamine tekstis................................................................................................... 4 Pildi suurus.................................................................................................................................
docstxt/133595425536378.txt
Faili nimi võib koosneda mistahes märkidest, välja arvatud / : ? * < > |. Windows'i keskkonnas ei eristata faili nimes suur- ja väiketähti. 13. Mida näitab faili nimelaiend? Kuidas seda kirjutatakse? Kuna failides säilivad nii programmid kui dokumendid, siis segaduste ärahoidmiseks kasutatakse iga failitüübi jaoks erinevaid nimelaiendeid. Faili nimelaiend koosneb tavaliselt kolmest tähest. Nimelaiend kirjutatakse faili nime järele ning eraldatakse sellest punktiga. Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga .doc, siis on selles failis lisaks tekstile salvestatud ka teksti vormindamise kirjeldus. Pilte hoitakse tavaliselt failides laienditega .jpg, .gif, .tif või .bmp, veebilehekülgi aga .htm või .html. 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on
https://www.spiceworks.com/free-help-desk-software/ https://blog.capterra.com/the-7-best-free-help-desk-so ftware-tools/ IT vs tavakasutajad Kasutajate nõustamine RTFM abimaterjalid kasutajale Uuenduste propageerija: dokumendihaldus ajaplaneerimine elektrooniline suhtlemine Rutiinsed administreerimisülesanded Operatsioonisüsteemide ja rakendustarkvara installeerimine Bootkettad Unattended installation installeerimine tekstifaili järgi Installeeritud OS-i kloonimine (CloneZilla vms.) Töökohtade regulaarne hooldus: OS-i uuendused Rakendustarkvara versiooniuuendused Harjutus 2 Klassi arvutivõrgu dokumenteerimine
}
}
};
int main()
{
BST puu;
string s6na;
cin<< s6na;
for(int i=0; i<21; i++)
{
puu.insert(s6na)
{
string nimi, s6na;
cout << "Sisesta faili nimi: ";
cin >> nimi;
ifstream fin;
fin.open( nimi.c_str() );
fin >> s6na;
fin.close();
{
while(1)
{
cout<<"Prindin puu!"<
}
}
};
int main()
{
BST puu;
string s6na;
cin<< s6na;
for(int i=0; i<21; i++)
{
puu.insert(s6na)
{
string nimi, s6na;
cout << "Sisesta faili nimi: ";
cin >> nimi;
ifstream fin;
fin.open( nimi.c_str() );
fin >> s6na;
fin.close();
{
while(1)
{
cout<<"Prindin puu!"<
Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei asu järjestikku? 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? 7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil? 8. Aga kuidas teisaldada? 9. Mis klahvi abil saab hiirega vedades faile kopeerida? 10. Kuidas muuta faili või kausta nime? 11. Kuidas kustutada mittevajalikku faili või kausta? 12. Milliseid märke ei tohi faili nimes kasutada? 13. Mida näitab faili nimelaiend? Kuidas seda kirjutatakse? 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? 15. Mitu ühenimelist faili võib ühes kaustas olla? 16. Kuidas tähistatakse andmekandjaid (kettaid)? Too näiteid. 17. Mis osadest koosneb faili täielik nimi? 18. Milleks kasutatakse programmi Windows Explorer? Kuidas seda käivitada? 19. Kuidas määrata kausta ja faili mahtu (suurust)? 20. Kuidas on võimalik vaadata, kui palju on andmekandjal vaba ruumi? 21. Kuidas leida arvutist kadunud faili? 22. Mida nimetatakse otsinguvõtmeks? 23
Eksam 1 Mapis nimega Eksamifailid1 leiate kaks faili: programmi toorik1.py ja tekstifaili tabel1.csv. Tehke koopia failist tabel1.csv, milles eemaldage teine ja kolmas rida vigaste andmetega. Paigutage kõik failid ühte kataloogi ning käivitage programm. Failiks pakkuge uut andmete faili. Programm toorik1 väljastab ekraanile tellimuste maksumuste summad antud tunnuse erinevate väärtuste kaupa. Näiteks: Sisesta faili nimi tabel1 - Copy.csv Kokkuv6tte tunnus? 1 Pickup Date 2 First Name 3 Last Name 4 City 5 Product Name 6 Price 7 Product Types
Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info...
