SOTSIAALMEEDIA (0)

Rapla Vesiroosi Gümnaasium
SOTSIAALMEEDIA
Arvestuslik töö
Koostas: Marten Merila
Klass: 10MÜ
Juhendaja : Kersti Luik
Rapla 2015
SISSEJUHATUS
Sotsiaalvõrgustike kasutajate üha suurenev kogukond ja voogmeedia on olnud ajendiks uute
toodete ja teenuste arendamisel digiTV valdkonnas, sest Internetist kättesaadav multimeedia on piisavalt mõjuvõimas, et televisiooni vaatajaskond veebi suunata. Interneti kättesaadavus ei ole tänaseks enam probleem ja see on saanud osaks meie igapäevaelust. Seetõttu on sotsiaalmeedia rakendused saavutanud olulise rolli digiTV arendusprojektides.
Teema valikul sai määravaks autori varasem töökogemus digiTV valdkonnas ja isiklikud huvid digiTV arenguvõimaluste vastu.
Teema aktuaalsust põhjendab asjaolu, et digitaaltelevisiooni ja sotsiaalmeedia rakendustega integreeritud lahendused on saanud lähiaastatel suure arenguhoo ning on muutumas järjest kasutajakesksemaks ja sotsiaalsemaks. Uudsust pakub käesolev bakalaureusetöö ka Eesti digiTV teenusepakkujate lahendustesse ja ennustab, millised võiksid olla tulevikus Eestis toimivad lahendused.
Antud bakalaureusetöö uurimusprobleemiks on digiTV ja sotsiaalmeedia sulandumise trendid, millele vastuse leidmine läbi disainiprotsessi, on ühtlasi ka töö pea-eesmärgiks.
Eesmärgi saavutamiseks töö autor:
1. Analüüsib, millised olemasolevad sotsiaalmeedia lahendused ja funktsionaalsused võiksid
sobida digiTVga integreerimiseks.
2. Annab ülevaate, millised on olemasolevad digiTV lahenduste võimalused sotsiaalmeediaga integreerimiseks.
3. Koostab persoonad ehk näidiskasutajad ja stsenaariumid eesmärgipõhise disainimeetodi põhjal.
4. Analüüsib disainisessiooni läbi saadud tulemusi, kirjeldab süsteemi funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded ning koostab kasutajalood.
Käesolev bakalaureusetöö on jaotatud nelja peatükki , millest esimene defineerib sotsiaalmeedia mõiste ja kirjeldab selle võimalusi.
Teises peatükis tutvustab töö autor sotsiaalmeedia rakendusi ja trende digiTVs.
Kolmas peatükk annab ülevaate Eesti digiTV teenusepakkujatest ning nende võimalikest arengusuundadest.
Neljas peatükk kirjeldab käesolevas bakalaureusetöös rakendatud disainimeetodeid ja annab ülevaate nende läbi saadud tulemustest.
Sotsiaalmeedia mõiste
Sotsiaalmeedia on Interneti meedia liik, mis tugineb inimeste vajadusel suhelda ja ennast
väljendada, võimaldades neid ühendada uute inimeste ja teemadega - tekitada arutlusi, avaldada arvamust, saada tagasisidet jne. Sotsiaalmeedia kaudu on võimalik jagada teistega oma mõtteid, muusikat, videosi, fotosid ja teisi multimeediumi rakendusi.
Sotsiaalmeedia on saanud tänapäeval paljude internetikasutajate igapäeva lahutamatuks osaks ning on muutumas üheks mõjukaimaks turunduse vahendiks . Sotsiaalmeedia omadusi iseloomustavad sotsiaalsus , avatus ja mitmekülgsus.
Peamised sotsiaalmeedia-omased tehnilised lahendused
RSS
RSS ( Really Simple Syndication, Rich Site Summary) on XML (Extensible Markup Language ) formaadis meta -andmete kirjeldamise ja sündikeerimise vorming , mida kasutatakse ühe veebilehe sisu kuvamiseks teisel veebilehel, teavitades kasutajaid toimunud uuendustest . RSS vorming võimaldab kasutajal lugeda kokkuvõtteid huvipakkuvatest veebiportaalidest ja blogidest ilma neid lehti külastamata.
Blogi
Blogi (ingl. k. blog) ehk ajaveeb on lihtne ja käepärane vahend regulaarset uuendamist nõudvate veebilehtede loomiseks. Blogid kannavad endas lisaks tekstile ja hüperlinkidele ka mitmesugust multimeediumi sisu – fotod, heliressursid ja videod. Blogide olulisemateks sotsiaalseteks funktsioonideks on võimalus kasutajatel lisada postitustele kommentaare ja linkida end blogi uudisvoo „jälgijaks“.
Sotsiaalvõrgustikud
Sotsiaalvõrgustikud koondavad suurel hulgal erinevate huvidega indiviide. Registreerudes sotsiaalvõrgustiku kasutajaks avaneb võimalus jagada oma mõtteid, huvisid ja tegevusi ning leida mõttekaaslasi. Kasutajatevaheline suhtlus toimub läbi kommentaaride, teadete ja kirjade kaudu. Olles sotsiaalvõrgustiku kasutaja, saab oma profiili täiendada fotode , audio - ja videoklippidega.
Folksonoomia
Folksonoomia on meetod sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks koostöös loodud ja hallatud märksõnade abil. Folksonoomia puhul võib materjali avaldaja kasutada selleks vabalt valitud märksõnu.
Kaks kõige tuntumat folksonoomial põhinevat rakendust on ilmselt fotoportaal Flickr ja ühisjärjehoidja Delicious. Esimene võimaldab kasutajatel üles laadida fotosid ning kirjeldada neid märksõnadega (ingl. k. tag), mis teistel fotosid leida aitavad. Kõik märksõnad töötavad omakorda lingina, mille peale klõpsates näeb teisi sama märksõnaga kirjeldatud fotosid. Lisaks sellele on märksõnade põhjal koostatud märksõnapilved (ingl. k. tag cloud ), mis näitavad kogu süsteemi populaarsemaid märksõnu või konkreetse kasutaja märksõnu.
Folksonoomia puhul tehakse vahet kitsal ja laial folksonoomial. Laia folksonoomia puhul
märgistab palju inimesi sama objekti kasutades erinevaid nende jaoks olulisi märksõnu, mis võivad sageli erinevatel kasutajatel korduda. Kitsa folksonoomi puhul märgistab ühte objekti üks või paar inimest kusjuures iga märksõna kasutatakse ühe korra.
Ühisjärjehoidjad
Üheks praktiliseks folksonoomia rakenduseks, mida igaüks kasutada saab on ühisjärjehoidjad. Need veebikeskkonnad lahendavad mitmeid probleeme, millega internetikasutajad igapäevaselt kokku puutuvad. Näiteks on paljudel inimestel tööl ja kodus eraldi arvuti ning seetõttu on veebibrauseri järjehoidja kasutamine lemmiklinkide salvestamiseks raskendatud - ikka juhtub, et vajalik link on salvestatud teise arvuti brauserisse. Ühisjärjehoidjate kasutamisel salvestatakse lingid ühte veebikeskkonda ning neile pääseb ligi igast internetti ühendatud arvutist. Lisaks sellele on ühisjärjehoidjasse salvestatud linke võimalik jagada.
Tuntumad ühisjärjehoidjad on
Delicious, Diigo., Blinklist, Clipmarks, Faves ja StumbleUpon.
Üha populaarsemaks muutub sotsiaalmeedia kasutamine digitaaltelevisioonis. Järjest areneva digitelevisiooni uueks suunaks ongi saanud sotsiaalset laadi tarkvara ja rakenduste arendamine ja kasutamine.
Suured suhtlusvõrgustikud nagu Facebook ja Twitter ühendavad paljude inimeste huvisid. Teatavasti on multimeediumi jagamine läbi veebirakenduste saavutanud olulise populaarsuse sotsiaalvõrgustikes. Sellest lähtuvalt on loodud seaded ja tarkvara, mis võimaldaksid multimeediumi sisu jagada läbi digitaaltelevisiooni.
Sotsiaalmeedia rakendused ja trendid digiTV valdkonnas
Apple TV
Näide 1. Apple TV. [ http://9to5mac.com/files/image/00000/APpleTV-3.jpg ]
Apple tutvustas oma uut toodet – Apple TV – esmalt septembris 2006 ning juba 2007. aasta
märtsis oli seda võimalik juba ka endale soetada.
Apple TV (edaspidi ATV) tugineb olemuselt veebivälistele lahendustele, sest puudub veebibrauser. Lahendust pakub Boxee, mille saab hõlpsalt installeerida ATV-sse, muutes kättesaadavaks interneti meediakanalid, nagu Hulu, CNN, Fox jpt.
ATV’ga saab kuulata muusikat iTunes ’i muusikakogust, kuvada fotosid HD-ekraanil, vaadata videosi ja tasuta podcaste1.
Põhilisteks ATV seadme edasimüüjateks Eestis on erinevad Elion ’i, Euronics’i, Klick ’i ja IM Arvutid esindused ning Nordic Digital, iDeal ja iDream.
Funktsioonid
Apple TV pakub võimalust laenutada laias valikus HD-filme ja telesaateid. Kahjuks on ATV suunatud üksikutele turgudele, mistõttu Eestis saab videoklippe ja filme näha vaid Youtube
kanali kaudu, kuna videolaenutuse võimalus puudub.
Üheks ATV personaliseerimise meetodiks on ka sünkroonimine2 iTunesi muusika –ja videoteek
televastuvõtjasse. Audio –ja videofailid kategoriseeritakse automaatselt ning neid on võimalik sirvida esitaja, aasta ja hinde järgi. Arvutis olevate fotoalbumite sünkroonimiseks, tuleb valida Apple’i televastuvõtja menüüst „My Photos “ ning seejärel on võimalik neid kuvada läbi ATV teleekraanil.
Failivormingute tugi
Audioformaadid:
AAC (16 kuni 320 kbit/s) ja kaitstud AAC (iTunes Store'ist ostes), MP3 (16 kuni 320 kbit/s), MP3 VBR, Apple Lossless, AIFF, WAV, Dolby Digital 5.1 ruumilise heli edastus .
Videoformaadid:
H.264 ja kaitstud H.264 (iTunes Store'ist ostes): kuni 5 Mbit/s, Progressive Main Profile (CAVLC) koos AAC-LC heliga kuni 160 Kbit/s (maksimaalne eraldusvõime : 1280 x 720 pikslit kaadrisagedusega 24 kaadrit sekundis, 960 x 540 pikslit kaadrisagedusega 30 kaadrit sekundis) failivormingutes .m4v, .mp4 ja .mov;
iTunes Store'i e-poest ostetud video: 320 x 240 pikslit, 640 x 480 pikslit, 720 x 480 pikslit (anamorfne) või kõrglahutusega 720p;
MPEG -4: kuni 3 Mbit/s, Simple Profile koos AAC-LC heliga kuni 160 kbit/s (maksimaalne eraldusvõime: 720 x 432 pikslit kaadrisagedusega 30 kaadrit sekundis) failivormingutes .m4v, .mp4 ja .mov.
Graafika :
JPEG, BMP, GIF, TIFF , PNG.
Protsessor
Intel
Kõvaketas
160 GB
Videod kuni
200 tundi
Muusika
kuni 36 000 lugu
Pildid
kuni 25 000 pilti
Pesad ja liidesed
HDMI (heli ja video );
komponentvideo;
optiline heli;
RCA analoog stereoheli;
10/100BASE-T Ethernet;
USB 2.0;
Ühilduvus teleritega
Ühildub suurendatud lahutusvõime või kõrglahutusega laiekraanteleritega, mis toetavad standardeid 1080p/1080i 60/50
Mõõdud
Kõrgus: 28 mm
Laius: 197 mm x 197mm
Veel sarnaseid sotsiaalset laadi rakendused
Windows Media Center
Näide 2. Windows Media Center Windows Vista Ultimate keskkonnas.
Windows Media Center (WMC) on sotsiaalset laadi rakendus , mis võimaldab kasutajatel vaadata filme, videosid, kuulata muusikat ning vaadata pilte oma arvutist ja veebirakenduste vahendusel. WMC sisaldub operatsioonisüsteemides Windows 7 Home Premium , Ultimate, Professional ja Enterprise ning Windows Vista Home Premium ga Ultimate. Rakendus on kiiret leitav Windows’i Start menüüst.
Funktsioonid
Netflix’i vahendusel on võimalik vaadata mitmeid erinevaid filme ja teleseriaale.
Samuti saab WMC’s sirvida ja taasesitada multimeediumi faile (audio, video, fotod) oma arvutist, sünkroonida portatiivsete seadmetega, kirjutada CD ja DVD plaate ning kuulata internetiraadiot. Fotosid, muusikat ja videosid on võimalik sorteerida nime, kuupäeva, siltide ja hinde järgi.
Koduvõrku või traadita võrku ühendatud Xbox3 360-ga saab kasutada WMC’d läbi oma teleri.
DigiTV Eestis
Eestis edastavad digitaaltelevisioonisaateid Levira AS (DVB-T4, DVB-H5, DVB-S6), Starman AS (DVB-C7), STV AS (DVB-C), Elion Ettevõtted AS (DVB-C ja IPTV8 ), Telset AS (DVB-C) Filmimees OÜ (DVB-S) ning Eesti Televisioon (DVB-S). Viasat AS opereerib DVB-S teenuste pakketi ning Eesti Digitaaltelevisiooni AS maksulist DVB-T pakketti.
Elion
Elion on praeguseks ainus digiTV teenusepakkuja Eestis, kes kasutab telesignaali edastuseks
IPTV tehnoloogiat.
DigiTV pakub võimalust näha kuni 98 tele- ja 56 raadiokanalit, saatekavasid, salvestada telesaateid, laenutada videosid, kus saab valida sobiva audio ja subtiitrid, mängida mänge ning jagada digifotosid.
Videolaenutus pakub laias valikus filme, loengusarju, saateid ja koolitusi ning karaoke –ja kontsertvideosid. Enamus pakutavast sisust on välismaised filmid.
Elioni pildialbumi kasutamiseks tuleb laadida oma Hot.ee konto alt Hoti Pildialbumisse.
Fotodele saab lisada märksõnu ning jagada need albumitesse. Piltide jagamisel on võimalus valida, kellega oma fotosid jagada soovitakse. Jagatud pilte saab näha nii Hot’is kui ka digiTV-s. Rohkem infot pildialbumi kohta leiab järgmiselt aadressilt: http://tv.elion.ee/_doc/juhend_pildialbum.pdf .
IP-televisioon annab lisaks kõrgele pildi ja heli kvaliteedile ka eelise kasutada internetispõhiseid lisateenuseid ning muudab seetõttu digiTV keskkonnas navigeerimise palju sotsiaalsemaks. Sellest lähtudes võib prognoosida, et Elionil on palju arenguvõimalusi muuta digiTV keskkond kasutajatele veelgi meelelahutuslikumaks ja sotsiaalsemaks.
Starman
2006. aasta detsembris alustas Starman tavaantenniga vastuvõetava digitaaltelevisiooni ZUUMtv pakkumist. ZUUMtv kasutamiseks on vaja soetada Starman’i ZUUMbox.
ZUUMbox teisendab digitaalse signaali analoogsignaaliks ja muudab selle telepildiks. ZUUMbox paigaldatakse tavalise katuseantenni ja teleri vahele. Starman pakub võimalust boksi nii osta kui ka rentida.
ZUUMbox’i tehnilised andmed:
MPEG-2/MPEG4 ühilduv
Standard Definition resolutioonile eesti- ja venekeelne menüü
SCART
RCA komponent
RCA komposiit
s/pdif (optiline) digitaalne heliväljund heli keele valiku võimalus
võimalus ühendada teleriga, millel pole muid SCART või RCA sisendeid , pilt ja heli liiguvad antennikaabli kaudu
Starman keskendub digiTV teenustes veebivälistele lahendustele. Hetkel pakub Starman
eelnevalt kirjeldatud salvestavat digiboksi ZUUMbox. Starmani digiTV arengusuunad võiksid töö autori prognooside järgi keskenduda Apple TV-le sarnaste toodete arendusele.
Viasat Eesti
Sateliitlevil põhineva Viasati digiTV vaatamiseks on vajalik digitehnika, mis koosneb digiboksist, vastuvõtupeast, 65cm paraboolantennist ja vaatajakaardist.
Alates aastast 2008 alustas Viasat oma teenuste pakkumist ka läbi IPTV8 võrgu. Hetkel pakub Viasat oma teenusteid läbi Elioni digiTV.
ViasatPlusHD on Viasati poolt pakutav salvestav digiboks, mis võimaldab näha ka HD- kanaleid .
ViasatPlusHD digiboksi tehniline info ja võimalused:
live -TV paus ja taasvaatamine
salvestamine digiboksi kõvakettale
HD- kanalite tugi EPG9
aegluubis taasesitus
HDMI- liides video ja audio
Viasat’i digiTV pakub vaatamiseks üle 55 telekanali ja Viasat’i originaalkanaleid, kust näeb ka reklaamivabu saateid. Viasati kanalid on varustatud eestikeelsete subtiitritega. Võimalus on valida helikeeli ja koostada nimekiri lemmikkanalitest.
Sarnaselt Starmani ZUUMbox-le pakub ka Viasat salvestavat digiboksi. Tulevikuks ennustab töö autor Viasati panuseid eelkõige digiboksi arendusse.
KOKKUVÕTE
Televisiooni vaatamine on läbi aegade olnud sotsiaalne tegevus. Telesaateid ja –filme vaadatakse koos ja jagatakse muljeid. Internetiajastul on sõpradega televisiooni vaatamine leidnud uue tasandi sotsiaalsete digiTV lahenduste näol, mis ühendavad inimesi läbi sotsiaalvõrgustike. Autor julgeb arvata, et Eesti digiTV teenusepakkujatele on sotsiaalse televisiooni lahenduste väljatöötamine oma teenuse baasil üks tulevikuperspektiividest.
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada välja digiTV ja sotsiaalmeedia sulandumise trendid ning võimalused nende integreerimiseks. Selle jaoks analüüsis autor, millised olemasolevad sotsiaalmeedia funktsionaalsused võiksid sobida digiTVga integreerimiseks ning koostöös kasutajatega leiti sobivad lahendused.
Töös kasutas autor disainiprotsessi, mille põhilisteks komponentideks olid eesmärgipõhine
disain, persoonad, stsenaariumid, nõuete analüüs ja kasutajalood. Disainisessiooni läbi saadud tulemuste põhjal koostas autor loodava süsteemi funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded ning nendest lähtuvalt kasutajalood.
Tulemusena valmis analüüs lahendustest, mis võiksid sobida sotsiaalmeedia ja digiTVga integreerimiseks. Käesolev bakalaureusetöö annab ülevaate läbiviidud disainiprotsessist, selgitamaks välja loodava süsteemi potentsiaalsed kasutajad ja nende eesmärgid.
Jätkamaks protsessi tehnilise arenduse ja testimise tasandil tuleb eelnevalt veel läbi viia täiendav disainisessioon, kus kasutajad saaksid hinnata loodud prototüüpe ja nende funktsionaalsusi.
Bakalaureusetöö koostamisel omandas autor palju uusi teadamisi sotsiaalmeediaga integreeritud digiTV lahendustest ja tarkvara arendamisel kasutatavatest disainimeetoditest.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Doyle , A. Social Media - Social Media Definition.
http://jobsearch.about.com/od/networking/g/socialmedia.ht m. (22.01.2010)
2. Apple - Apple TV - HD movies, shows , music, and more. Couchside. http://www.apple.com/appletv/ . (23.01.2010)
3. Vallaste, H. e-teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat . http://www.vallaste.ee/ .
(22.01.2010)
4. Apple TV. http://www.avad.ee/tooted/ipoditunes/apple-tv . (23.01.2010)
5. Porch, S. (2008). Apple TV, Pt. 1: A brief history of Apple TV. http://applezombies.wordpress.com/2008/01/21/work-in-progress-a-brief-history-of-apple-tv/ . (24.012010)
6. Boxee Support . http://support.boxee.tv . (04.02.2010)
7. The Boxee Box by D-Link. http://www.dlink.com/boxeebox . (04.02.2010)
8. Windows Media Center. http://www.microsoft.com/windows/windows-media-center/ . (15.02.2010)
9. XBMC. http://xbmc.org/ . (20.02.2010)
10. XBMC Online Manual. http://wiki.xbmc.org/index.php?title=XBMC_Online_Manual .
(20.02.2010)
11. Elioni Kodulahendus ja digiTV. http://tv.elion.ee/index.php . (03.03.2010)
12. DIGITV.EE: Digitelevisioon Eestis. http://www.digitv.ee/?go=digitaaltelevisioon_eestis . (15.04.2010)
13. ZUUMbox. http://www.starman.ee/teenused/zuum/zuumbox . (15.04.2010)
14. VIASAT / DigiT tutvustus. http://www.viasat.ee/viasat/digitv-tutvustus/ . (17.04.2010)
15. Terase, K. Apple TV (2010). http://blog.kahvel.ee/2010/09/apple-tv-2010/ . (22.02.2011)
16. Cooper, A., Reimann , R., Cronin, D. (2007). About Face 3: The Essentials of Interaction Design, lk 75-123. Indianapolis: Wiley Publishing, Inc. ISBN : 978-0-470-08411-3. (19.03.2011)
17. ViasatPlusHD. http://www.viasat.ee/paketid-ja-hinnad/viasat-plushd/ . (10.04.2011)
18. Satellite Today. Viasat Signs Estonian IPTV Distribution Deal. (2009).
http://www.satellitetoday.com/twitter/Viasat-Signs-Estonian-IPTV-Distribution-Deal_32597.html . (15.04.2011)
19. Carroll , J. M. (2000). Making Use: Scenario -Based Design of Human-Computer Interactions. The MIT Press. ISBN: 0262032791. (20.04.2011)
20. Cohn , M. (2004). User Stories Applied: For Agile Software Development . Boston, MA: Pearson Education, Inc. (25.04.2011)
21. Chaffey, D. (2007). Web 2.0 is Hot. So What? The implications of Web 2.0 for marketers.
URL http://www.davechaffey.com/E-marketing-Insights/Internet-marketing-articles/Web2-0-Implications-for-marketers . (02.05.2011)
22. Põldoja, H., Tokkanen, T. (2011). URL http://lemill.net/content/webpages/folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad . (02.05.2011)