Teede kõverjoonelisuse määramine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Praktikum 2- Teede kõverjoonelisuse määramine

Praktikum 2- Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Karel Jõgeva Töö koostamise kuupäev: 24.11.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Opera, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Võru maakonnas Võru vallas juba külas

Maakasutuse planeerimise põhikursus

4

docx

Teede kõverjoonelisuse määramine

Praktikum 2 ­ Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ja seeläbi õppisin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Mozilla Firefox, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Tartumaal. Skeemil X'ga tähistatud

Maakorralduse põhikursus

6

docx

Teede kõverjoonelisuse määramine

Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 21.10.2015 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft word, Paint Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Pärnu maakonnas Juuru vallas.

Maakorraldus

4

docx

Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine

Praktikum 2 ­ Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 04.11.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust ning omandada teede kõverjoonelisuse koefitsendi määramist ja selleks vajalike rakenduste kasutamist. Selleks tuleb leida teede kõverjoonelisuse koefitsent, kasutades selleks vastavat metoodikat ning internetis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Kasutatud töövahendid: Töö koostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit, Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google Chrome, Microsoft Office Word 2007. Töös olevate jooniste koostamiseks on kasutatud MS Paint´i.

Maateadus

4

docx

Praktikum 1 – Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine

Töötulemus: Kompaktsuse koefitsiendi alusel on kõige kompaktsema kujuga katastriüksus nr 4. Üsna sarnased tulemuse said katastriüksused nr 1 ja 5. Sellele järgnes katastriüksus nr 3. Kõige kehvema tulemuse sai katastriüksus nr 2. Kui vaadata lisaks ka väljavenitatuse koefitsienti, siis ka selle näitaja alusel on katastriüksus nr 5 saanud kõige parema tulemuse ning siin on kõige kehvema tulemuse saanud maaüksus nr 2. Kõverjoonelisuse koefitsiendi alusel on kõige parem tulemus samuti katastriüksusel nr 2, katastriüksused nr 4 ja 1 on peaaegu võrdse tulemusega, katastriüksus nr 5 on antud näitaja osas saanud kõige kehvema tulemuse. Keeruka kujuga maaüksuste osas ei ole lihtne anda hinnangut ainult neile peale vaadetes. Selleks, et neid võrrelda, peavad olema valitud samad näitajad ning nende näitajate alusel leitud koefitsiendid annavad võimaluse neid maaüksusi järjestada.

Maakasutuse planeerimise põhikursus

3

pdf

Praktikum 1 pdf

andmete alusel on koondatud tabelisse 1. Joonis 1. Konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuste skeem Töö tulemused: Kompaktsuse koefitsiendi alusel on kõige kompaktsema kujuga katastriüksus nr 2. Sellele järgnevad katastriüksused 1 ja 3. Kõige kehvema tulemuse said katastriüksused 5 ja 4. Kui vaadata lisaks väljavenitatuse koefitsienti, siis selle näitaja alusel on saavutanud kõige parema tulemuse katastriüksus nr 1 ning kõige kehvema tulemuse katastriüksus nr 5. Samas kõverjoonelisuse koefitsiendi alusel on kõige parem tulemus katastriüksusel nr 1 ja 5 ja kõige kehvem tulemus katastriüksustel nr 3. Keeruka kujuga maaüksuste osas ei ole lihtne anda hinnangut üksnes neile peale vaadetes. Selleks, et neid võrrelda peavad olema valitud samad näitajad ning nende näitajate alusel leitud koefitsiendid annavad võimaluse neid maaüksusi järjestada. Lk 1/ 3 Maakorralduse põhikursus Sofja Krivorukova Lk 2/ 3 Tabel 1

Kategoriseerimata

138

docx

GEODEESIA II eksami vastused

TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia ­ Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia ­ geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia ­ kuni 300 km2 alade kaardistamisega seotud tööd, geodeetilise mõõdistusvõrgu rajamine, objektide, situatsioonikontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamine, topograafilised plaanid, kaardid; kastrimõõdistamine ­ maamõõdutoiming, maatüki piiride määramine, kindlustamine märkidega, maatüki plaani koostamine. Tihiti seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutitehnikaga. Rakendusteadusena tähtis ehitustehnikas, mäenduses, põllumajanduses, metsandus, sõjandus jne. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Maad loetakse üldiselt kerakujuluseks (R~6400km, R (Eestis keskmiselt) ~6388km). Kõige

Geodeesia

1072

pdf

Logistika õpik

19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus-

Logistika alused

Kommentaarid (0)