Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sport-äri või kultuur? (8)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida see mõiste tähendab?
  • Palju rahaKas siis kultuur hakkab tahaplaanile jääma?
Sport -äri või kultuur?
Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi.Äri ja kultuur käivad spordiga käsikäes.Sporti hakkab üle võtma äri,kuna suured rahad on mängus ja kõik tahavad teenida palju raha.Kas siis kultuur hakkab tahaplaanile jääma?
Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus , teiselt poolt äri – nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Sõnum on seda efektiivsem, mida tugevamalt seda eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi.
Andrus Veerpalu, Tiit Sokk , vennad Tõnisted, Indrek Pertelson – need nimed eestlastele laiemat tutvustamist ei vaja. Enamik meist oskab nimetada nii spordiala , millega nad loorbereid on teeninud, kui ka tipptulemused.Aga vähem teatakse mis äridega nad tegelevad.Sportlased vajavad teisi sissetulekuid peale oma heade tulemuste eest palka saades .Olümpiavõitja Tiit Sokk peab pubi ja korvpallikooli. Soku Korvpallikooli MTÜd ei asutatud kasumi teenimiseks, pigem sai see tehtud murest koduse korvpalli tuleviku pärast.Kuid kõigil ei lähe nii hästi ettevõtmisega.Indrek Pertelsoni spordiklubi Arigato sai umbes aasta toimida kuna läks pankrotti ja müüdi ära.
Sport kahtlemata on omaette kultuur ja on olnud seda juba neist aegadest alates, kui vanad kreeklased oma kultuurmaailma laiendades ehitasid esimeste objektidena ikka nii amfiteatri kui staadioni . Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga . Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks kultuurile on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale.
Sporlased peavad väga tähtsaks oma riigi tunnustamist võistlustel ja annavad endast parima,et näidata mida ta suudab teha ja mida tema riik tegi selleks,et ta nii hea oleks oma alal.Loomulikult tahavad nad ka anda teada järgmisele põlvkonnale aimu mis on võimalik korda saata.Paljud Eesti sportlased on andud oma medalid ja karikad Tartu spordimuuseumile,kus kõik saavad neid vaatamas käija.Tartu spordimuuseumis hooldatakse kõike,et asjad säiliks ja seal palju asju mida kasutati varasematel aegadel .
Lõplikult võib öelda,et kui ei oleks spordimaailmas äri ei saakski sporti olla,sest peab tõdema,et raha on vaja igaljuhul .Ka kultuur jääb alles alatiseks,kuid sellele ei võida pöörata väga palju tähelepanu.
Sport-äri või kultuur #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 205 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor saihtam Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sport - kas kultuur-äri või poliitika
2
doc

Sport - kas kultuur, äri või poliitika

Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune ,,mootor". Kui liikuda aegades tagasi,

Eesti keel
Mõtteid spordist
2
doc

Mõtteid spordist

Sport ­ äri või kultuur Sport on kehaline või vaimne võistuslik tegevus. Üks põhilisemaid küsimusi spordis on kas sport on äri või kultuur. Kas võib arvata, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri? Kuidas seondub tippsport äriga? Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri ­ nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Selle ulatusest räägivad börsil noteeritud spordiklubid, sportlaste 100-miljonilised reklaamilepingud ja miljonitesse ulatuvad nädalapalgad. Spordi müümise kuldreegel on: me müüme tipptasemel

Eesti keel
Sport äri või kultuur
2
doc

Sport äri või kultuur?

Sport äri või kultuur? Üks põhilisemaid küsimusi spordis on see, et kas sport on äri või kultuur. Isiklikult arvan, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri, sest firmade jaoks, kes on mingi suusakoondise sponsor või mingi kuulsa sportlase sponsor on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistusdressil. Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Tavasoomlasele on palju olulisem, kas jäähoki MMi võidab Soome või Rootsi, kui see, kas Nokia turuväärtus on suurem kui Ericssoni oma. Spordi rahvuskesksuse tõttu peavad riik, rahvas ja ettevõtjad erakordselt panustama selleks, et tuleks tulemusi. Väikeriigid eriti. Telia tippjuhid ütlesid

Kirjandus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Inimese kehas eristatakse nelja põhi- on epiteel-, side-, list koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikudet. lihas- ja närvikude Epiteelkude katab keha välispinda, samuti õõnsate elundite sisepindu ning moodustab näärmeid. Sellise paigutuse tõttu on epiteelkoel alati vaba pind ­ see Epiteelkude katab on pööratud kas kehast väljapoole või siis keha õõnsate struktuuride sisemusse. keha välispidiselt Epiteelkoele on üldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vähe raku- ja õõnsate elundite vaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide sisepindu ning arvu järgi. Näiteks ühekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente moodustab veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja pal-

Inimeseõpetus



Kommentaarid (8)

mailisj profiilipilt
mailisj: Sain selle 2 :S

Pole ikka midagi niiiiii hea...
16:29 26-02-2009
nahid1 profiilipilt
nahid1: Kindlasti mitte kirjutada selle põhjal!
22:37 25-03-2009
odyssey profiilipilt
odyssey: Lühike ja suhteliselt jama sisu
01:36 10-06-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun