Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Küsimused plastmassi kohta (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on polümeer?
  • Kuidas Sa mõistad plastmassi tähendust?
  • Miks toodetakse plastmasse?
  • Millistest ainetest plastmass koosneb?
  • Millised head omadused on plastmassidel?
  • Millised halvemad omadused on plastmassidel?
  • Mis määrab plastmassi põhilised omadused?
  • Millisesse kahte rühma polümeerid jagunevad?
  • Millised on termoplastsed polümeerid?
  • Millised on termoreaktiivsed polümeerid?
  • Milliseid tooteid valmistatakse klaasplastist?
  • Milliste lihtsamate meetoditega saab plastmasse määrata?
  • Millised on plastmasside töötlemise võtted?
  • Mida tähendab ekstrusioon?
  • Millist plastmassi kasutatakse pakkekile valmistamisel?
  • Milliseid tooteid valmistatakse polüvinüülkloriidist?
  • Milline on polüvinüülkloriidi tähistus?
  • Mida tähendab märgistus PP?
  • Kuidas nimetatakse rahvakeeli PTFE d ?
  • Kui kõrget temperatuuri talub teflon?
KÜSIMUSED PLASTMASSI KOHTA
  • Mis on polümeer ?
    Polümeer on keemiline mõiste ja enamasti on see ühetaolistest lülidest koosnevate suurte molekulidega aine.
  • Kuidas Sa mõistad plastmassi tähendust?
    Plastmass on tehniline mõiste ja see on materjal, mis koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt).
  • Miks toodetakse plastmasse?
    Plastmassist valmistatakse pakkematerjali - läbipaistvat kilet.
  • Millistest ainetest plastmass koosneb?
    koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt).
  • Millised head omadused on plastmassidel?
    Plastmassid on heade mehaaniliste omadustega (tugevad, elastsed, kergesti töödeldavad), kerged, keemiliselt ja bakterite suhtes vastupidavad, heade soojusisolatsiooni- ja dielektriliste omadustega. Plastmassist valmistatakse pakkematerjali - läbipaistvat kilet. Plastmasse saab töödelda selliste meetoditega, mida metallide või puidu puhul kasutada ei saa.
  • Millised halvemad omadused on plastmassidel?
    Plastmassidel on ka mõned halvad omadused. Enamik neist muutub madalatel temperatuuridel rabedaks. Samuti ei kannata nad kõrgeid temperatuure. Osa plastmasse on tundlikud orgaaniliste lahustite suhtes, milles nad lahustuvad või punduvad. Plastmassid vananevad kiiresti, eriti õhuhapniku ja päikese ultraviolettkiirguse toimel (polüetüleenkile hakkab välitingimustes paari aastaga pudenema)..
  • Mis määrab plastmassi põhilised omadused?
    Plastmassi omadused määrab eeskätt temas sisalduv orgaaniline põhipolümeer
  • Millisesse kahte rühma polümeerid jagunevad?
    Termoplastsed ja termoreaktiivsed polümeerid
  • Millised on termoplastsed polümeerid?
    Termoplastsed polümeerid on lineaarsete (niiditaoliste) molekulidega. Nad lähevad mõõdukal kuumutamisel kergesti üle voolavasse olekusse. Jahtudes omandavad jällegi esialgse „tahke“ oleku. Temperatuuri mõju termoplastsele polümeerile võiks ette kujutada järgmiselt. Kuigi lineaarsed molekulid on pikad ning molekul tervikuna raskelt liikuv, on tema üksikud lülid peaaegu niisama liikuvad kui väikesed molekulid. Ainult lülid ei saa üksteise küljest lahti tulla. Molekuli võiks võrrelda lõdva ketiga . Soojusliikumise tõttu hakkavad keti lülid järjest rohkem siia-sinna liikuma ning molekulid hakkavad üksteist tõukama. Aine muutub hõredamaks ja lõpuks voolavaks, kuna molekulid ei ole enam lähestikku. Jahtumisel toimub kõik vastupidi. Termoplastsed molekulid lahustuvad üsna hästi orgaanilistes lahustites , lahustumise tingimused olenevad konkreetsest polümeerist. Lahustumine tähendab molekulide minekut tahkest ainest lahusesse. Lahusti molekulid tungivad üksikute lineaarsete ketitaoliste molekulide vahele ning kangutavad need üksteisest eemale ja sunnivad lõpuks lahusesse minema.
    10.Millised on termoreaktiivsed polümeerid?
