Arvutivõrgud arvestus üldküsimused (0)

I) ÜLDISED KÜSIMUSED 
 
1) Mida vajavad  arvutid  selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik 
vajalikud elemendid.  
 
Arvutivõrk   (computer   network )  –  koosneb  kolmest  osast:   kaabeldus ,  võrguseadmed  ja 
võrgukaardid.  Võrguseadmed  (network  devices)  on   ruuter   (router  -  tegemist  võrgu 
keskseadmega.   Tavaliselt   on   ruuteri   ülesandeks  ühendada  erinevaid  võrke),  modem  (on 
seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise 
kestaga  painduv  isoleeritud juhe), hub ( jaotur  - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik  seadmed  
omavahel.  Tehniliselt  on  tegemist  signaalivõimendiga.  Hubi  kasutades  on  võrk  kõigi 
kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch ( kommutaator ), võrgukaart e võrguadapter 
(network   interface   controller  NIC  -  arvuti  lisakaart  võrku   ühendamiseks .  Seade,  mille  abil 
arvuti suhtleb arvutivõrguga),  server  (võrgu  opsüsteemi   komponent , mis  teenindab  kliente ja 
avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele). 
 
2) Missugused on domineerivad  arvutivõrkude  tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need 
töötavad? 
 
Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. 
Kohtvõrk  (LAN  -   Local   Area  Network)  on  arvutivõrk,  mis  ühendab  piiratud  territooriumil 
asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid.  
Laivõrk (WAN -  Wide  Area Network) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 
km  kaugusel)  asuvate  arvutite  ühendamiseks  mõeldud  arvutivõrk..  Laivõrke  kasutatakse 
kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks 
 
Ethernet  – (10 Mb/s) 
Fast  Ethernet - (100 Mb/s) 
Gigabit  Ethernet - (1000 Mb/s) 
Wireless Ethernet ( WiFi )  
802.11 g –54 Mb/s;  
802.11 a/b 11 Mb/s;  
802.11 n - 400 Mb/s 
Mobiilne  internet :  
GPRS  - 64 kb/s  
EDGE - 256 kb/s  
3G – 1 Mb/s  
3,5G - 5 Mb/s 
4 G - 100 Mb/s 
 
3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? 
 
•  Media   Access   Control  (MAC)  -  aadress  on  võrgukaardi   unikaalne   identifikaator. 
MAC 
aadress 
koosneb 
48 
bitist 
ja 
seda 
väljendatakse 
tavaliselt 
kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. 
•  IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator. 
IP aadress on määratud selle kohtvõrgu poolt, kuhu lõppseade on ühendatud, MAC aadress ei 
muutu ega olene sellest, millisesse  kohtvõrku on kaart ühendatud. 
 
4) Milleks on vaja alamvõrgu  maski ( subnet mask )? 
 
IP aadress on jagatud kaheks osaks:  võrguosa  ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse 
määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 
bitikohad   on  võrguaadressi  bitikohad.  Kahendsüsteemi  kujul  alamvõrgu  maski  väärtusega  0 
bitikohad on seadme aadressi bitikohad. 
 
5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter? 
 
Ruuter  -  korraldab  seadmete  omavahelist  suhtlust  võrgu  sees  ning  tegeleb  ka  kohtvõrgu  ja 
Interneti vahelise suhtluse vahendamisega. Muundab kaabliühenduse signaali raadiolaineteks, 
võimaldades  liituda  võrguga  ka  ilma  kaabelühenduseta.  On  koduvõrgu  põhiliseks 
kaitsebarjääriks.  Ruuteri  ülesandeks  on  suunata  ükskõik  millise  seadme  kaudu  saabunud 
paketid   sobivalt  edasi.  Ruuter  võrdleb  IP   paketi   päises  olevat  sihtpunkti  aadressi 
ruutingutabeli reeglitega ning otsustab, millise võrguseadme kaudu see  pakett  välja saata. Kui 
paketi sihtpunkti aadress kuulub sellesse võrku, kus asub väljasaatmiseks valitud võrguseade, 
saab paketti saata otse sihtpunkti kohale. Vastasel juhul  saadetakse  pakett töötlemiseks edasi 
järgmisele ruuterile. 
 
6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0? 
 
11111111.11111000.00000000 .00000000 
Kokku :524 288 
Arvuteid võrgus: 524 286 
 
7) Kuidas toimib DNS  spoofing (DNS võltsimine)? 
 
DNS  spoofing  ehk  DNS  võltsimine  -  rünne,  mille  puhul  viiakse  nimeserveri  vahemällu 
andmed,  mis  põhjustavad  väära  IP-aadressi  väljastuse,  seega  liikluse  suunamise  mingile 
teisele (näiteks ründaja enda) arvutile . 
 
II) VÕRGUTEENUSED 
 
8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? 
 
Dynamic   Host   Configuration   Protocol   (DHCP)  -   Jagab   automaatselt  IP-aadresse  kohtvõrku 
lülitatud seadmetele. Automatiseerib võrgu parameetrite andmist seadmetele. 
 
9) Mida teeb võrgus DNS-server? 
 
DNS  ( Domain   Name  System)  –  tegeleb  domeeninimede  teisendamisega  IP  aadressideks. 
Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver 
haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). 
 
10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? 
 
FTP  (File   Transfer   Protocol)  –  kasutatakse  failide  transportimiseks.  Võimaldab  failide 
(tekstid, programmid, pildid, video jne) transporti Internetti ühendatud arvutite vahel. FTP on 
olekut  säilitav   protokoll ,  kasutajainfo  ja  aktiivse  kataloogi  info  säilitatakse.  Iga  päringu 
alguses  ei  ole  vaja  edastada  kasutajanime  ja  parooli,  samuti  pole  vaja  öelda  oma   asukohta  
kataloogipuus. Vastusena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (nt 331 
Username  OK). 
 
HTTP  ( Hyper   Text  Transfer  Protocol)  –   veebiserveri   ja  brauseri   omavahelise   suhtlemise 
protokoll.  Kasutab   alusena   TCP-d  (transpordikihi  protokoll,  asub  ainult  lõppsõlmedes). 
Olekuta protokoll, st veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP päringu vastuses 
sisaldub vastuse kood ja tekst (nt 404 – page not  found ). Samuti on ära  näidatud  serveri tüüp, 
viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp. 
 
11) Mille poolest erinevad POP ja IMAP  teenused? 
 
POP  (Post  Office  Protocol)  -  protokolli  kasutades  laetakse  kõik  kirjad  serverist  alla,  sinna 
kuhu  postkast  on seadistatud (näiteks arvuti või telefon) ning seejärel tavaliselt kustutatakse 
serverist.  Samuti  ei  säilitata  serveris   saadetud   kirju,  neid  on  võimalik  näha  vaid  selles 
seadmes, millest need saadeti. 
 
IMAP (Internet Message Access Protocol) - on protokoll, mis  laseb  meilisõnumitega töötada, 
neid  arvutisse  alla  laadimata . Kasutaja võib teha sõnumite eelvaadet, neid  kustutada  ja muuta 
otse meiliserveris. Koopiad säilivad serveris seni, kuni kasutaja otsustb nad kustutada. IMAPi 
puhul säilitatakse kirju alati serveris.  
 
12) Mida saab teha RDP teenuse abil? 
 
Remote Desktop (RDP) ehk kaugtöölaua ühendus on  tehnoloogia , mis lubab kasutajal istuda 
arvuti  taga  ja  luua  ühenduse  mõnes  muus  kohas  asuva  kaugarvutiga.  Näiteks  saab  luua 
koduarvutist  ühenduse  oma  tööarvutiga  ja  pääseda  juurde  kõigile  oma  programmidele, 
failidele ja võrguressurssidele. 
 
III) ALAMVÕRGUD 
 
13)  Arvuti  IP-aadress  on  192.168.3.14  ja  alamvõrgumask  on  255.255.255.0.  Näidata,  mis 
vaikelüüsid sobivad sellele arvutile: 
 
a) 192.168.1.1 
b) 192.168.3.17 
c) 192.168.3.255 
d) 192.168.4.1 
e) 192.168.5.254 
 
14) Arvuti IP-aadress on 192.168.5.119 ja alamvõrgumask on 255.255.252.0. Näidata, mis 
vaikelüüsid sobivad sellele arvutile: 
 
a) 192.168.0.1 
b) 192.168.2.18 
c) 192.168.4.119 
d) 192.168.5.2 
e) 192.168.7.29 
 
15) Arvuti IP-aadress on 192.168.56.11 ja alamvõrgumask on 255.255.252.0. Näidata, mis 
vaikelüüsid sobivad sellele arvutile: 
 
a) 192.168.55.1 
b) 192.168.56.0 
c) 192.168.56.254 
d) 192.168.57.25 
e) 192.168.62.29