Juuste värvimine referaat (0)

                gümnaasium   
 
 
 
 
  Tundmatu    JUUSTE VÄRVIMINE  Referaat                      Tallinn 2020     


                  Sisukord  Värvipigment                                                                                                                       Värviring   Vastandvärvid                                                                                                                                        Värvi liik ja toime                                                                                                               Aktivaator ehk vesinik perotsiid   Juuste heledaks värvimine  Juuste tumedaks värvimine  Blondeerimine  Hallid juuste värvimine  Eelpigneteerimine  Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu  Juuksevärvi ülevärvimine  Juuste värvimise protseduur  Ettevalmistused  Triibutamine  Juuksevärvi maha pesemine  Abivahendid   Kasutatud allikad           


                                              Värvipigment      Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad  kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks.    leidub kahte liiki pigmenti:  •  eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma struktuurilt  teraline.    •  pheomelaniin – annab juustele punase pigmendi, kuid määrab ära ka heleblondi ja  blondi tooni. Oma ehituselt on ta märksa väiksem ja peenem kui eumelaniin.   


                Vastavalt sellele, kuidas need kaks melaniini liiki on omavahel segunenud, tekib juustele  omane värvitoon. Blondid juuksed sisaldavad vähem eumelaniini ja rohkem pheomelaniini –  tumedad juuksed seevastu rohkem eumelaniini ja vähem pheomelaniini. Kõik vahepealsed  toonid tulenevad erinevatest variatsioonidest kahe melaniini segunemisel.     Värviring    Valgus moodustab prismat läbides spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus  ühe tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks,  saadakse värviring.    Värviringis on ühel pool ülekaalus sinised ja tema lähitoonid – teisel pool oranž ja tema  lähitoonid. Sinine assotsieerub külma merega, oranž kõrvetava päikesega – siit tulenebki  värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks toonideks. Kõige soojemaks loetakse  oranžikaskollast, kõige külmemaks lillakassinist.          Värviringis on kolm põhivärvi ehk primaarvärvi: KOLLANE, PUNANE, SININE.   Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse seguvärvid ehk kõrvalvärvid ehk  sekundaarvärvid: Punane + kollane = oranž    Kollane + sinine = roheline   Punane + sinine = violetne    Kui segada omavahel kaks sekundaarvärvi või primaarvärv ja sekundaarvärv, siis saadakse  tertsiaalvärv.    Tertsiaalvärvid on näiteks:   Kollane + oranž = kollakasoranž 


                 oranž + roheline = pruun     Vastandvärvid    Toone, mis asetsevad värviringis üksteise vastas, nimetatakse vastandvärvideks. Juhul, kui  soovitakse ühe tooni osakaalu juustes vähendada, tuleb seda teha tema vastandvärvi abil.  Näiteks roheka tooni vältimiseks tuleb lisada värvile natuke punast ning liigse kollase saab  ära võtta lilla tooni abil.    Primaarvärvide vastandvärvid on:   Punane – roheline         Kollane – lilla   Sinine – oranž     Värvide segamisel on tähtis, millises koguses mingit värvitooni segus kasutatakse. Ühe  värvuse koguse suurendamisel muutub ka lõpptulemus.   Kui segada primaarvärve (kollane, punane, sinine) võrdsetes kogustes ja võrdse  kontsentratsiooniga, saab tulemuseks neutraalse halli tooni.    Pruunid ja hallid toonid värvuste kettal puuduvad, kuid neid annab luua kolme  primaarvärvuse segamisega erinevates proportsioonides.    Blonde toone saab kolme põhivärvi segamisel, kus domineerivaks on kollane.    Pruune toone saab segades kolme põhivärvi, kus domineerivaks on punane.    


                                    Pilt 1. Värviring     


                              Värvi liik ja toime    Toonijaid kasutatakse siis, kui soovitakse lisada juustele ajutist lisatooni või kui soovitakse  neutraliseerida soovimatut värvitooni. Näiteks kasutatakse sinakat toonivat šampooni, et  kõrvaldada blondidelt juustelt soovimatu kollane alatoon.    Pihustite jm kujul olevaid toonijaid ehk ajutisi värve saab kasutada ka ühekordseks tooni  muutmiseks. Sellisel juhul jäävad pigmendid juuksekarva peale kattekihina, mis varjab ära  juukse püsipigmendi.   Kergvärv (i.k. demi-permanent) sobib kasutamiseks siis, kui ei soovita juukseid värvida  heledamaks ning ei ole vaja täielikult katta halle juukseid. Kasutatakse ka eelnevalt  püsivärviga värvitud juuste ülevärvimisel. Kui juuksed on juba püsivärviga värvitud, siis ei  ole vaja nende kutiikulkihti rohkem avada. Pigmendi elavamaks muutmiseks on juustele  tervislikum, kui neid toonitakse üle kergvärviga.    Mõnikord katab kergvärv ka halle juukseid, kuid seda juhul, kui hall juuksekarv on väga  poorne või väga peenikese struktuuriga. Tavaliselt ei garanteeri see 100% katvust.   Sageli kantakse kergvärv värskelt pestud niisketele juustele, sest vesi on juba juuksekarva  paisutades avanud kutiikulkihi ja värv saab siseneda juuksesse. Kergvärve segatakse  õrnatoimelise aktivaatoriga.  


                 Poolpüsivärvidega (i.k. semi-permanent) saab juukseid muuta 0,5 -1 tooni heledamaks.  Samuti saab mõjutada halle juukseid, kuid see ei garanteeri 100% katvust. Värvi segamisel  võib kasutada kasutada nii õrna- kui ka veidi tugevamatoimelist aktivaatorit.       Püsivärvidega saab juukseid värvida heledamaks ning katta 100% ulatuses halle juukseid,  aga ka värvida tumedamaks ja toon-toonis, kuigi viimasel kahel juhul on sageli parem  kasutada kerg- või poolpüsivärvi.             Püsivärvide segamisel kasutatakse aktivaatorit, tänu millele värv avab juukse kutiikulkihi  ning saab võimaluse siseneda korteksisse. Kutiikulkihi sulgemiseks tuleb kindlasti, peale  värvi maha pesemist, kasutada palsamit või spetsiaalset järeltöötlusemulsiooni. Mõned  püsivärvid sisaldavad ammoniaaki ja mõned on ammoniaagi vabad.                                      Kui juuksevärvi koostisest on eemaldatud ammoniaak, on see asendatud mõne teise  leeliselise ainega, sest miski peab avama juukse soomuse. Kui ammoniaagi asemel  kasutatakse amiine (nt metüülamiin, etüülmetüülamiin, trimetüülamiin), pole juukse  seisukorrast vaadatuna olulist vahet, kas juuksevärv sisaldab ammoniaaki või on  ammoniaagivaba juuksevärv. Siin hakkavad rolli mängima värvi teised omadused ja juuksuri  professionaalsus.    Kõige levinumad ammoniaagi aseained juuksevärvides on:   •  etanolamiinid (alkoholi baasil aine). Etanolamiinid käituvad juuksevärvis sarnaselt  ammoniaagiga – nad avavad juukse soomuse.   •  monoetanolamiin (MEA) suudab juukse soomust avada võimalikult vähe ja seega on  juuksekarva kahjustus minimaalsem ning ei kaasne ammoniaagile omast lõhna.   Etanolamiin on allergeen ja seda ei ole nii kerge juustest eemaldada kui ammoniaaki, mis  täidab oma ülesande kiirelt ning siis haihtub juuksest. Etanolamiinid nii kiiresti juuksest ei  lahku ning kui neid korralikult välja ei pesta, mõjutavad nad juukseid ka peale värvimist.  


                 Nimetus – püsivärv – tähendab, et värvi kunstlikud pigmendid mõjutavad juukse loomulikke  pigmente korteksi kihis. Püsivärv ei tähenda aga seda, et värv püsib juustes kauem – põhiline  erinevus kergvärvidest on see, et püsivärvidega värvitud juus kasvab välja (võib aja jooksul  muutuda tuhmimaks, sest osad värvipigmendid ka kuluvad välja), kergvärvi puhul eemaldub  värvipigment järkjärgult. Värvi püsimisaeg on mõlemal juhul sama. Kui valida püsivärv  lihtsalt sellepärast, et see tundub intensiivsem ja püsib kauem, kahjustataks tegelikult lihtsalt  juukseid ning varsti on kutiikulkiht juba nii avatud, et ükski pigment enam püsima ei jää.        Aktivaator ehk vesinikperoksiid    Vesinikperoksiid on oksüdeeriv osa või aine juuste värvimisel, mis sisaldub juuksevärvi  aktivaatoris ja mille ülesandeks on (segades oksüdeeruva juuksevärviga) varustada protsessi  hapnikurikka gaasiga, mille tagajärjel ilmutavad end värvipigmendid ja toimub juukse värvi  vahetus. Värvi aktivaatorit, milleks sageli on vesinikperoksiid H2O2, nimetatakse  katalüsaatoriks ehk protsessi käivitajaks. Vesinikperoksiidi pH on 2.5 - 4.5.  Vesinikperoksiid on aine, mis sisaldub aktivaatoris ehk vesinikemulsioonis.    Aktivaatori nimi võib eri brandide lõikes varieeruda, kuid tema ülesanne jääb samaks –  segatuna juuksevärviga käivitab ta protsessi, tänu millele saab toimuda juuste värvimine.    Aktivaatori tugevus sõltub selles sisalduvast vesiniku protsendist. Mida suurem on vesiniku  protsent, seda rohkem aktivaator juukseid mõjutab. Üle 12% tugevusega aktivaatorit Eesti  turule ei tarnita .     


                  Pilt 2. Kuidas mõjub avakaator.            Juuste heledaks värvimine    Püsivärviga on juukseid võimalik heledamaks värvida neli kuni viis astet. Kui juuksed on  juba värvitud, see tähendab, et nad sisaldavad kunstlikke värvipigmente, siis ei ole neid enam  võimalik teise värviga heledamaks värvida. Äärmisel juhul võib juuksekarv minna  heledamaks pool astet, sest teine värv muudab heledamaks üksikud juukses säilinud  naturaalsed pigmendid. Kunstlike värvipigmentide eemaldamiseks tuleb kasutada  blondeerijat või muud sarnast vahendit, mis muudab juuksed rohkem kui viis astet  heledamaks.    Juuste heledamaks värvimisel on oluline teada ja tunda ka nn joonealuseid juuksepigmente.  See tähendab, et olemas on pigmendid, mis juukseid helestades hakkavad värvitooni  mõjutama. Need on kaaspigmendid. Näiteks, helestades tumepruune juukseid nelja astme  võrra, hakkab tulemust mõjutama oranž pigment. Selleks, et saavutada soovitud keskmine  blond värvitoon, tuleb värvile lisada oranži vastandvärvi ehk siniseid värvipigmente.   


                    Pilt 3. Tumedusaste ja selle kaaspigment      Juuste tumedaks värvimine    Kunstlikke värvipigmente saab tumedamaks värvida teiste kunstlike värvipigmentidega ehk  eelnevalt värvitud juukseid saab teise värviga tumedamaks värvida.   Juuste tumedamaks värvimisel peab järgima vastandvärvide teooriat – eriti oluline on see  blondiks värvitud juuste tumedamaks (kuldsemaks/pruunikamaks) värvimisel, sest juuksed  võivad minna rohekaks. Vältimaks rohelise tooni teket, tuleb sellisel juhul värvisegule lisada  või eelpigmenteerimise teel juuksesse viia, punakaid pigmente.   Heledate juuste tumedamaks punaseks värvimisel, peab jälgima soovitud punase tooni hulka.  Heledale toonile erksa punase lisamine võib tulemuse palju punasemaks jätta kui on  värvitoon värvikaardil.   Tumedamaks värvimisel ei ole vaja tavaliselt kasutada püsivärvi, sest juukseid ei ole vaja  avada nii, nagu seda on vaja teha heledamaks värvimise puhul. Väga tumedate toonide puhul  tuleb jälgida ka seda, et pideva ülevärvimisega ei lisata liigseid pigmente, kuna nii võib  


                juukse värv muutuda palju tumedamaks kui oli soovitud toon. (Näiteks kui värvid seina, siis  jääb valge seina siniseks värvimisel kumama hoopis erksam toon kui selle seina puhul, mida  on juba korduvalt siniseks värvitud).                  Blondeerimine  Kunstlikke värvipigmente saab tumedamaks värvida teiste kunstlike värvipigmentidega ehk  eelnevalt värvitud juukseid saab teise värviga tumedamaks värvida.   Juuste tumedamaks värvimisel peab järgima vastandvärvide teooriat – eriti oluline on see  blondiks värvitud juuste tumedamaks (kuldsemaks/pruunikamaks) värvimisel, sest juuksed  võivad minna rohekaks. Vältimaks rohelise tooni teket, tuleb sellisel juhul värvisegule lisada  või eelpigmenteerimise teel juuksesse viia, punakaid pigmente.       Heledate juuste tumedamaks punaseks värvimisel, peab jälgima soovitud punase tooni hulka.  Heledale toonile erksa punase lisamine võib tulemuse palju punasemaks jätta kui on  värvitoon värvikaardil. 


                 Tumedamaks värvimisel ei ole vaja tavaliselt kasutada püsivärvi, sest juukseid ei ole vaja  avada nii, nagu seda on vaja teha heledamaks värvimise puhul. Väga tumedate toonide puhul  tuleb jälgida ka seda, et pideva ülevärvimisega ei lisata liigseid pigmente, kuna nii võib  juukse värv muutuda palju tumedamaks kui oli soovitud toon. (Näiteks kui värvid seina, siis  jääb valge seina siniseks värvimisel kumama hoopis erksam toon kui selle seina puhul, mida  on juba korduvalt siniseks värvitud).          Hallide juuste värvimine  Hallide juuste värvimisel tuleb lähtuda asjaolust, et täielikult valge juuksekarv on ka täielikult  ilma pigmendita. Selleks, et juuksevärv oleks pärast värvimist halli-vaba, tuleb värvile lisada  ka nn naturaaltoon.                                                                                    Naturaaltoon on iga  brandi värvikaardil olev värvirida, millele ei ole lisatud toone ega nüansse. Naturaaltoonid  tunneb ära selle järgi, et nende tähistamisel, kas numbrite või tähtedega, ei ole lisatud ühtegi  muud märget kui värvi tumedusaste. Naturaaltooni valimisel tuleb lähtuda soovitud tooni  tumedusastmest. See on oluline, kui inimese juustes on üle 70% halle juukseid.         Pilt 4. Hallide juuste iseloomustus   


                Hallide juuste protsentuaalne osakaal juustes määrab ära naturaalse tooni ja moetooni  segamissuhte värviretseptis. Hallide juuste osakaal võib varieeruda pea erinevates osades.  Parma värvitulemuse saavutamiseks on kasulik kasutada ühe pea ulatuses erinevaid  värvisegusid. Näiteks on juuksed meelekohtadel täiesti valged ja seda osa värvitakse nagu 90- 100% halli osakaaluga juukseid, samas võib pea kuklaosas olla halle juukseid 0% ja kuna  juukseid ei värvita heledamaks, siis pole vaja seda osa püsivärviga koormata. Kehtib reegel,  et mida rohkem on halle juukseid, seda rohkem lisatakse värvisegusse naturaaltooni. Mõned  tootjad pakuvad hallide juuste värvimiseks värve, mida ei tule eelnevalt kokku segada, sest  neile on juba naturaaltoon lisatud.          JUUSTE TOONIMINE ENNE JA PÄRAST JUUSTE  VÄRVIMIST  Eelpigneteerimine    Enne juuste värvimist tehtavat toonimist nimetatakse eelpigmenteerimiseks.   Eelpigmenteerimist kasutatakse heledaks värvitud või blondeeritud juuste puhul, enne juuste  tumedamaks tagasi värvimist.   Eelpigmenteerimise käigus lisatakse juustele värvipigment ilma aktivaatorita ning seejärel  lisatakse põhivärvisegu. Kindlat mõjuaega ei ole, siin tuleb juuksuril ise otsustada lähtudes  juuste olemusest ja tema kogemusest.   Eelpigmenteerimise soovitused ja retseptid on erinevatel värvitootjatel sageli erinevad, kuid  kõigi eesmärgiks on lisada juustele rohkem pigmenti, sest tavalises värvisegus olevast  pigmendist ei piisa. 


                                  Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu    Värvitud juuksed sisaldavad kunstlikke värvipigmente ja neid ei ole enam võimalik teise  värviga heledamaks värvida. Selleks, et värvitud juukseid heledamaks saada, tuleb neid  tavaliselt blondeerida, kuid mitte alati.    Selleks, et eemaldada juustest soovimatut pigmenti võib juustele teha värvieemalduse ehk  blondeeriva pesu.    Paljud juuksevärvide tootjad pakuvad kasutusvalmis värvieemaldamise tooteid, kuid  blondeeriva pesu segu saab iga juuksur ka ise kokku segada, arvestades kliendi juuste  seisundit ja värvitulemuse lõppeesmärki.   Värvieemaldusega ei pruugi aga alati saavutada soovitud lõpptulemust. Tulemus sõltub  toodetest, millega on eelnevalt juukseid värvitud. Kui juukseid on värvitud tugevatoimelise  laiatarbe juuksevärviga, siis võib värvieemalduse tulemus oodatust erineda, sest nn poevärvid  sisaldavad lihtsamakoelisi värvikomponente ja on tugevamatoimelised sellepärast, et nad  peavad kindlasti tagama rahuldava värvitulemuse võimalikult erinevate juuste puhul.    Juuksur saab aga valida värvi ja värvisegu vastavalt kliendi juuste olemusele ja eripärale. 


                Sageli tuleb värvieemalduse protseduuri korrata mitu korda, kuni soovitud lõpptulemus on  saavutatud.    Värvieemaldust saab teha siis, kui sooviks on juuksevärvi eemaldamine, jäädes samasse  tumedusastmesse või soovitakse juukseid helestada paari astme võrra. Kui sooviks on  helestada juukseid rohkem kui paar astet, tuleb neid juba blondeerida. Värvieemalduse  järgselt on soovitav kasutada spetsiaalseid juuksehooldustooteid, mida klient saab endale  tavaliselt salongist kaasa osta.             Juuksevärvi ületuunimine     Juuksevärvi järgset ületoonimist tehakse siis, kui värvitulemus ei vasta soovitud  tulemusele.    Ületoonimist ei tehta juhul, kui värvitulemus on liiga tume, kuna korduv värvimine muudab  juuksed veelgi tumedamaks.    Ületoonimisel ei tohi kasutada aktivaatorit, mis on tugevam kui 3%, sest värviprotsess on  juba tehtud – vajalik on ainult tooni korrigeerimine.    Sagedasti kasutatakse ületoonimist peale juuste blondeerimist või blondeeritud salkude  tegemist, kuna helestatud juuksetoon on toores ning kollakas. Ületoonimise värvisegu  kokkusegamisel tuleb lähtuda vastandvärvide teooriast (näiteks kuldkollastele blondeeritud  juustele mõeldud toonivale värvisegule lisatakse natuke lillat).       Vastandvärvi hulk segus sõltub sellest, kui tugev on värvitoon, mida soovitakse nö tasandada.  Tihti piisab ka paarist grammist vastandvärvist. 


                   Näide:    10/0 tumedusastmes tooni, mis on läinud kollakaks, saab üle toonida värviseguga, milles on  kollase vastandvärvi: 30g 10/0 + 1g lillat pigmenttooni + 60g 1,9%-line aktivaator.               Juuste värvimise  protseduur    Värvimise ettevalmistused    Kui tööplaan ja protseduuride järjekord on kindlaks määratud, tuleb klient värvimise  protseduuriks ette valmistada.   Kliendi kaela ümber asetatakse kaelapaber ning tema riided kaetakse kliendikatte ehk  peleriiniga. Kaitseks võib peleriini peale asetada veel kilekatte või paberi.   Otstarbekas on panna valmis kõik vajalikud töövahendid – vaja läheb värvikaussi,  värvipintslit ja kaitsekindaid.   Olenevalt värvimisetehnikast võib vaja minna fooliumit ning erinevaid kamme (salkude  väljatõstmiseks ülejäänud juustest ja värvi ühtlaseks kammimiseks).  Värv kantakse juuksejuurtele õhukeste diagonaalsete salkude kaupa või juukselahust  paremale ja vasakule poole liikudes õhukeste salkude kaupa.  


                Juhul, kui soovitakse  juukseid värvida heledamaks, siis alustatakse värvi pealekandmist pea  kuklaosast, sest tänu nahatemperatuuri erisusele on seal värvi mõjuaeg natuke pikem. See on  oluline juuste heledamaks värvimisel, erksate punaste toonidega värvimisel ja hallide juuste  värvimisel.    Soovides värskendada värvi juuste kogupikkuses, kantakse juuksejuurte jaoks valitud tooni  kergvärv ka eelnevalt värvitud juukseosadele (keskosa ja otsad).    Ületoonimisel ei kasutata tugevaid aktivaatoreid, sest juukse tumedusastet pole vaja muuta –  juuksepikkusele on vaja lisada ainult pigmenti.    Kergvärvi võib juustele kanda aplikaatorpudeli abil, sest tavaliselt on see vedelam, kui  püsivärv.     Juuste triibutamine    Juuste triibutamiseks ehk salgutamiseks on mitmeid erinevaid tehnikaid.    Ühe moodusena võib kasutada juuksekasvuala neljaks jaotamist, nagu ka järelkasvule värvi  pealekandmisel. Diagonaalsete jaotustega ja järgides nö traageldamise võtet juuksesalgust  välja peenikesed salgud, asetatakse salkude alla fooliumiriba ning kantakse salkudele värvi-  või blondeerimissegu.   Salkude värvimisel ja ka mitme värviga värvimisel pole kindlaid reegleid, kuid jälgima  peaks, et värv toetaks juukselõikust (nt kui kliendil on ühepikkused juuksed ning juukselahk  on paremal pool, siis pole mõtet salgutada mitme värviga seda osa vasakul, kuhu langeb suur  hulk juukseid tänu juukselahule – värvitehnika jääb teiste juuste alla).  Heledate triipude tegemisel võib parema tulemuse saamiseks kasutada lisasoojust  (klimasoon). Kui salgud on saavutanud soovitud heledusastme, loputatakse ja pestakse  värvisegu juustelt šampooniga maha ning neutraliseeritakse palsamiga.   


                  Pilt 5. Juuste triibutamine            Värvi maha pesemine    Kui värvi kasutusjuhend nõuab juuste pesemist enne värvimist, näiteks kergvärvide puhul, siis  pole  pärast  enam  vaja  juukseid  uuesti  pesta.    Püsivärvide  puhul  ehk  siis  nende  värvide,  mille  puhul  on  nõutud,  et  juuksed  oleksid  enne  värvimist kuivad ja soovitavalt pesemata, tuleb värv šampooniga maha pesta, sest muidu ei ole  võimalik  värvisegu  juustest  eemaldada.    Enamjaolt  tuleb  enne  šampooni  kandmist  juustele,  juuksevärvi  emulgeerida.      Emulgeerimiseks lisatakse natuke vett peas olevale  värvile ning värvisegu nö  masseeritakse  vahule.  Alustada  tuleks  juuste  piirist.  Selle  tegevuse  tulemusena  masseeritakse  juuksevärv  juustelt  ja  peanahalt  lahti  ning  seda  on  kergem  maha  pesta.    Pärast emulgeerimist loputatakse juuksed korralikult (kõik värvijäägid peavad olema juustest 


                eemaldatud)  ja  pestakse  šampooniga.   Kui värvitootja soovitab kasutada kindlat hooldusvahendit peale värviprotseduuri, siis peab  seda ka kasutama. Kui seda pole  määratud, kasutatakse värvitud juuksele mõeldud palsamit  vm. Palsami kasutamine on kohustuslik, sest see lõpetab kogu värvimise protsessi.         Abivahendid värviprotsessis    Selleks,  et  värviprotsess  oleks  võimalikult  sujuv,  kasutatakse  värvimisel  lisavahendeid  –  kergpalsam,  juuste-  ja  peanahakaitse  või  spetsiaalne  hooldusvahend.    Igal  värvitootjal  on  sortimendis  ka  juuksepiiri  puhastaja  ehk  nahalt  värvieemaldaja,  millega  saab  vajadusel  eemaldada  värvijäägid  kliendi  juuksepiirilt  ja  kõrvadelt,  sest  šampooniga  pesemine  ei  pruugi  seda  teha  piisavalt.               


                  Pilt 6. Produktid millega maha pesta värv          Kasutatud allikad:      https://lood.delfi.ee/annestiil/ilu/koduse-juuksevarvimise-a-b-c- profinou-abil-saad-varvivarskendusega-ka-ise- hakkama?id=8357190 


                http://www.goldwell.ee/?n=32  https://sobranna.elu24.ee/425287/tippjuuksur-selgitab-uks- rusikareegel-mida-peaks-teadma-iga-blond  http://www.seleene.ee/tasub-teada/varviaabits-algajale.php   
 
         

Document Outline

• Vastandvärvid
• JUUSTE TOONIMINE ENNE JA PÄRAST JUUSTE VÄRVIMIST
• Eelpigneteerimine
• Juuksevärvi ületuunimine
  • Näide:
  • Värvimise ettevalmistused
  • Abivahendid värviprotsessis