Teede kõverjoonelisuse määramine (0)

Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine

Töö koostaja :

Töö koostamise kuupäev: 21.10.2015

Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima.
Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft word, Paint
Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Pärnu maakonnas Juuru vallas. Skeemil A’ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 59°5’18’’ L 24°48’4’’. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti A ja B geograafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused.
Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem
Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,155, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,155 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 684 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 1148,04 m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas arvutada teede tegelikud pikkused kasutades selleks keskmist teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja mõõtes kahe punktivahelise otsekauguse.
Mõõtmistulemused ja arvutused:
Lähtepunkt nr
Sihtpunkti nr
Kaugus teed mööda (Lt)
Kaugus otse (Lo)
Kõverjoonelisuse koef. (Ki)
Kaugus arvutatud (La=Lo*K)
Lv=Lt-La
(Lv)2
A
B
5951
5489
1,084
6339,8
-388,8
151165,44
A
D
7416
7096
1,045
8195,9
-779,9
608244,01
B
C
9601
8567
1,121
9894,9
-293,9
86377,21
C
D
2929
2701
1,084
3119,7
-190,7
36366,49
A
C
10 551
7321
1,441
8455,8
2095,2
4389863,04
Karitm.kesk=1,155
∑(Lv)25272016,19
Keskmine ruuthälve : σ = 1148,04 m
Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt „ Salvesta kaardipilt“ tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast , kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan, kleepisin selle programmi Paint ning lisasin vajalikud jooned. Andmed ja numbrid kandsin maaüksustele „Text Box“ abil. Edasi kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu.
Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti ja ka valitud piirkonda iseloomustavat teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgnevalt viisin läbi kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsuse määramise leides selleks vastava ruuthälbe. Kui piirkonnas arvutatud teede kõverjoonelisuse koefitsiendi hälbimine on väike, siis on võimalik kasutada leitud koefitsienti teede tegeliku pikkuse määramiseks , kuna kahe punkti vahelist otsekaugust on lihtsam määrata, kui leida nende punktide vahelist kaugust teed mööda mõõdetuna. Arvutuste tegemisega probleeme ei esinenud , aga keerulisem oli selgitada ruuthälbe olemust. Selle töö käigus sain taas kasutada Maa-ameti Geoportaali võimalusi ning koostada tuli oma tööd illustreeriv plaan.