Alused (0)

8.kl konspekt ALUSED
Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH- . Alused on ained, mis seovad lahusest prootoni H+. Alustele vastavaid oksiide nim. aluselisteks oksiidideks; aluselised oksiidid on metallioksiidid, kuid mitte kõik metallioksiidid ei ole aluselised oksiidid. Kindlalt on aluselised oksiidid IA ja IIA metallide oksiidid. Alustele vastavates oksiidides on metalli OA sama, mis aluses . Alustele antakse nimetusi sarnaselt metallioksiididega ja sooladega. Aluseid liigitatakse kaheks vees lahustuvuse järgi kaheks ( ja tugevuse järgi kaheks):
VEES LAHUSTUVAD ALUSED
VEES PRAKTILISELT LAHUSTUMATUD ALUSED
TUGEVAD ALUSED ehk LEELISED
NÕRGAD ALUSED
Erandid
NÕRGAD ALUSED ehk
HÜDROKSIIDID
IA ja IIA (alates Ca-st kaasa arvatud) metallide hüdroksiidid (8 tk):
LiOH –liitiumhüdroksiid
NaOH – naatriumhüdroksiid ehk seebikivi
KOH – kaaliumhüdroksiid
RbOH – rubiidiumhüdroksiid
CsOH – tseesiumhüdroksiid
Ca(OH)2 -kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi
Sr(OH)2 – strontsiumhüdroksiid
Ba(OH)2 - baariumhüdroksiid

• Ammooniumhüdroksiid ehk ammoniaakhüdraat NH3*H2O ehk NH4OH
  
• AMIINID – no orgaanilised ühendid, milles süsinikahelas on 1 või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga, näiteks
  

CH3-NH2 ehk metüülamiin või aminometaan
Kõikide ülejäänud metallide hüdroksiidid:
Al(OH)3 – alumiiniumhüdroksiid (valge)
Sn(OH)2 – tina(II)hüdroksiid
Sn(OH)4 – tina(IV)hüdroksiid
Fe(OH)2 – raud(II)hüdroksiid (valkjas roheline)
Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid (pruun)
Zn(OH)2 – tsinkhüdroksiid
AgOH – hõbehüdroksiid (mustjaspruun)
Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid (sinine)
jne
Kõik tugevad alused on valged tahked vees lahustuvad söövitavad ained, mis käega katsudes tunduvad libedad. Nende vesilahused on värvusetud ja söövitavad. Neid saab indikaatoriga kindlaks teha, sest nad annavad lahusesse hüdroksiidioone. A-rühmades ülevalt alla ühendite aluselisus kasvab, seega CsOH on tugevam alus kui LiOH jne.

• NH3 on värvuseta gaas ammoniaak , mis lahustub vees, moodustades vette söövitava läbipaistva värvuseta spetsiifilise ergutava lõhnaga aine- ammoniaakhüdraadi, mida saab indikaatoriga kindlaks määrata, sest ta jaguneb osaliselt ioonideks. Lahusesse jääb ka ioonideks jagunemata molekule.
  
• Amiine õpitakse koolikeemias 11.klassis orgaanilise keemia kursuses.
  

Siia kuuluvad alused on värvilised, vees lahustumatud, ei söövita. Neid ei saa indikaatoriga kindlaks teha, sest nad ei anna lahusesse hüdroksiidioone.
Kõik molekulid jagunevad täielikult vesilahuses ioonideks, st lahuses on ainult ioonid , molekule ei ole (8 tk):
LiOH → Li+ + OH-
NaOH → Na+ + OH-
KOH → K+ + OH-
RbOH → Rb+ + OH-
CsOH → Cs+ + OH-
Ca(OH)2 → Ca2+ + 2OH-
Sr(OH)2 → Sr2+ + 2OH-
Ba(OH)2 → Ba2+ + 2OH-

• Mitmehüdroksüülsed alused jagunevad ioonideks mitmes astmes , seda õpime 10.klassis 1.kursuse lõpus.
  

Ainult mõned molekulid jagunevad vesilahuses ioonideks, st vesilahuses on nii ioonideks jagunemata molekule kui ka ioone:
NH4OH ↔ NH4 + + OH-
Nende molekulid ei jagune vesilahuses ioonideks, vees on ainult ioonideks jagunemata molekulid.

• Ioone saab tekitada sulatades. Nõrgad alused on kõik mitmehüdroksüülsed ja jagunevad sulatades ioonideks mitmes astmes (seda õpime 10.kl keemiaprogrammis 1.kursuse raames).
  

Saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega (so eksotermiline protsess ehk soojusenergia araldub) (8 tk) :
Li2O + H2O → 2LiOH
Na2O + H2O → 2NaOH
K2O + H2O → 2KOH
Rb2O + H2O → 2RbOH
Cs2O + H2O → 2CsOH
CaO + H2O → Ca(OH)2
SrO + H2O → Sr(OH)2
BaO + H2O → Ba(OH)2
Saadakse IA ja IIA (alates Ca-st ka) metallide reageerimisel veega, näiteks(8 tk):
2Li + 2H2O → 2LiOH + H2 ↑
2Na + 2H2O → 2NaOH + H2 ↑
2K + 2H2O → 2KOH + H2 ↑
2Rb + 2H2O → 2RbOH + H2 ↑
2Cs + 2H2O → 2CsOH + H2 ↑
Ca + 2H2O → Ca(OH)2 + H2 ↑
Sr + 2H2O → Sr(OH)2 + H2 ↑
Ba + 2H2O → Ba(OH)2 + H2 ↑

• Õpime põhjalikult 9.klassi 1.veerandil.
  

Saadakse ammoniaagi ja vee vahelisel reageerimisel:
NH3 + H2O ↔ NH4OH
Ammoniaak (gaas) + vesi ↔ ammooniumhüdroksiid ehk ammoniaakhüdraat
Saadakse vees lahustuva soola ja leelise vahelisest reaktsioonist, näiteks:
3+ - + - 3+ - + -
Al Cl3 + 3Li OH → Al (OH)3 ↓ + 3Li Cl
Sool + leelis → hüdroksiid + sool jne.
LAENGUD JA SADENEV AINE MÄRGITAKSE ALATI VÕRRANDIS VASTAVALT!
Soola ja leelise vahelisel reaktsiooni toimumisel on 2 tingimust, mis peavad olema täidetud samaaegselt:

mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja

vähemalt 1 saadustest peab olema vees lahustumatu ehk sadenema.

• Õpime mai kuus.
  

Ei lagune kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks , va üks erand:
Ca(OH)2 → ºt CaO + H2O
Kustutatud lubi → kustutamata lubi + veeaur
Laguneb iseenesest kergesti ja kuumutamisel kiiremini tagasi lähteaineteks - ammoniaagiks ja veeauruks:
NH3*H2O ehk NH4OH → NH3↑+ H2O
SÄILITATAKSE SULETULT!
Lagunevad kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks (veeauruks):
2Al(OH)3 → ºt Al2O3 + 3H2O
Zn(OH)2 → ºt ZnO + H2O
Cu(OH)2 → ºt CuO + H2O jne.
Vastav tähendab, et metalli OA on oksiidis ja aluses sama.