14 - PHP - Töö tekstifailidega (Ülesanne 11) Teemad fopen fclose fgets fwrite fread file_put_contents file_get_contents unlink rename filesize nl2br feof Sissejuhatus Kui me siiani oleme töötades andmed kenasti muutujasse kirjutanud ning nendega erinevalt manipuleerinud, siis pärast veebilehitseja kinnipanekut, andmed kaovad. Andmete salvestamiseks võiks need näiteks kirjutada mõnda tekstifaili. Selles peatükis vaatamegi, kuidas saada ligi tekstifailidele. Kui ühendus on saavutatud, siis lisame sinna soovitud teksti ja hiljem kuvame seda. Peale seda uurime, millist infot saaksime faili kohta veel kuvada ja kas on võimalik seda faili ümbernimetada või vajadusel lause kustutada. Tekstifailis andmete hoidmist nimetatakse lameandmebaasiks (flat database), mis tähendab, et see sisaldab vaid ühte tabelit. Selle eeliseks on lihtsus, kuid suurte
tähenda võimaluste vähesust). Tekstiredaktoris on olemas kõik peamised tööriistad, mis vajalikud teksti kirjutamiseks ja redigeerimiseks. Ei mingeid liigseid ,,kelli-vilesid". Kuid kui peaks tekkima vajadus professionaalse tekstitöötluse järele, siis võib Google Docs'ist väheks jääda, kuna ei paku väga laialdasi võimalusi teksti küljendamiseks. Nii-öelda ,,keskmisele kasutajale" pakub Google Docs kõik, mis lihtsa tekstifaili loomiseks vaja. 9 Google Docs KASUTATUD ALLIKMATERJALID 3. I. Maadvere, 2008. Google Docs ja Picnik. [Online] http://portaal.e- uni.ee/uudiskiri/tooleht/tooleht-11-google-docs-ja-picnik [14.11.2010] 4. Google Docs mitte ainult tõhus online tekstiredaktor. [Online] http://www.dt
selleks, et muutmata kujul saata vajalik dokument printerisse. Laser-, filmi- või plaadiprinterisse. Kõik tänapäeval kasutatavad professionaalsed kujundusprogrammid suudavad genereerida postscript faile. Postcript faili laiend on *.ps. · Lisaks on tasuta Windowsi utiliit, PrintFile mis genereerib printfaile (fail kus spetsiaalset printeridraiverit kasutades tehakse just vajaliku printeri jaoks faile). Programm tunnistab tavalist tekstifaili, postcripti, eps faile. · Word ja kujundusprogrammid suudavad ise printfaile teha. · Prepressi puhul on need enamasti genereeritud läbi postcripti nii, et rääkides printfailist mõeldakse selle all postscript faili. Printfaili laiend võib olla ka prn. EPS Encapsulated postscript · Kuid olemas ka postcriptfaile, mida saab ka kujunduse käigus muuta. Ning neid nimetetatakse EPS failideks, mis tähendab inglise keeles encapsulated postscript file
Windows Android Linux 4. Mitu valikunuppu on võimalik korraga sisse lülitada? üks kaks suvaline arv 5. Mida saab muuta töökeskkonna kujunduses? kasutatavaid fonte töölaua taustavärvust ikoonide paigutust töölaual ekraanisäästja valikut 6. Akent saab teise kohta vedada, kui hiirega hoida kinni... tegumiribast tiitliribast kerimisribast 7. Kuidas näitab üles-alla suunalise kerimisnupu suurus aknas osaliselt näha oleva tekstifaili suurust? mida suurem on kerimisnupp, seda suurem on fail mida suurem on kerimisnupp, seda väiksem on fail kerimisnupu järgi ei saa otsustada faili suuruse üle 8. Windowsi abiinfosüsteemi saab peamenüüst avada käsuga: Spikker ja tugi Otsi Käivita 9. Tegumiriba saab olla... ekraani mistahes ääres ekraani alumises osas peidetud 10. Vajaliku menüükäsu valikuks tuleb vajutada klahvile: (End) (Enter) (Home) 11
5 Assemblerprogrammi loomine Assemblerprogrammi tegemine algab lähteteksti kirjutamisest. Seda võib kirjutada suvalise tekstiredaktoriga, millega saab salvestada ASCII-teksti. Assemblertranslaatorid on käsureal töötavad programmid. Programmi käivitades tuleb programmifaili nime järele kirjutada assembleeritava lähtekoodi tekstifaili nimi ja võtmed (juhendid transleerimiseks). Võtmete hulka kuuluvad veaotsingu põhjalikkuse määramine ja väljundformaadi valik. On olemas eraldi programme, mis sisaldavad peale tekstiredaktori veel võimalust lihtsamalt valida eelpoolmainitud võtmeid. Vastava täheühendi kirjutamise asemel saab soovitud tingimused valida graafilisest menüüst. Tegeliku translaatori saab välja kutsuda klaviatuuril klahvikombinatsiooni vajutades. Lähtekood transleeritakse ja juhul kui tulemiks on
ajutineNimeHoid += i.capitalize() j = i continue #Edasist koodi pole vaja lugeda. ajutineNimeHoid += i j = i return ajutineNimeHoid eesnimi = kontrolliIgaChar(eesnimi) perekonnaNimi = kontrolliIgaChar(perekonnaNimi) print(eesnimi + " " + perekonnaNimi) 6. Failide teisendamine Kirjuta programm, mis küsib kasutajalt kaks failinime. Esimene neist peaks tähistama mingit olemasolevat tekstifaili. Teine failinimi võib olla uus, st selle nimega faili ei pruugi eksisteerida. Programmi ülesanne on võtta esimese faili sisu, teisendada see suurtähtedesse ning kirjutada teise faili. Ekraanile tuleks kuvada teisendatud failis olevate sümbolite arv. fileNimi = input("Sisesta faili nimi: ") uueFileNimi = input("Sisesta uue faili nimi: ") file = open(fileNimi, "r") uusFile = open(uueFileNimi, "w") karakteriteArv = 0 #Loeb ridasi järjest for rida in file: ajutineReaTekst = ""
tingimusele vastava kirje aktiveerimine
CONTINUE - tingimusele vastav järgmine
kirje
Väärtuse või loetelu kuvamine
ekraanil
?
Leida 18 Elva Maie 45 Põlva Väino 39 Haapsalu Selleks tekitage järgmise sisuga tekstifail andmelisa.psql-batch INSERT INTO inimesed VALUES ('Leida', '18', 'Elva'); INSERT INTO inimesed VALUES ('Maie', '45', 'Põlva'); INSERT INTO inimesed VALUES ('Väino', '39', 'Haapsalu'); Ning andmete lisamiseks andke psqli viibast käsk zoo=> i andmelisa.psql-batch Tulemusena lisati andmetabelisse zoo andmed Leida, Maie ja Väino kohta. Kui SQL käsud genereerivad väljundi, siis saab selle suunata tekstifaili. Selleks tuleb anda korraldus 'o failinimi', mille järel kõik väljund suunatakse edasi näidatud faili. Näiteks suuname andmetabeli inimesed kõigi väljada sisu faili koik.inimesed zoo=> o koik.inimesed ning esitame päringu zoo=> select * from inimesed; Tulemus suunatakse faili koik.inimesed, kus on kolm tulpa eraldatud sobiva arvu tühikutega nimi | vanus | elukoht ------+-------+--------- Mart | 16 | Narva Priit | 17 | Tallinn Laa | 12 | Kuressaare Leida | 18 | Elva
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ...
redigeerimiseks. Mobiilikasutajatel võimaldab Google Docs sirvida Google Docs dokumente, arvutustabeleid, kuid mitte esitlusi PDF-failidena. Arvamus See on küll mugav lahendus, kuid kui peaks olema vajadus keerukama tekstitöötluse järele siis Google Docs-st jääb väheks, kuna ta ei paku väga laialdasi võimalusi tekstitöötluseks. Nii-öelda ,,keskmisele kasutajale" pakub Google Docs kõik, mis lihtsa tekstifaili loomiseks vaja. Google Docsi plussiks võiks lugeda seda et kuna dokumendid on salvestatud veebi mitte kõvakettale, siis näiteks kõvaketta hävimise korral dokumendid siiski säilivad. Sellesmõttes on see turvaline lahendus. Kui rääkida Google esitlustarkvarast siis MS PowerPointile jääb see alla, kuna pole väga funktsionaalne erinevate effektide ja võimaluste poolest. Tagasihoidlikumad tööd saab sellega muidugi tehtud. Google docs sobib neile kellel pole
asemel mugavam sisse lugeda failist. Samuti on suuremate andmemahtude korral hea, kui sisendi ja väljundi andmed jäävad alles ka masina väljalülitamise järel. Keerukama struktuuriga andmete ning mitme üheaegse kasutaja korral (näiteks veebirakendustes) kasutatakse enamasti andmebaasi. Käsurea- või iseseisva graafilise rakenduse puhul on tekstifail aga lihtne ja mugav moodus andmete hoidmiseks. Samuti on ta tarvilik juhul, kui juba pruugitakse eelnevalt tekstifaili kujul olevaid andmeid. Kirjutamine Andmete faili saatmiseks tuleb kõigepealt moodustada voog etteantud nimega faili kirjutamiseks. Edasine trükk toimub juba sarnaselt ekraaniväljundiga Write ning WriteLine käskude abil. Lõppu tuleb kindlasti lisada käsklus Close, et teataks hoolitseda andmete füüsilise kettale jõudmise eest ning antakse fail vabalt kasutatavaks ka ülejäänud programmide jaoks. Siinse näite tulemusena tekib käivituskataloogi lihtne fail nimega "inimesed
FileStream f = new FileStream("inimesed.txt", FileMode.Open, FileAccess.Read); StreamReader sisse=new StreamReader(f); string rida=sisse.ReadLine(); while(rida!=null){ Console.WriteLine(rida); rida=sisse.ReadLine(); } } } /* C:Projectsomanaited>Faililugemine.exe Juku Kati */ Ülesandeid * Tekita programmi abil fail, milles oleksid arvud ja nende ruudud ühest kahekümneni * Tekstifaili igal real on müüdud kauba hind. Arvuta programmi abil nende hindade summa. * Iga hinna kõrval on ka selle hinnaga müüdud kauba kogus. Korruta igal real hind kogusega ning liida lõpuks summad kokku. * Võrreldes eelmise ülesandega kirjuta teise faili igale reale esimese faili vastaval real oleva hinna ja koguse korrutis. Juhuarv Kui soovida, et arvuti samade algandmete abil erinevalt käituks, tulevad appi juhuarvud.
