Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Kr
K e
r e
e k
e a
k  
a k
  u
k n
u s
n t
s
Si
S s
i s
s e
s j
e u
j h
u a
h t
a u
t s
u
Vana-Kreeka  kunst  jagatakse järgmisteks 
perioodideks :
1) Arhailine periood ehk  vanaaeg  - 7-6. sajand 
eKr. 
2) Klassikaline ehk  õitseaeg  – 5-4. sajand eKr.
3) Hellenistlik ehk  hiline  periood – 3-1. sajand 
eKr
   
      Kunstiliikidest on kõige olulisemal kohal 
arhitektuur , märkimisväärsed on veel 
skulptuur  ja  vaasimaal  ( maalikunst ).
Kr
K e
r e
e k
e a
k  
a k
  u
k n
u s
n t
s i
t  im
  õ
m j
õ u
j
Kreeka  kunst  avaldas järeltulevateke 
põlvedele väga suurt mõju.
Aastasadu   pidasid   arhitektid , skulptorid ja 
maalikunstnikud  antiikkunsti täiuslikuks.
Eestis võib leida  hooneid , kus kreeka templid 
on mõjutanud nende väljanägemist.
Antiikaja kunsti võib lugeda vaimustuse ja 
eeskuju allikaks.
Eh
E i
h t
i u
t s
u k
s u
k n
u s
n t
s  
t e
  h
e k
h  
k a
  r
a h
r i
h t
i e
t k
e t
k u
t u
u r
u

Kõige olulisemad ja uhkemad kreeka ehitised olid 
templid, mis tavaliselt ehitati marmorist.

Igas suuremas linnas oli mitu templit ja neid oli ka 
maakohtades.

Üks kõige kuulsamaid on  Periklese  ajal ehitatud juma-
    lanna  Athena  tempel
     Parthenon .
Paljusid arhitektuuriobjekte
    ehtisid skulptuurid , millest on
     juttu  hiljem.
    
Skulptuur
Skulptuur – kuju, nendega kaunistati Kreekas 
templeid, turuplatse ja teisi avalikke kohti.
Algul valmistasid  hellenid   savist  ja  pronksist  
väikseid  kujukesi , kuid hiljem hakati kasutama 
marmorit.
Skulptuurid olid üsna algelised, nendel oli jäik 
sirge asend, külgedele surutud käed ja 
otsevaade.
Väga kuulus  skulptor  oli ateenlane
    Pheidias, kes kaunistas Parthenoni 
    templit. 
Ma
M a
a l
a ilk
i u
k n
u s
n t
s
Maalidega kaunistati Kreekas paljude hoonete 
seinu.
Tänaseks on paljud teosed hävinud.
Muistest ajast alates kaunistasid  kreeklased  
savinõusid mitmesuguste maalingutega.
Vaasidel kujutati nii müütide tegelasi kui ka 
pilte igapäevasest elust.
On olemas nii mustafiguurilisi kui ka 
    punasefiguurilisi vaase.
Ha
H l
a ilk
i a
k r
a n
r a
n s
a s
s o
s s
o e
s  
e m
  a
m u
a s
u o
s l
o e
l u
e m
u
See hauatempel on püstitatud Kaaria kuninga 
Mausolose jaoks tema naise poolt.
Mausolose nime järgi kutsutakse seda 
mausoleumiks.
Mausoleum kerkis kolmeastmeliselt  aluselt  ligi 
50 meetri kõrgusele ning oli piiratud 63 
sambaga.
Selles mausoleumis oli enam kui 300 
skulptuuri.
Halikarnassose mausoleum 
   on üks seitsmest maailmaimest.
Va
V n
a a
n -
a K
- r
K e
r e
e k
e a
k  
a k
  u
k n
u s
n t
s n
t i
n k
i u
k d
u
Skulp
S
t
kulp or
o i
r d
Maa
Ma likunst
li
nikud
kunst
 Agatharchos – pärineb Samose 
saarelt, töötas Ateenas u 420 a. eKr.

