Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ema mälestus aastatest 1985-1992 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ema mälestus aastatest 1985-1992 #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliis tisler Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
pptx

Berliini müür

BERLIINI MÜÜR Daniel Felert Arina Borissenko  Berliini müür oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne- Berliini Saksa DV-st (Demokraatlik Vabariik).  Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid.  Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste- piirirajatiste vööndisse.  Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne- Saksamaaga. BERLIINI MÜÜRI EHITAMINE  Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal  Et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände PÕGENEMINE LÄÄNE- SAKSAMAALE  Aastail 1949–1962 4 miljonit inimest  Aastail 1962–1989 suutis põgeneda ainult 5000 inimest  See näitab Berliini müüri efektiivsust BERLIINI MÜÜRI VALVAMINE Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini müüriks nimetatavat piiri umbes10 tuhat sõdurit, (323 kaevikut, 165 valvetornil)  Müür ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus b

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Ida- Saksamaa pärast Teist maailmasõda

Nõo Reaalgümnaasium Saksa Demokraatlik Vabariik Ajalooreferaat Joonas Hallikas Nõo 2011 Sissejuhatus Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. Riigi pindala oli 108 179 km² ja 1990. aasta seisuga elas seal 16,4 miljonit inimest. Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist ­ Lääne-Berliin ­ Saksa DV-sse ei kuulunud. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Saksa DV Loomine Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt jätsid Eesti, Läti ja Leedu

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Berliinimüüri lagunemine

Berliini müüri lagunemine Berliini müür (saksa die Berliner Mauer) oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümbole. See eraldas vaba maailma ja totalitaarsust. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter.Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Gorbatsov mängis tähtsat osa 1989. aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Esimene mõra Tegelikult algas Berliini müüri murenemine Ungari otsusest võtta maha piiritõkked Austriaga. Pea igal Ida-Euroopa riigil oli lähimin

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Saksa Demokraatlik Vabariik

Saksa Demokraatlik Vabariik 2009 Sisukord Sissejuhatus Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased. Neli võitjariiki ­ Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit ­ jaotasid Saksamaa ja Berliini eraldi okupatsioonitsoonideks( ida-Saksamaa NSV Liidule, edela-Saksamaa USA-le, lääne-Saksamaa Prantsusmaale ja loode-Saksamaa Suurbritanniale), mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni.

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun