Digitaal-analoog muundur Väga tihti on vaja digitaalsignaal muuta analoogsignaaliks. See tähendab, et mingisugune kahendarv on vaja muuuta kindla nivooga pingeks. Näiteks: Meil on 4-bitine arv 1010BIN>10DEC Süsteemis on maksimaalne pinge 5 V. Nelja bitiga saame eristada 16 olekut (0-15): 0DEC> 0 V ja 15DEC> 5 V Uanalog=5/15 * 10= 3,33 V Sellise protsessi teostamiseks sobib väga hästi järgmine skeem, seda kutsutakse R-2R Ladder. Skeemil on näidatud kuhu tuleb ühendada bitid. R ja 2R tähendab seda, et takisti 2R on 2 korda suurem kui R nt: 10 k ja 20 k
võimaldas see head kvaliteeti, ning üheksakümnendatel, kui müügile tulid suure ekraaniga telerid, siis kogus S-video ühendus veelgi rohkem populaarsust. Lisaks sellele said S-video ühendused erinevad seadmed: nt: videomängu konsoolid.Hiljem 2000-ndast aastast on võimalik ühendada telerit arvutiga. S-video omab/omas head kvaliteedi komposiidvideo üle, sest tal olid heleduse- ja värvisignaalid eraldatud kaheks eraldi analoogsignaaliks ning see tagaski värvide taasesituse paremini komposiidvideo üle, sest heleduskanal on tegelikkuses must-valge komposiitsignaal, mille värvikanaliga värv lihtsalt juurde pannakse, kuid siiski ei ole S-video häire kindel, sest sisse tulevad häired panevad video värisema. S-video edastas/edastab ainlt pilti ning maksimaalne resolutsioon on 728x576 pikslit PAL reziimis. Siiski selle standarti populaarsus on kõvasti langenud, sest seda kasutati
k�ige populaarseim �hendusviis on PCI-EXPRESS �hendus. Graafikakaardi protsessor GPU on sarnane arvuti protsessoriga CPU. GPU on kavandatud tegema keerulisi protsesse mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. FSAA- FULL SCENE ANTIALIASING - KAOTAB SERVAD SAKILUSUSE ANTISTROPIC FILTERING- TEKSTUURI TERAVUS GPU teeb palju kuuma sellep�rast on gpul oma jahuti uuel graafikakaartidel mitu gpud. RAMDAC on videokaardil asuv RAM-i kiip, mis muudab digittalsignaali analoogsignaaliks. k�ik t�nap�evased lcd, plasma ja telerid t��tavad digitaalsignaalil mist�ttu ei vaja nad ramdaci olemasolu. VIDEO BIOS on lihtne programm, mis juhib bideokaardi operatsioone ning sisaldab juhendeid selleks, et arvuti ja tarkvara saaks suhelda videokaardiga. MUUTM�LU: kui graafikaprotsessor loob kujutise, siis ta vajab kohta, kus hoida infot l�petatud piltide kohta. selle kohta kasutab ta videokaardi m�lu (RAM) ladustades andmed iga pikseli v�rvi ja asukoha kohta ekraanil.
Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Laienduskaardid GRAAFIKAKAART on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma
Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Sissejuhatus Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express- siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu.
pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil
· Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory
Kahe tuuneriga digiboks lubab ühe saate vaatamise ajal mõnel teisel kanalil salvesada . Vastuvõetava signaali tugevuse hindamiseks võib digiboksil olla ribaindikaator ja signaali kvaliteedi protsendinäidik (rahuldavaks vastuvõtuks on vaja vähemalt 30%). Sateliitprogrammide vastuvõtjad-sateliidituunerid-on juba aastaid kasutusel. Niisugune tuuner dekodeerib paraboolantenniga vastuvõetava digisignaali ja muundab selle tavalise teleri sisendile sobivaks analoogsignaaliks . Maapealset digitaaltelevisiooni levitatakse olemasolevatest saateantennidest detsimeeterkanaleil . Digisaateid saab vaadata arvuti kaudu, kui selles on DVB-standardile vastav PCI- kaart. Samuti on lisamooduleid, mis ühendatakse arvutiga USB- pesa kaudu. Arvutist võib pildisignaali suunata kaablit mööda või ka raadioühenduse teel teleri või projektori suurele ekraanile. Telesignaali digitaaledestus ja interaktiivne suhtlemine (tagasikanali kaudu) on teinud
Primaarsalvesti moodustavad põhimälu (RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised. Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. Videokaart Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Kõvaketas Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Harddisk-head.jpg
videokaart Videokaart on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma
4. Kahekordse integreerimisega A/D konverter. Kasutatakse mõõteriistades ja automaatikas. Omaduste poolest on aeglane kuid täpne ja ei lase end eriti häirida kõrgsagedusmürast signaalis. Konverterite probleemid: Mida kõrgem on sämplimissagedus ja mida suurema arvu bitikohti sisaldab mõõtmistulemus, seda paremini kajastab saadud digitaalvoog tegelikku signaali. Muundamise kvaliteet sõltub ka kodeerimise täpsusest. Esinev ebatäpsus heli puhul avaldub selles, et analoogsignaaliks tagasi konverteeritud signaali ilmub müra. Müra on seda väiksem, mida enam on kodeerimises bitikohti.
· Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator)
polaarsust näitav bitt on inverteeritud (vastupidine). Aritmeetiliselt saadakse see arvu positiivse suuruse täiendamise järel tulemusele 1 liitmisega. Näiteks: · +2 = 0010 · -2 = 1101 + 1 = 1110 See kood on lihtne arvutuste tegemiseks, nii on selles koodis positiivse ja negatiivse arvu summa alati võrdne nulliga (jättes arvestamata ületäitumise). Seda koodi kasutatakse valdavalt digitaalse heli korral. IKM Vastuvõtja ülesandeks on muuta vastuvõetav bitivoog analoogsignaaliks. Ka see protsess on vaadeldav kolme tegevusena: · eristamine bitivoost eraldatakse koodisõnad · dekodeerimine koodisõna muundatakse neile vastavateks signaalinivoodeks · taastamine taastatakse analoogsignaal Ujuvkoma muundamine Professionaalses helitehnikas kasutatakse muundamiseks nn ujuvkoma muundajat. Diskreeditud signaal edastatakse lineaarsele A/D muundajale läbi erinevate võimendustega ahelate.
taastada esialgne info. Ajalugu Modemite kasutusele tulek tõi endaga kaasa uue ajastu kommunikatsioonis ning see mängis suurt rolli Interneti plahvatuslikus levikus. USA õhujõud vajasid Teise maailmasõja ajal usaldusväärset vahendit, et edastada tuhandeid radari pilte juhtimise keskusesse. Lahenduse leidsid nad telefoni süsteemis. Õnneks olid modemid juba 1920ndatel kasutusel teletaibis ning ideaalne vahend, et muuta digitaalsed radari pildid analoogsignaaliks ja vastupidi. Neid sai saata telefoni võrgusüsteemi kaudu. Modemit, mida teatakse ka modulaator-demodulaatorina, täiustati Belli laborites, et parandada teletaibi edastuskiirust umbes 150 bps-ni. See oli esimene kaubanduslik modem 1962. aastal, Bell 103, mis väljastati AT&T pool. Sealhulgas full-duplex edastus, mis lubab suhtlust mõlemat pidi ehk sünkroonselt, sageduse tõstmist ja 300 bps kiirust.
internetispõhiseid lisateenuseid ning muudab seetõttu digiTV keskkonnas navigeerimise palju sotsiaalsemaks. Sellest lähtudes võib prognoosida, et Elionil on palju arenguvõimalusi muuta digiTV keskkond kasutajatele veelgi meelelahutuslikumaks ja sotsiaalsemaks. Starman 2006. aasta detsembris alustas Starman tavaantenniga vastuvõetava digitaaltelevisiooni ZUUMtv pakkumist. ZUUMtv kasutamiseks on vaja soetada Starman’i ZUUMbox. ZUUMbox teisendab digitaalse signaali analoogsignaaliks ja muudab selle telepildiks. ZUUMbox paigaldatakse tavalise katuseantenni ja teleri vahele. Starman pakub võimalust boksi nii osta kui ka rentida. ZUUMbox’i tehnilised andmed: MPEG-2/MPEG4 ühilduv Standard Definition resolutioonile eesti- ja venekeelne menüü SCART RCA komponent RCA komposiit s/pdif (optiline) digitaalne heliväljund heli keele valiku võimalus võimalus ühendada teleriga, millel pole muid SCART või RCA sisendeid, pilt ja heli liiguvad antennikaabli kaudu
67. Mis on register? Register – trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Iga biti salvestamiseks on vajalik eraldi triger. Rööbitise sisendiga ja väljundiga register – mäluregister. Register, millesse info sisestamine ja väljastaine toimub järjestikku nimetatakse nihkeregistriks. 68. Mis on kooder? Kooder on elektro-mehaaniline seade, mis muundab võlli pöördenurga või nurkkiiruse analoogsignaaliks või digitaalkoodiks. Olemas on veel lineaarkoodrid, mis erinevad pöördliikumisele mõeldud koodritest selle poolest, et koodri liikumine toimub mööda sirget. Muus osas on tööpõhimõte sarnane. Olemas on kahte peamist tüüpi koodreid: absoluutsed ja suhtelised (loendavad). Absoluutse koodri väljund näitab jooksvat võlli asendit. Toite katkemise korral on asend peale toite sisselülitamist uuesti tuvastatav.
poole sama ajaga. Saab kirjutada, kustutada, lugeda. (sram, dram) 45.Asünkroonne loendur. Ümberlülitusaeg ei ole samasugune. Kasut indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. 46.Sünkroonloendur. Ümberlülitumine toimub samaaegselt või paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on koguaeg samasugune. Kasutatakse arvutites, andmetöötluses. 47.Ringloendur. Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 48.DAM. Seadis, mis muudab digitaalsignaali analoogsignaaliks. 49.ADM ehitamise idee loenduri ja DAM baasil. 50.Reversiivne loendur. Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. 51.Mis asi on mitte-kahendloendur? 52.ADM-FLASH. 53.Järjestikuse aproksimeerimise printsiip ADM ehitamiseks. 54.TTL-Schottky olemus. Küllastus reziimi vältimisega on võimalik vähendada hilistust. See saavutatakse Schottky dioodide abil
töötada ja omavahel suhelda. Switch Hallatav võrguseade (with management) Hallatav võrguseade (with management) - hub või switch, mis võimaldab enamat, kui lihtsalt võrguseadmeid ühendada. Näiteks võrgu koormuse mõõtmist, võrgu jagamist loogilisteks osadeks, arvutite ühendamise lubamist ja keelamist jne. Mida täpselt, sõltub konkreetsest seadmest. Modem Modem (modulator-demodulator) on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi. Moduleerimine on ühe signaali (kandesignaali) mõjutamine teise (moduleeritava) signaaliga. Demoduleerimine on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. 80. aastail oli ülekande kiiruseks kuni 9600 bit/sek saavutades lae 33,6 kbit/s, mida korralikult analoogliinid suudavad läbi lasta. Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu
magnetofonilint. Arvuti on aga olemuselt digitaalseade ja katsed kõvaketta pinnale vagusid kraapida, lõpevad enamasti andmetele ja seadmele fataalselt, seetõttu on arvutites sarnaselt kompaktplaatidega võimalik heli hoida vaid digitaalsel kujul. Seetõttu on kõikidel helimoodulitel sõltumata nende hinnast olemas digitaal- analoogmuundur (DAC), mis teisendab arvuti poolt talle saadetava digitaalheli väljundis kuuldavaks analoogsignaaliks, mis juhitakse kas otse kuulaja kõrvaklappidesse, kõlarisse või välisesse helitehnikasse, kus temaga saab ette võtta kõike, mida tehnika ja kasutaja fantaasia lubavad. Enamasti on kaartidel peal ka analoog-digitaalmuundur (ADC), mis vastupidiselt eelmisele, välisest heliallikast (mikrofonist, helitehnikast) signaali arvutisse salvestaks. Võrdlus: Helikaardid ei ole loodud võrdseteks. Mõnel neist teatav tehniline tilu-lilu või
· Kanalikommutatsiooniga võrk, ISDN, liinid E1, E2, E3:++++(WAN TEHNOLOOGIA) · ISDN (Integrated Services Digital Network) - integreeritud teenustega digitaalvõrk · ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. · ISDN kasutab kõne ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid andmekiirusega 64 kbit/s ning neid kanaleid nimetatakse B-kanaliteks (bearer channel e. kandekanal). Juhtsignaalide jaoks kasutab ISDN eraldi D-kanalit (delta channel). D-
Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator) lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; Pildimälu (frame buffer) koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; Digitaalanaloogmuundur ehk RAMDAC lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator) Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja
64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bitti x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris uus lamekuvar, ootab videoadapterilt analoogsignaali. Teisendusega tegeleva seadme nimi on RAMDAC (Random Access Memory Digital to Analog Converter), mis iga natukese aja järel loeb pildimälu sisu, teisendab selle analoogkujule ja saadab kuvarile. Suurus, mida mõned tootjad oma
CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, võrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule. Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel
CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, võrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule. Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel
eemalasuvatel kasutajatel võrku sisse logida nii, nagu asuks nad võrgus sees. ISDN Integreeritud teenustega digitaalvõrk. Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. ISDN kasutab kõne ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid andmekiirusega 64 kbit/s ning neid kanaleid nimetatakse B-kanaliteks (bearer channel e. kandekanal). Juhtsignaalide jaoks kasutab ISDN eraldi D-kanalit (delta channel). D-kanali
rakendatakse väärtust sammuga 90o (siit ka nimetus amplituudmodulatsiooni. Analoogtehnikas "kvadratuurfaasimodulatsioon"), kasutatakse kvadratuuramplituudmodulatsiooni mis võimaldab iga sümboliga edastada 2 bitti. PAL ja NTSC varvitelevisiooni ulekandel, kus Kasutatakse ka 8 faasiga faasimodulatsiooni varvisignaal kodeeritakse kaheks 8PSK, mis võimaldab iga analoogsignaaliks I ja Q ("inphase" sümboliga edastada 3 bitti. 4 või enama arvu ja "quadrature" ehk faasis-signaal ja bittide edastamiseks kvadratuursignaal), iga sümboliga kasutatakse juba kvadratuur- millega siis moduleeritakse omavahel kvadratuuris amplituudmodulatsiooni, st olevaid lisaks faasile moduleeritakse ka kandevlainete kandevlaineid. amplituudi.
Andmed on teadmiste esitus, mida saab edastada, tõlgendada ja töödelda. 28. Mis on informatsiooniallikas, allika mudelid, allikate näiteid Allikas on sidesüsteemis ülekantava informatsiooni tekkekoht Allikad võivad olla nii looduslikud kui tehislikud, analoogsed kui digitaalsed. Mõningaid näiteid enamlevinumatest allikatest: • Kõnesignaali allikas on inimese kõnetrakt (häälepaelad, kõri, suu), elektriliseks analoogsignaaliks muundab tekitatud heli mikrofon. • Kujutissignaali allikas on kaamera, mis muudab valgustundlikule sensorvõrele langeva valguse elektriliseks signaaliks. • Allikas võib olla näiteks fail mistahes andmetega mida soovitakse side- süsteemi vahendusel edastada, näiteks tekst, kujutis, heli, programmi kood jne. Sidesüsteemi ehitamise aluseks või olemasoleva süsteemi sobilikkuse
Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. 3 ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. ISDN kasutab kõne ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid andmekiirusega 64 kbit/s ning neid kanaleid nimetatakse B-kanaliteks (bearer channel e. kandekanal). Juhtsignaalide jaoks kasutab ISDN eraldi D-kanalit (delta channel)
Teatud lävepingel surutakse kõik laengukandjad kanalist välja ja kanal sulgub. 3. Diferentsiaalvõimendi OV baasil Diferentsiaalvõimendi on kahe sisendi ja kahe väljundiga alalispingevõimendi. Diferentsiaalvõimendile on iseloomulik vooluallikas ühises emitterjuhis, mis hoiab emittervoolude summa IK = IE1 + IE2 alati konstantse. 4. 2NING-EI element Väljundis on signaal 0, kui kõigis sisendites on signaal 1. 5. Lihtne DAM Digitaal-analoogmuundur on seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Digitaal- analoogmuunduri tähtsaimad näitajad on diskreetimissagedus ja latentsus ning signaali ja müra suhe, millest lähtuvalt valitakse vajaliku operatsiooni täitmiseks sobiv muundur. DAM muundab abstraktse lõpliku täpsusega arvu füüsikaliseks suuruseks (pingeks). DAM-i keerukus on määratud sisendile tuleva bittide arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Selleks, et saada analoogsignaali, tuleb DAM-i
ISDN (Integrated Services Digital Network) ehk integreeritud teenustega digitaalvõrk on rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine. ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. ISDN ühendusi on kaht liiki: 2B+D ühendus, mille kaudu saab samaaegselt pidada kaks telefonikõnet või telefonikõne ja Internetiühendus, ühesõnaga - kaks asja samaaegselt. 2B+D sobib seetõttu nii erakliendile kui ka väikefirmale. 30B+D ühenduse kaudu saab pidada samaaegselt 30 telefonikõnet või andmesideühendust
on analooglained näiteks loodusnähtused: helid, valgus, elektromagnetism ja elektrivool. DIGITAALINFO info kandja võib omada vaid kindlalt fikseerituid väärtusi. D-info puhul vaadeldakse infokandja väärtusi ainult teatud ajahetkedel, st diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu pole tähtis vaadelda üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. ANALOOGLIIDES DAC (Digital-to-Analog Converter) digitaal-analoog muundur muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Skeemil kujutades peamisteks komponentideks digitaalselt juhitavad lülitid. Kui vastavas registrijärgus on 1, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoogsummaatori sisendisse. Mida rohkem on koodis 1-d, seda suurem arv pingeid läheb summaatorisse. Sinna jõudnud pingete liitmisel saadakse summaarne pinge. ADC (Analog-to-Digital Conventer) analood-digitaal muunduris lastakse analoogsignaal läbi mitme erineva takistusega dioodi
Ethernet Tööprintsiip CSMA/CD (Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection). Liini kuulamine, mitmene pöördumine, kokkupõrgete äratundmine. Etherneti meediumi standardid - Lisanimed, mis koosnevad kolmast osast: xxxBASE-ZZ (10BASE-2, 100BASE-TX), kus xxx-edastuse ribalaius megabitti/sekundis. BASE - baseband signaalikodeering, ZZ- kaabli pikkust, tüüpi, töömeetodit vms eristav tähis. Transiiver Saatmisel muundab digitaalsignaali meediumile sobivaks analoogsignaaliks. Vastuvõtmisel muundab meediumist saadud signaali digitaalsignaaliks. eraldiseisev(seade või moodul) võrgukaardi sisse ehitatud. Ethernet võrk - Seadmete kogum, mis on ühendatud Ethernet seadmetega (Kõik seadmed ei pruugi saada kõigiga suhelda(VLAN)). Põrkedomeen - seadmete hulk, millede paketid võivad põrgata (puudub switch- idega võrgus). Üldlevi aadress - sellele saadetus sõnumid saavad kõik võrgu seadmed (levib kõigisse segmentidesse).
Kõik videomälu tüübid on selleks otstarbeks kohandatud dünaamilised muutmälud (DRAM). Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal- analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor
Kõik videomälu tüübid on selleks otstarbeks kohandatud dünaamilised muutmälud (DRAM). Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal- analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor. Seda vüib ta teha ka videokaardi kaudu
Helikaart võib olla nii emaplaadil integreeritud kui ka eraldi lisakaardina. Helikaardil on vähemalt 1 väljundi pesa ja tihti on ka sisendi pesa (mikrofoni pesa). Helikaarte on kahte eri tüüpi: FM Synthesis ja Wavetable. Vahe seisneb selles, millise meetodiga nad muusikat sünteesivad. Enamus helikaarte on 16 või 24 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Igal helikaardil peab olema digitaal-analoogmuundur(DAC), mis muudab digitaalandmed analoogsignaaliks. Tekkinud signaal saadetakse kõrvaklappidesse või helivõimendisse, Samuti on igal helikaardil olemas analoog-digitaalmuundur(ADC), mis muudab sissetuleva helisignaali diskreetseks signaaliks. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtus ainult kindlal ajahetkel. DSP ehk digisignaaliprotsessor on helikaardil oluline komponent, sest see vähendab CPU koormust ning kiirendab oluliselt heliga seotud multimeediarakenduste tööd. PILET 2. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid.
nad on sujuvate võngete pidevad signaalid. Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega. Digitaal-analoog konverter – muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel
Analoog vs digitaalinfo: *Helikaart on arvuti lisakaart, mille ülesandeks on väljastada (ja vastu võtta) helisignaale, järgides arvutiprogrammi juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekistatase õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Moodsad helikaardid on ühendatud emaplaadi PCI siiniga. Helikaardi tähtsamad koostisosad: a). Igal kaardil peab olema digitaal-analoogmuundur(DAC), mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks. Tekkinud analoogsignaal saadetakse seejärel näiteks kõrvaklappidesse või helivõimendisse. b). Sageli kuulub helikaardi kosseisu ka analoog-digitaalmuundur(ADC), mis muudab sissetuleva helisignaali digitaalsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike tagant (mõõtmise sagedus näiteks 44,1KHz, nagu loengus mainitud) analoog-helisignaalist hetkeväärtusi (sampling). Saadud hetkeväärtused lähevad digitaalsel kujul arvuti mällu, kust neid vajadusel uuesti sisse loetakse. 28
nad on sujuvate võngete pidevad signaalid. Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega. Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele,
· bittide lugem on võrdne tugipinge sisendpinge suhtega · integraatori väljundis oluliselt ei kajastu kondensaatori laeng ja häire · lühikese kestvusega impulsshäirete suhtes vähetundlikud · aeglane, kuid suurt muundamistäpsust tagav · vead kompenseeritakse -> kahekordne integreerimine [vaata | 32. Digitaalsignaali muundamine analoogsignaaliks. muuda] DA rööpmuunduri skeem, nõuded takistite täpsuse osas, OV otstarve, valmistamise keerukus. R-2R maatriksi skeem ja voolud, OV kasutamine voolude summeerimisel. Pingete summeerimine R-2R maatriksis, seos väljundpinge, tugipinge ja andmesõna vahel. OV kasutamine pingete summeerimisel. [vaata | 33. AD muundurite variatsioonid
mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator)
kohta ekraanil. Osa mälust (RAM) võib täita raampuhvri rolli, see tähendab, et hoitakse lõpetatud kujutisi, kuni saabub aeg neid kuvada. Tüüpiliselt töötab videomälu (RAM) väga kõrgel kiirusel ja omab "kahepoolset sadamakaid" see tähendab, et süsteem võib andmeid lugeda ja kirjutada üheaegselt. Operatiivmälu (RAM) on ühendatud digitaal-analoog tõlgiga (digital-to-analog converter DAC), mida tuntakse ka nimega RAMDAC, mis tõlgib kujutise kuvarile mõistetavaks analoogsignaaliks. Hetkel kasutusel olevate videokaartide muutmälu maht on vahemikus 128 MB kuni 4 GB. Tavaliselt kasutavad videokaardid spetsiaalset ning kiiret muutmälu, näiteks VRAMi, WRAMi, SGRAMi, jne. Aastal 2003 baseerus videokaartides kasutusel olev muutmälu DDR tehnoloogial. Aja möödudes on videokaartide tootjad läinud üle uutele ning palju kiirematele tehnoloogiatele, näiteks DDR2, GDDR3, GDDR4,GDDR5. Hetkel laiatarbekasutuses olevatel videokaartidel on mälude
signaalid. Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega. Digitaalanaloog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoogdigitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi.
Nüüd ei saa enam infokandja võtta suvalist väärtust rajaväärtuse vahel. Info töötlemine muutub seetõttu lihtsamaks. Digitaalinfo esituse korral kasutatakse diskreetset aega ehk vaadatakse väärtusi ainult kindatel aegadel, mis võimaldab ignoreerida ümberlülitustel tekkivaid siirdeprotsesse. Mida lühem on siirdeportsess ja diskreetsed ajahetked seda suurem taktsagedus. Joonis lk 14. DAC on digitaal-analoog muundur see muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Levinum kasutusala on audiosignaalide genereerimine digitaalsest informatsioonist muusikamängijates. ADC Analoog-digitaal muundur - see muundab analoogsignaali ehk pideva signaali digitaalsignaaliks. Tavaliselt on see elektrooniline seade, mis muundab pinge või voolu kahendarvuks. ADC on vajalik, et mikroprotsessoritel oleks võimalik aru saada, mis välismaailmas toimub kuna mikroprotsessor suudab käsitleda vaid digitaalset signaali.
1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. (nt tuleb digitaalsignaal enne "traati" saatmist analoogsignaaliks muuta) 4)Sünkroniseerimine saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid 1
Kõik videomälu tüübid on selleks otstarbeks kohandatud dünaamilised muutmälud (DRAM). Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal-analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor. Seda vüib ta teha ka videokaardi kaudu. Arvestades
õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Helikaarte kasutatakse kaasajal näiteks arvutimängudele helikomponendi lisamiseks või digitaalse muusika loomiseks. Helikaart võib olla emaplaadile integreeritud või eraldi lisakaardina, mis ühendatakse tavaliselt emaplaadi PCI, PCI Express või (vanemate helikaartide puhul) ISA siiniga. Igal helikaardil peab olema digitaal-analoogmuundur, mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks. Samuti on enamikul helikaartidel olemas analoog-digitaalmuundur, mis muudab sissetuleva helisignaali diskreetsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike (tuhandeid kordi sekundis) tagant analoog- helisignaalist hetkväärtusi (sample). Saadud hetkväärtused viiakse digitaalsele kujule ning salvestatakse arvuti mällu, kus neid hiljem vajadusel muudetakse. 4. Pooljuhtmälud Pooljuhtmälud põhinevad samal valmistamistehnoloogial, mis protsessorid. Pooljuhtmälud asendasid välja
me digitaalsignaali (vt. joonis 6), mis on saame arvud 2, 0, 1, 2, 2, 2, 3 ehk kahendsüs- mürale palju vähem vastuvõtlik. See tä- teemis 10, 00, 01, 10, 10, 10, 11 hendab, signaal moondub küll, aga selle, kas konkreetsel hetkel on 0 või 1, saab ikka välja lugeda (vt. joonis 7). Sedasorti kodeerimine toimub A/D-muunduris (analoog-digitaalmuunduris). Ent pole head ilma halvata. Mürast saime praktiliselt lahti. Kui aga kõlari juures on tarvis di- gitaalsignaal uuesti analoogsignaaliks teisendada (kasutades D/A-muundurit), on meil teada signaali väärtused ainult mingi ajavahemiku tagant. Algse signaali muutused selle ajavahe- miku sees on aga kaduma läinud (vt. joonis 8). 6 hälve aeg [ms] 1 0 0 0 0 1 1 0 1 0 1 0 1 1 aeg [ms] aeg [ms]
Või siis paralleeel või järjestikühenduse kaudu. Paralleelühendus on kiirem, mitu bitti samal ajal, või terve “sõna”, märk korraga. See on keerulisem ja kulukam kuna on vaja iga biti jaoks oma juhet. Aeglasem ja odavam on järjestikühendus, kus bitid tulevad kõik järjest. 75. Digitaalsed andmed ja analoogsignaalid Digitaalsed andmed kodeeritakse modemiga, et saada analoogsignaali. Kodeerimisel muundatakse digitaalsed signaalid analoogsignaaliks, tekitatakse siinuselistest signaalidest liitsignaal, mis on vajaliku kujuga( saehammas, kolmnurk, jne ). Samuti kasutatakse erinevaid modulatsioonitehnoloogiaid, et ühes ajaühikus võimalikult palju andmeid edastada, Side-st 50 meeldetuletuseks QAM64 näiteks, faasmodulatsioon, igas ajaühikus 8 bitti.On veel teisi modulatsioonimeetodeid muidugi, amplituudmodulatsioon – see on kehva,
(telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi ja vastuvõtja võtab selle signaali vastu ja analoogsignaalist tehakse jälle ühtede ja nullide jada ja arvuti teeb siis sellest uuesti teksti
annaabi.ee 