Myron  – pärineb Elutheraist (Atikas),  töötas 5. 
 Parrhasios – pärineb Ephesosest, 
sajandil eKr.
töötas 5-4. sajandil eKr. Oli üks 

Pheidias – elas 5. sajandil eKr. Kreeka 
kuulsamaid Vana-Kreeka 
klassikalise ajajärgu silmapaistvaim skulptor. 
Kaunistas Parthenoni templit.
maalikunstnikke.
Ko
K k
o k
k u
k v
u õ
v t
õ e
t
Arhitektuur on väga oluline  kunstiliik .
Templid olid Vana-Kreekas väga tähtsad 
ehitised.
Templeid kaunistasid savist, marmorist või 
pronksist skulptuurid.
Kreeklaste maalikunstist saab tänapäeval 
ettekujutuse  vaasimaali  põhjal.
Kreeka kunst on väga palju mõjutanud 
hilisemat Euroopa kunsti.
Kasutatud internetileheküljed 
(tekst)
1.
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/skulptuur
.htm
2.
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/
3.
http://en.wikipedia.org/wiki/Mausolus
4.
http://et.wikipedia.org/wiki/Halikarnassose_mausoleu m
5.
http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf
6.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pheidias
7.
http://et.wikipedia.org/wiki/Parrhasios
8.
http://et.wikipedia.org/wiki/Myron
9.
http://et.wikipedia.org/wiki/Agatharchos
Kasutatud internetiallikad 
(fotod)
1.
http://www.lyseo.edu.ouka.fi/kuvataide/view_photo.php?set _
albumName=album03&id=Parthenon
2.
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/skulptuur/
klassika/pilt/08_myron.jpg
3.
http://kunstiabi.weebly.com/uploads/1/0/1/6/10161718/6568358 _
orig.jpg?266
4.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:The_maussolleion_model_dsc0271
1-miniaturk_nevit.jpg

Document Outline

  • Slide 1
  • Sissejuhatus
  • Kreeka kunsti mõju
  • Ehituskunst ehk arhitektuur
  • Skulptuur
  • Maalikunst
  • Halikarnassose mausoleum
  • Vana-Kreeka kunstnikud
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud internetileheküljed (tekst)
  • Kasutatud internetiallikad (fotod)
Vasakule Paremale
Kreeka kunst #1 Kreeka kunst #2 Kreeka kunst #3 Kreeka kunst #4 Kreeka kunst #5 Kreeka kunst #6 Kreeka kunst #7 Kreeka kunst #8 Kreeka kunst #9 Kreeka kunst #10 Kreeka kunst #11
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tommivalja91 Õppematerjali autor
Kreeka kunsti iseloomustav powerpoint esitlus.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Arhailine ajajärk
5
doc

Arhailine ajajärk

ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika ­ kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette

Ajalugu
Kreeka kunst
10
doc

Kreeka kunst

Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ­ ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre ­ militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki

Kunstiajalugu
Kreeka kunst
19
doc

Kreeka kunst

Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis

Kunstiajalugu
Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal

Vanaaeg
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism ­ usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria ­ kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo 10 klassi konspekt
22
docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused:  Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel)  Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge  Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism)  Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr

Kunstiajalugu
Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused
11
doc

Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused

Templi südames on sambad, mis jäljendasid taimi (lootus, papüürus ja palm). Kogu kompleks koosneb erineval ajal paigutatud pühamutest, ümbritsevad massiivsed sambad. Karnaki tempel on ühenduses sfinkside alleega. Tempel: sissekäik, sammashoov (kuhu lasti ka tavainimesi) ja kinnised tagumised ruumid (ainult preestritele). Üldmulje templitest oli monotoonne, erkust lisasid sinu kaunistavad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainus arhitektuurne lahendus oli sammas ja tala. KUJUTAV KUNST: Egiptuse maali- ja reljeefkunst on väga lähedased, kuna reljeef sel ajal on väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga ­ piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi: esimesse kuuluvad vaaraode ja ülikute portreekujud (tüüpide ja pooside valik on piiratud), teise

Kunstiajalugu
Kunsti arvestus
27
doc

Kunsti arvestus

· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun