Teede kõverjoonelisuse määramine (0)

Maakorralduse põhikursus                                                                                                          Alvar Halling 
  1    Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine  Töö koostaja: Alvar Halling  Töö koostamise kuupäev 14.10.2020 ja töö parandamise kuupäev 24.11.2020  Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks 
leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede 
kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi 
õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima.  
  Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja 
Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on 
kasutatud arvutis olevaid programme: Paint, Microsoft Word ja Google chrome.  Selgitus valitud katastriüksuste kohta:   Uuritav piirkond asub Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas. Joonisel on A’ ga tähistatud 
punkti geograafiline koordinaat B 58° 43’ 21’’ L 26° 38’ 16’’. Uuritavad teed on esitatud 
joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise 
joonega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta 
ja nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 2. Joonisele 1 on kantud punktide 
A, B, C ja D geograafilised asukohad, kaugused teed mööda ja otsekaugused.    Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud skeem   


Maakorralduse põhikursus                                                                                                          Alvar Halling 
  2    Töö tulemused:     Valitud teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,744, mis tähendab, et teed mööda 
mõõdetud teede pikkus on teede otsepikkusest keskmiselt 1,744 korda pikem. Seejärel 
arvutasin teede pikkused, kasutades selleks teede otsekaugust ja keskmise kõverjoonelisuse 
koefitsienti. Järgmisena leidsin keskmise ruuthälbe, mille väärtuseks tuli 1512,17 m. Selle 
abil saab hinnata arvutatud teepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes. Seega on 
maksimaalne eksimus +/- 1,744 m.    Tabel 2. Mõõtmistulemused ja arvutused  Lähte-
punkti 
Nr  Siht-
punkti 
Nr  Kaugus 
teed 
mööda 
(Lt)  Kaugus 
otse 
(Lo)  Kõverjoonelisuse 
koefitsient (Ki)  Kaugus 
arvutatud 
(La=Lo*K)  Lv=Lt-
La  (Lv)2  A  B  822,78  821,54  1,00  1432,77  -609,99  372087,80  B  C  1269,2  1255,8  1,01  2190,12  -920,92  848093,65  C  D  724,54  724,83  0,99  1264,10  -539,56  291124,99  D  A  982,78  923,92  1,06  1611,32  -628,54  395062,53  A  D  4302,1  923,92  4,66  1611,32  2690,78  7240297,01          Karitm.kesk= 1,744      ∑(Lv)2=9146665,98    Keskmine ruuthälve: σ = 1512,17  Ruuthälve näitab kui palju uuritav suurus varieerub.    Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta:     Esmalt kasutasin Maa-ameti Geoportaalis tööriista „Salvesta kaardipilt“, millega 
salvestasin sobivate teedega plaani arvutisse. Seejärel kasutasin programmi Paint, kus 
lisasin plaanile illustreerivad jooned punktide kauguste kohta teed mööda, samamoodi 
illumineerisin ka otsekaugused. Minu joonisel on punane joon kaugus teed mööda ja sinine 
joon tähistab kaugust otse. Andmed lisasin „Text boxi“ kasutades. Värvivalikut oli üsna 
raske teha, kuid loodan et andmed on loetavad. Seejärel salvestasin pildi ning lisasin 
Microsoft Word dokumenti.  Enesereflektsioon:     Antud tööga õppisin kuidas uurida teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Samuti õppisin 
kasutama Maa-ameti kodulehel olevaid võimalusi. Maa-ameti geoportaalis töötamine 
erinevate tööriistadega on põnev, kuid mõni asi on suhteliselt aega nõudev, näiteks teed 
pidi pikkuse mõõtmine, kuna peab olema täpne. Ülesanne õpetas mulle kuidas määrata 
teede kõverjoonelisuse täpsust, leides selleks vastava ruuthälbe.


Maakorralduse põhikursus                                                                                                          Alvar Halling 
  3