Keemia- alkeenid, alküünid, amiinid (0)

Alkeen - küllastumata süsivesinik, kus esineb vähemalt üks kaksikside (
Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid
Kolmikside- kordne side, mis moodustub funktsionaalsete rühmade vahel. See koosneb ühest
Kaksikside- keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. N: propeen - CH2=CH-CH
Eteen e. Etüleen- CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas . Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli.
Etüün e. Atsetüleen CH≡CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on keemiatööstuses väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik.
Terpeenid - lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid . Neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga: limoneen( sidruni koor), karoteen (porgandi värvaine)
Amiin- ammoniaagi (NH3) derivaat , kus vesiniku aatomi asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Amiine leidub looduses, enamikel amiinidel on ebameeldiv lõhn.
Hüdraatimine-veega liitumine
(CH2=CH2+H2O->CH3-CH2-OH tekib alkohol) (alkaanide puhul)
(CH≡CH+H2O->CH3CHO) (alküünide puhul)
Hüdrogeenimine-vesinikuga liitumine
( CH2=CH2+H2->CH3-CH3 tekib alkaan)(alkaanide puhul)
( CH≡CH+H2->CH2=CH2) (alküünide puhul)
Miks on amiinid tugevad nukleofiilid?
Nukleofiilsus on omadus siduda prootoni. Amiinidel on vaba elektronpaar , mida ta saab suhteliselt kergelt loovutada ning seejärel siduda prootoni. Sellest tuleneb ka tema aluseline omadus, et ta saab kergelt liita elektrone ja reageerib hapetega.