S-video konspekt (0)

S-Video ehk ’’Separate Video’’ on pildi edastamiseks mõeldud standard.
Alustades 1987. Aastast kui toodi müügile S-VHS süsteem, mis oli ka alguseks S-Videole, siis võimaldas see head kvaliteeti, ning üheksakümnendatel, kui müügile tulid suure ekraaniga telerid , siis kogus S-video ühendus veelgi rohkem populaarsust. Lisaks sellele said S-video ühendused erinevad seadmed : nt: videomängu konsoolid .Hiljem 2000-ndast aastast on võimalik ühendada telerit arvutiga. S-video omab/omas head kvaliteedi komposiidvideo üle, sest tal olid heleduse- ja värvisignaalid eraldatud kaheks eraldi analoogsignaaliks ning see tagaski värvide taasesituse paremini komposiidvideo üle, sest heleduskanal on tegelikkuses must-valge komposiitsignaal, mille värvikanaliga värv lihtsalt juurde pannakse, kuid siiski ei ole S-video häire kindel, sest sisse tulevad häired panevad video värisema. S-video edastas /edastab ainlt pilti ning maksimaalne resolutsioon on 728x576 pikslit PAL reziimis. Siiski selle standarti populaarsus on kõvasti langenud, sest seda kasutati pigem analoogsignaali ajastul, nüüd aga digitaalsel ajastul on kõvasti populaarsem HDMI, sest HDMI on täielikult digitaalne audio-video ühendus, kindlam häirete ning pildi kvaliteedi suhtes.
Siiski praegu on olemas lisaks originaalsele nelja nõelaga ühendusele ka seitsme nõelaga S-Video ühendused, need kombineerivad endas lisaks veel ka komposiitvideo ühenduse ning kasutusel on nad kompaktsetel seadmetel, nagu näiteks sülearvutid.
1 – maandus
2 – maandus Nelja nõelaga
3 – heledus
4 – värvus
Seitsme nõelaga
5 – pole kasutusel
6 – Komposiitvideo
7 – maandus