Koosteväli: Põhidokumenti lisatav kohatäide. Lisage näiteks koosteväli «Linn», et Word lisaks andmeväljal Linn talletatava linna nime (nt "Tallinn"). Uue koostedokumendi loomine, ühendades andmeallika andmed põhidokumendiga. Andmeallikas Andmeallikas on fail (nt Microsoft Outlooki kontaktiloend), mis sisaldab koostedokumendi igas koopias erineval kujul esinevaid andmeid. Andmeallikana võib kasutada ka suvalist tekstifaili, mis sisaldab: tabeldusmärkide või komadega eraldatud andmevälju ja lõigumärkidega eraldatud andmekirjeid. Vormikirjade loomiseks peate kasutama tööpaani Mail Merge Valige menüü Tools käsk Envelopes and Labels ja seejärel klõpsake käsku Mail Merge. Klõpsake jaotises Main Document väärtust Form Letters. Klõpsake linki Next: Create Document. Eelnevalt avatud dokumendist alustamiseks klõpsake nuppu Use Active Document.
mugavam sisse lugeda failist. Samuti on suuremate andmemahtude korral hea, kui sisendi ja väljundi andmed jäävad alles ka masina väljalülitamise järel. Keerukama struktuuriga andmete ning mitme üheaegse kasutaja korral (näiteks veebirakendustes) kasutatakse enamasti andmebaasi. Käsurea- või iseseisva graafilise rakenduse puhul on tekstifail aga lihtne ja mugav moodus andmete hoidmiseks. Samuti on ta tarvilik juhul, kui juba pruugitakse eelnevalt tekstifaili kujul olevaid andmeid. Kirjutamine Andmete faili saatmiseks tuleb kõigepealt moodustada voog etteantud nimega faili kirjutamiseks. Edasine trükk toimub juba sarnaselt ekraaniväljundiga Write ning WriteLine käskude abil. Lõppu tuleb kindlasti lisada käsklus Close, et teataks hoolitseda andmete füüsilise kettale jõudmise eest ning antakse fail vabalt kasutatavaks ka ülejäänud programmide jaoks. Siinse näite tulemusena tekib käivituskataloogi lihtne fail nimega "inimesed
ridadele seda välja üldse ei tekigi ning kui uue välja puhul on tegu indeksiga, sii olemasolevaid elemente selle indeksi alusel otsidas ei saa. Juhul aga kui väli tabelist kustutatakse, siis loodavatel elementidel vastavat välja enam pole, aga olemasolevatel on see endiselt alles. Seega Google App Engine andmebaas ei mitte Exceli laadne tabel nagu MySQL, kus kõik read on samasuguse struktuuriga, vaid rohkem tekstifaili moodi, kus igal real võib olla suvaline arv suvalise suurusega sõnu. Andmete lisamine Uute kirjete lisamine andmebaasi on mugav objektina andmebaasielemendi kujul. Selleks tuleb luua tabeli tüüpi objekt (näites Teade) ning määrata selle omaduste väärtused. Peale seda on võimalik kirje andmebaasi salvestada. teade = Teade() teade.saatja = "Peeter Meeter" teade.sisu = "See on teade" db.put(teade) Sellise tegevuse peale lisatakse andmebaasi kirje
antakse kõigi 69 mõõtmestamisega seotud süsteemimuutuja loetelu koos jooksvate väär- tustega. Märgime siinkohal, et kõik nime- tatud süsteemimuutujad algavad prefiksiga DIM. Sama omadus, muide, on ka enamikul mõõtmestamisega seotud käskudel (kaheks erandiks on viitejoonte joonestamise käsud Joonis 40. LEADER ja QLEADER). Dialoogaknal paikneva käsunupuga Print to Clipboard saab võrdluse tulemuse salvestada lõikepuhvrisse, kust saab teda "kleepida" (Paste) tekstifaili. Mõõtmete assotsiatiivsust (võrdle viirutamiskäsuga BHATCH) juhib süsteemimuutuja `DIMASO (väärtustega ON sisse ja OFF välja lülitatud). Vaikimisi on assotsiatiivsus sisse lülitatud. Assotsiatiivseid mõõtmeid korrigeeritakse automaatselt koos mõõdetava objekti suuruse muutmisega, mitteassotsiatiivseid aga mitte. Käsuga EXPLODE saab mõõt- me(d) hiljem alati soovi korral mitteassotsiatiivseks muuta. Süsteemimuutuja `DIMASO
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