    Termoreaktiivsed molekulid on ruumilise struktuuriga. Selline struktuur tekib lineaarsetest molekulidest, milles on kaksiksidemeid või reaktsioonivõimelisi funktsionaalseid rühmi. Nende abil tekivad lineaarsete molekulide vahele kovalentsed põiksidemed. Selleks on enamasti vaja lisada mõnda reagenti (väävlit, amiine), aga põiksidemed võivad tekkida ka õhuhapniku, õhuniiskuse toimel või lihtsalt kuumutamisel. Termoreaktiivne polümeer on tekkinud reaktsioonivõimelisest termoplastsest polümeerist edasise reaktsiooni tulemusena. Pärast põiksidemete tekkimist meenutab termoreaktiivse polümeerse materjali tükk sõrestikku või käsna, milles võrgutaolised kihid on ühendatud 3-mõõtmeliseks struktuuriks. Kogu polümeeri tükk on nagu üks suur molekul. Selline molekul ei saa temperatuuri tõustes kuigi palju oma olekut muuta ega soojusliikumisest osa võtta, kuna tema üksikud lülid ei ole põiksidemete tõttu enam päris vabad. Seepärast termoreaktiivne polümeer kuumutades ei pehmene ega muutu voolavaks. Kui temperatuur tõuseb üsna kõrgele , hakkavad kovalentsed sidemed katkema ja polümeer laguneb. Samalaadselt toimivad ka lahustid . Nii suur kolmemõõtmeline molekul ei saagi lahusesse minna. Lahusti molekulid võivad küll pugeda võrkstruktuuri avadesse ja neid suuremaks kangutada, kuid rohkemaks ei jätku neil jõudu. Polümeeri ruumala suureneb tublisti ja ta muutub pehmemaks, kuid ei lahustu. Sellist nähtust nimetatakse pundumiseks.
  • Iseloomusta klaasplasti.
    Getinaksis (paberkihiga täidetud reaktoplast ) ja tekstoliidis (riidekihtidega reaktoplast) annab kiuline materjal täiteainena sama efekti kui raudarmatuur raudbetoonis – muudab kõva kuid rabeda materjali sitkemaks. Kõige parem plastmassi armatuur on klaasriie või klaasvatt. Sellist materjali nimetatakse klaasplastiks. Lähtetermoplastideks on kõige sagedamini epoksüvaik või küllastumata polüester.
  • Milliseid tooteid valmistatakse klaasplastist?
    Klaasplastist on lihtsal viisil võimalik valmistada väga keerulise kujuga ooteid. Selleks tehakse näiteks puidust vorm, kaetakse see kõvendiga segatud vedela vaigu kihiga , pannakse peale kiht klaasriiet, seejärel järgmine kiht vaiku , jällegi klaasriiet jne, kuni saavutatakse paras paksus. Tootel lastakse kõveneda ja võetakse siis vormi küljest lahti. Klasplastid on väga tugevad, sitked ja vastupidavad. Nad ei roosteta ja on palju kergemad kui teraskonstruktsioonid, kuigi tugevuselt neile palju alla ei jää. Klaasplastidest valmistatakse auto-, lennuki- ja laevakeresid, suuri vedelikureservuaare jms. Neist on valmistatud isegi püssitorusid.
  • Milliste lihtsamate meetoditega saab plastmasse määrata?
    Põletusproov , Pürolüüsiproov, Lahustuvusproov
  • Millised on plastmasside töötlemise võtted?
    Valamine. Kuna mõned plastmassid on väga viskoossed, on neid parem valada surve all. Valatakse vormidesse, kus vedel plastmass polümeriseerub (reaktoplastid). Ekstrusioon. Kasutatakse voolavas olekus termoplastide puhul. Plastmass surutakse läbi vastava kujuga ava. Sellisel viisil valmistatakse torusid ja linte. Vormimine. Suruõhu või vaakumi abil. Saab võrrelda pudelite puhumisega. Nii valmistatakse ka kilet. Kuum plastmass surutakse läbi suure rõngakujulise ava, puhutakse saadud toru suuremõõtmeliseks „sukaks“ ja jahutatakse kiiresti. Keevitamine. Sarnane terase keevitamisega. Plastmass muudetakse keevituskohal sulaks (voolavaks) ja saadakse keevitusõmblus, mis paremal juhul on sama tugev kui ülejäänud materjal. Plastmasside keevitamisel on temperatuur madalam kui metallide puhul (200-300 kraadi). Peaaegu võimatu on keevitada teflonit. Korralikul keevitamisel peavad kahe liidetava detaili piirpinnad teineteisega segunema. Kui plastmasside voolavus ei ole selleks küllaldane, on väga kasulik rakendada survet , et plastmassi voolavamaks muuta. Tööstuses tehakse seda kuuma metallratta abil või jootekolviga. Hästi saab keevitada vinüplasti, aga ka polüetüleeni jm termoplaste.
  • Mida tähendab ekstrusioon?
  • Millist plastmassi kasutatakse pakkekile valmistamisel?
    Polüetüleen
  • Milliseid tooteid valmistatakse polüvinüülkloriidist?
    Tugevasti plastifitseeritud polüvinüülkloriid on väga painduv, temast valmistatakse tehisnahka ja reliini. (PVC, vinüplast)
  • Milline on polüvinüülkloriidi tähistus ?
  • Mida tähendab märgistus PP?
  • Kuidas nimetatakse rahvakeeli PTFE –d ?
  • Kui kõrget temperatuuri talub teflon?
  • Küsimused plastmassi kohta #1 Küsimused plastmassi kohta #2 Küsimused plastmassi kohta #3
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kmarily Õppematerjali autor
    moodlesse

    Sarnased õppematerjalid

    Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015
    31
    docx

    Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

    Lehtklaasi tegemiseks tõmmatakse klaasimass läbi kitsa pilu lindiks, mis liigub üle kuumade metall-laudade ja lõigatakse pärast kõvastumist parajateks tahvliteks. Lisaks valamine, venitamine, tõmbamine, vormimine, jootmine, lõikamine, puurimine, lihvimine.. Mida näitab väärismetallide sulami proov? Väärismetallide sulamite puhul määrab sulami omadused, töötlemisviisi ja ka hinna vastava väärismetalli sisaldus, mis antakse tavaliselt massi osades 1000 osa sulami kohta. Seda nimetatakse prooviks, mis pärast eseme valmistamist lüüakse väikese stantsiga eseme vähenähtavasse kohta, et mitte rikkuda disaini. Nt Ag 950, 925 või 900 ja Au 750 või 585 Pilet 6 Iooniline, metalliline võre, tooge näiteid. Võrrelge nende tahkiste omadusi Iooniline: elektronid on üle läinud elektronegatiivsemale aatomile, 2 iooni vahel on elektrostaatiline tõmbumine. Kõik ioonsed soolad on tahkes olekus kristallilised ja sulamistemp

    Materjalide keemia
    Detergendid-polümeerid
    10
    doc

    Detergendid, polümeerid

    aeglasemalt toimub emulsiooni kihistumine detergendi juuresolekul, seda efektiivsem on detergent. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). See sõna on tulnud kreeka keelest (, polu, "palju"; ja , meros, "osa"). Hästi teatud polümeeride näiteid: plastmass, DNA, proteiinid. Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 ) Polümeerid on hulk naturaalseid ja sünteetilisi materjale erinevate kasutusalade ja omadustega. Looduslikud polümeerid nagu näiteks merevaik on olnud kasutusel juba sajandeid. Biopolümeerid nagu proteiinid ( juuksed, nahk, osa luustruktuurist) ja nukleiinhapped mängivad tähtsat rolli bioloogilistes protsessides. Eksisteerib ka palju muid looduslikke

    Keemia
    Materjalide keemia
    36
    docx

    Materjalide keemia

    Oluline on kokkusurumise tugevus mitte kestvus. Peale kokkusurumist ühendus peab "kuivama" mõni tundi . Eelised- Kuna see kuivab kauem, siis on kergem katta suurt pinda. Kontakt liim ei voola kokkusurumisel pindade vahelt välja. Pilet 4. Interstitsiaalne tühimik on aatomikihtidevaheline tühik kristallivõres. Kui tühimik kolme aatomi vahel on kaetud järgmise kihi aatomiga, tekib tetraeedriline tühimik (tühimik nelja aatomi vahel). Tihedaima pakendi korral iga aatomi kohta kaks sellist tühimikut. Kui tühimik kolme aatomi vahel kattub aga teise kihi tühimikuga, siis tekib oktaeedriline tühimik (tühimik kaheksa aatomi vahel). Tihedaima pakendi korral üks tühimik iga aatomi kohta. Tetraeedrilise tühimiku (T-tühimiku) raadius on 0.225, oktaeedrilise tühimiku (O-tühimiku) oma 0.414 võre moodustavate aatomite suhtes . Niisugustesse tühimikutesse võivad paigutuda väikesed Si, C, O ja H ioonid, moodustades silikaate, oksiide, hüdriide, nitriide..

    Materjalide keemia
    Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud
    42
    doc

    Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

    ammoniaagi vesilahuses. Tselluloos annab vaskioonidega kompleksühendi, mis vees lahustub. Muus suhtes on vaskammoniaaksiidi valmistamine samasugune kui viskoossiidi korralgi. Kõige tähtsam võtetest, millega kujundatakse ümber tselluloosi, et muuta teda lahustuvaks on tema esterdamine etaanhappe anhüdriidiga. Sel viisil saadakse kiud, mida tuntakse kui atsetaatkiudu. Atsetaatkiud on etaanhappega (äädikhappega) esterdatud tselluloos, mille elementaarlüli kohta tuleb 4 ­ 6 atsüülrühma. 3(CH3CO)2O -O-C6H7O(OH)3 -------------- -O-C6H7O(OCOCH3)3- Saadus on triatsetüültselluloos (tselluloosi triatsetaat), milles kõik tselluloosi hüdroksüülrühmad on esterdatud (hüdroksüülrühmade vesinikud on asendatud atsetüülrühmadega CH3CO-). Triatsetaat läheb kas kohe otse tehiskiu tootmiseks või hüdrolüüsitakse osa esterrühmi ära, nii et saadakse mono- või diatsetaat. Tselluloosi atsetaadid lahustatakse mõnes kergelt

    Materjaliõpetus
    Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte
    19
    docx

    Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

    kokkupuutes. Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist Mikrostruktuur ­ struktuur aatomite tasandil. Makrostruktuur ­ näitab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Kemikaal ­ aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides. Mineraal ­ looduslik anorgaaniline aine. Kivim ­ looduslike mineraalide kogum. Ainete nimetamine: · Nimi ­ ei anna infot materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. · Valem ­ 1. Empiirline - näitab aatomi liike, 2. Molekulvalem. · Tähtede ja nr komb. ­ identifitseeritakse interneti või käsiraamatute abiga (nt. toidulisandid) · Nomenklatuursed nimetused Ainete tähistamine tehnilisted dokumentides: · CAS nr ­ kemikaali registreerimise number andmebaasis Chemical Abstract Service. · EINECS nr ­ aine rgistreerimise number Euroopa kaubanduslike ainete loetelus. Ainete ohutuskaart: 1

    Keemia ja materjaliõpetus
    EHITUSMATERJALID-04 11 13
    236
    pdf

    EHITUSMATERJALID-04 11 13

    koondatud koormis. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitaksegi materjalide tugevust märjalt ja kuivalt. Materjali kõvadust mittepurustavate meetoditega mõõdetakse näiteks 18 ultraheli ja resonantsiga. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse. See näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Mõnede materjalide kohta kasutatakse vana mõistet – tugevusmarki ( kg/cm³). Tugevusklass on margist 10 korda väiksem arv. Kõvadus. See on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete (ühtlaste omadustega) kivimaterjalide kõvadust mõõdetakse 10-pallise skaalaga. Näiteks 1 – talk, 6 – ortoklaas, 10 – teemant. Hõõrduvus. See on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.

    Kategoriseerimata
    EHITUSMATERJALID
    472
    pdf

    EHITUSMATERJALID

    koondatud koormis. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitaksegi materjalide tugevust märjalt ja kuivalt. Materjali kõvadust mittepurustavate meetoditega mõõdetakse näiteks 18 ultraheli ja resonantsiga. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse. See näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Mõnede materjalide kohta kasutatakse vana mõistet – tugevusmarki ( kg/cm³). Tugevusklass on margist 10 korda väiksem arv. Kõvadus. See on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete (ühtlaste omadustega) kivimaterjalide kõvadust mõõdetakse 10-pallise skaalaga. Näiteks 1 – talk, 6 – ortoklaas, 10 – teemant. Hõõrduvus. See on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.

    Ehitus
    Keemia ja materjaliõpetus
    80
    docx

    Keemia ja materjaliõpetus

    19. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1

    Keemia ja materjaliõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun